1¶ A ka oho ake a Ihu, ka korero kupu whakarite ano ki a ratou, ka mea,
1ויען ישוע ויסף דבר במשלים אליהם לאמר׃
2Ka rite te rangatiratanga o te rangi ki tetahi kingi, i whakatakoto marena mo tana tama,
2דומה מלכות השמים למלך בשר ודם אשר עשה חתנה לבנו׃
3A tonoa ana ana pononga, hei karanga i te hunga i korerotia ki te marena: heoi kihai ratou i pai ki te haere.
3וישלח את עבדיו לקרא הקרואים אל החתנה ולא אבו לבוא׃
4Ka tono ano ia i era atu pononga, ka mea, Mea atu ki te hunga i korerotia, Na kua rite taku hakari; kua oti aku puru, aku mea momona te patu, a kua rite katoa nga mea: haere mai ki te marena.
4ויסף שלח עבדים אחרים לאמר אמרו אל הקרואים הנה ערכתי את סעודתי שורי ומריאי טבוחים והכל מוכן באו אל החתנה׃
5Otira i paopaongia e ratou, haere ana ko tetahi ki tana mara, ko tetahi ki tana hokohoko.
5והם לא שתו לבם לזאת וילכו להם זה אל שדהו וזה אל מסחרו׃
6Na hopukina ana ana pononga e nga mea i mahue, tukinotia ana ratou, a whakamatea iho.
6והנשארים תפשו את עבדיו ויתעללו בם ויהרגום׃
7Otiia i riri te kingi: a tonoa atu ana ana taua, whakangaromia ana taua hunga kohuru, tahuna iho to ratou pa.
7ויקצף המלך וישלח צבאותיו ויאבד את המרצחים ההם ואת עירם שרף באש׃
8Katahi ia ka mea ki ana pononga, E rite ana te marena, ko te hunga ia i karangatia kihai i pai.
8אז אמר אל עבדיו הן החתנה מוכנה והקרואים לא היו ראוים לה׃
9Na haere koutou ki nga pekanga o nga ara, a tonoa mai ki te marena te hunga katoa e kite ai koutou.
9לכן לכו נא אל ראשי הדרכים וכל איש אשר תמצאו קראו אתו אל החתנה׃
10Na ka haere aua pononga ki nga ara, a huihuia katoatia ana te hunga i kitea e ratou, ana pai, ana kino: na kiki ana te marena i nga manuhiri.
10ויצאו העבדים ההם אל הדרכים ויאספו את כל אשר מצאו גם רעים גם טובים וימלא בית החתנה מסבים׃
11Otiia, no te tapokoranga, o te kingi kia kite i nga manuhiri, ka kitea e ia i reira he tangata kahore nei ona kakahu marena:
11ויהי כבוא המלך לראות את המסבים וירא בהם איש ולא היה לבוש בגדי חתנה׃
12A ka mea ki a ia, E hoa, he aha koe i tomo mai ai ki konei kahore nei ou kahu marena? Heoi kihai ia i kuihi.
12ויאמר אליו רעי איכה באת הנה ואין לך בגדי חתנה ויאלם׃
13Na ka mea te kingi ki nga kaimahi, Herea ona ringa, ona waewae, kawea atu, maka ki te pouri i waho rawa; ko te wahi tera o te tangi, o te tetea o nga niho.
13ויאמר המלך למשרתים אסרו ידיו ורגליו ונשאתם והשלכתם אותו אל החשך החיצון שם תהיה היללה וחרק השנים׃
14He tokomaha hoki e karangatia, he ruarua ia e whiriwhiria.
14כי רבים הם הקרואים ומעטים הנבחרים׃
15¶ Me i reira ka haere nga Parihi, ka runanga ki te pehea e mau ai tetahi kupu ana.
15וילכו הפרושים ויתיעצו איך יכשילהו בדבר׃
16A ka tonoa ki a ia a ratou akonga me nga tangata piri ki a Herora, hei mea, E te Kaiwhakaako, e matau ana matou he pono koe, e whakaako ana koe i te ara a te Atua i runga i te pono, e kore ano ta te tangata e whakaaroa e koe: e kore nei hoki koe e titiro ki te kanohi tangata.
16וישלחו אליו את תלמידיהם עם ההורדוסיים לאמר רבי ידענו כי איש אמת אתה ותורה באמת את דרך אלהים ולא תגור מפני איש כי אינך מכיר פני אדם׃
17Tena, korerotia ki a matou, E pehea ana tou whakaaro? He mea tika ranei te hoatu takoha ki a Hiha, kahore ranei?
17לכן הגידה נא לנו את דעתך הנכון לנו לתת מס אל הקיסר אם לא׃
18Otiia i mohio a Ihu ki to ratou whakaaro kino, a ka mea, He aha ta koutou e whakamatautau na i ahau, e te hunga tinihanga?
18וישוע ידע את רשעתם ויאמר החנפים מה תנסוני׃
19Tena koa, kia kite ahau i te moni takoha. A mauria mai ana e ratou ki a ia he pene.
19הראוני את מטבע המס ויביאו לו דינר׃
20Na ka mea ia ki a ratou, No wai tenei ahua me te tuhituhinga?
20ויאמר אליהם של מי הצורה הזאת והמכתב אשר עליו׃
21Ka mea ratou ki a ia, No Hiha. Katahi ia ka mea ki a ratou, Hoatu ki a Hiha nga mea a Hiha; ki te Atua ano nga mea a te Atua.
21ויאמרו אליו של הקיסר ויאמר אליהם לכן תנו לקיסר את אשר לקיסר ולאלהים את אשר לאלהים׃
22Ka rongo ratou, ka miharo: a mahue ake ia i a ratou, a haere ana ratou.
22וכשמעם את זאת תמהו ויעזבהו וילכו להם׃
23¶ I taua ra ka haere mai ki a ia nga Haruki, e mea nei kahore he aranga, ka ui ki a ia,
23ביום ההוא נגשו אליו צדוקים האמרים כי אין תחית המתים וישאלו אתו לאמר׃
24Ka mea, E te Kaiwhakaako, i mea a Mohi, Ki te mate te tangata, a kahore ana tamariki, ma tona teina e marena tana wahine, e whakatupu ake he uri mo tona tuakana.
24רבי הן משה אמר איש כי ימות ובנים אין לו אחיו ייבם את אשתו והקים זרע לאחיו׃
25Na tokowhitu tetahi whanau i a matou, he tuakana, he teina: te marenatanga o te tuatahi, ka mate, a hore ona uri, waiho iho tana wahine ma tona teina.
25ואתנו היו שבעה אחים והראשון נשא אשה וימת וזרע אין לו ויעזב את אשתו לאחיו׃
26Me te tuarua ano, me te tuatoru, puta noa i te tuawhitu.
26וכמו כן גם השני וכן גם השלישי עד השבעה׃
27A, muri iho i a ratou katoa, ka mate te wahine.
27ואחרי כלם מתה גם האשה׃
28Na, i te aranga, ma wai o te tokowhitu te wahine? i a ratou katoa nei hoki ia.
28ועתה בתחית המתים למי מן השבעה תהיה לאשה כי לכלם היתה׃
29Na ka whakahoki a Ihu, ka mea ki a ratou, E he ana koutou, te mohio ki nga karaipiture, ki te kaha ano o te Atua.
29ויען ישוע ויאמר להם טעים אתם באשר אינכם יודעים את הכתובים וגם את גבורת האלהים׃
30I te aranga hoki e kore ratou e marena, e kore ano e hoatu kia marenatia, engari ka rite ki nga anahera a te Atua i te rangi.
30כי בתחית המתים לא ישאו נשים ולא תנשאנה כי אם כמלאכי אלהים בשמים יהיו׃
31Na, ko te aranga o te hunga mate, kahore ano koutou i kite i ta te Atua i korero ai ki a koutou, i mea ai,
31ועל דבר תחית המתים הלא קראתם את הנאמר לכם מפי האלהים לאמר׃
32Ko ahau te Atua o Aperahama, te Atua o Ihaka, te Atua o Hakopa? ehara te Atua i te Atua no te hunga mate, engari no te hunga ora.
32אנכי אלהי אברהם ואלהי יצחק ואלהי יעקב והוא איננו אלהי המתים כי אם אלהי החיים׃
33A, no ka rongo te mano, ka miharo ki tana ako.
33וישמע המון העם וישתומממו על תורתו׃
34¶ No te rongonga ia o nga Parihi, kua kapi i a ia te mangai o nga Haruki, ka whakamine tahi ratou.
34והפרושים כשמעם כי סכר פי הצדוקים ויועדו יחדו׃
35Na ka ui tetahi o ratou, he kaiako i te ture, ka whakamatautau i a ia, ka mea,
35ואחד מהם מבין בתורה שאל אתו לנסותו לאמר׃
36E te Kaiwhakaako, ko tehea te kupu nui o te ture?
36רבי אי זו מצוה גדולה היא בתורה׃
37Ka mea a Ihu ki a ia, Kia whakapaua tou ngakau, tou wairua, tou hinengaro, ki te aroha ki te Ariki, ki tou Atua.
37ויאמר ישוע אליו ואהבת את יהוה אלהיך בכל לבבך ובכל נפשך ובכל מדעך׃
38Ko te tuatahi tenei, ko te kupu nui.
38זאת היא המצוה הגדולה והראשונה׃
39He rite ano te tuarua ki tenei, Kia aroha koe ki tou hoa tata, ano ko koe.
39והשנית דומה לה ואהבת לרעך כמוך׃
40Kei runga i enei kupu e rua e iri ana te ture me nga poropiti.
40בשתי המצות האלה כל התורה תלויה וגם הנביאים׃
41¶ A, i nga Parihi e noho huihui ana, ka ui a Ihu ki a ratou,
41ויהי בהקהל הפרושים וישאלם ישוע לאמר׃
42Ka mea, He pehea o koutou whakaaro ki a te Karaiti? Na wai ia tama? Ka mea ratou ki a ia, Na Rawiri.
42מה דעתכם על המשיח בן מי הוא ויאמרו אליו בן דוד׃
43Ka mea ia ki a ratou, He aha ra a Rawiri, i a ia e nohoia ana e te Wairua, i karanga ai i a ia he Ariki? i mea hoki ia,
43ויאמר אליהם ואיך קרא לו דוד ברוח אדון באמרו׃
44I mea te Ariki ki toku Ariki, hei toku matau koe noho ai, kia meinga ra ano e ahau ou hoariri hei turanga waewae mou.
44נאם יהוה לאדני שב לימיני עד אשית איביך הדם לרגליך׃
45Na, ka kiia nei ia e Rawiri he Ariki, he pehea i tama ai ki a ia?
45ועתה אם דוד קרא לו אדון איך הוא בנו׃
46A hore he tangata i ahei te whakahoki kupu ki a ia, kihai rawa ano tetahi i maia ki te ui ki a ia i taua ra iho ano.
46ולא יכל איש לענות אתו דבר ולא ערב עוד איש את לבו מן היום ההוא לשאל אותו׃