1နည်းဥပဒေကို ခံချင်သောသူသည် ပညာ အတတ်ကို နှစ်သက်၏။ ဆုံးမခြင်းကိုမုန်းသော သူမူကား၊ တိရစ္ဆာန်သဘောရှိ၏။
1Kuapeuh bawl hoih na it in theih na a it hi: himahleh kuapeuh salhna hua ahai ahi.
2သူတော်ကောင်းသည် ထာဝရဘုရားရှေ့တော်၌ မျက်နှာရတတ်၏။ မကောင်းသောအကြံကို ကြံစည်သော သူမူကား၊ အပြစ်စီရင်တော်မူခြင်းကို ခံရ၏။
2Mi hoih in Toupa deihsak na a loh ding: himahleh mi gilou ngaihtuah mipa moh a tang sak ding.
3လူသည်ဒုစရိုက်အားဖြင့် မြဲမြံခြင်းသို့ မရောက် ရာ။ ဖြောင့်မတ်သောသူ၏အမြစ်မူကား မရွေ့ရာ။
3Gitlouh na in mi a phutkip kei ding: himahleh diktat jung a kisuan ngeikei ding.
4သီလရှိသော မိန်းမသည် မိမိလင်၌ ဦးရစ်သရဖူ ဖြစ်၏။ အရှက်ခွဲတတ်သော မိန်းမမူကား၊ လင်၏အရိုး တို့၌ ဆွေးမြေ့ခြင်းကဲ့သို့ဖြစ်၏။
4Numei hoih a pasal a dingin manglukhu ah: himahleh zumhuai bawl nu a guhte ah muat na bang ahi.
5ဖြောင့်မတ်သော သူ၏အကြံသည် ဖြောင့်၏။ မတရားသော သူပေးသော အကြံမူကား မုသာဖြစ်၏။
5Mi diktat ngaihtuah na a dik a: himahleh mi gilou thu te khem na ahi.
6မတရားသော သူ၏စကားသည် သူ့အသက်ကို သတ်ခြင်းငှါ စောင်းမြောင်းတတ်၏။ ဖြောင့်မတ်သော သူ၏နှုတ်မူကား၊ သူတပါးတို့ကို ကယ်နှုတ်တတ်၏။
6Mi gilou thute sisan suah dia buk na ahi a: himahleh mi tang kam amau a suaktasak ding hi.
7မတရားသော သူ၏အိမ်သည် ပြိုလဲပျောက် ပျက်ခြင်း၊ ဖြောင့်မတ်သောသူ၏ အိမ်မူကား၊ အမြဲတည် ခြင်းရှိတတ်၏။
7Mi gilou te zoh in a om ua, huan a om kei uh: himahleh mi diktat te inn a ding ding.
8လူသည်ဥာဏ်ပညာရှိသည်အတိုင်း ချီးမွမ်းခြင်း ကိုခံရ၏။ သဘောကောက်သော သူမူကား၊ မထီမဲ့မြင် ပြုခြင်းကို ခံရ၏။
8Mihing a pilna bangbang a phat in a om ding: himahleh kuapeuh lungtang hoih lou muhsit in a om ding.
9စားစရာမရှိဘဲ ဝါကြွားသောသူထက်၊ အသရေ မရှိ၊ ကိုယ်အလုပ်ကိုလုပ်ရသော သူသည်သာ၍ ကောင်း၏။
9Kuapeuh amah kingai thupi a, tanghou neilou mi sang in kuapeuh zahtak zek a om a sikha nei mi a hoih jaw.
10ဖြောင့်မတ်သောသူသည် မိမိတိရစ္ဆာန်အသက် ကို နှမြောတတ်၏။ မတရားသောသူမူကား၊ ကရုဏာ အရာ၌ပင် ကြမ်းကြုတ်တတ်၏။
10Mi diktat in a gan hinna a limsak hi: himahleh mi gilou chitna nemte a khel mahmah.
11မိမိလယ်ယာကို လုပ်သောသူသည် ဝစွာစားရ ၏။ အချည်းနှီးသောအမှုကို စောင့်သောသူမူကား၊ ဥာဏ်ချို့တဲ့၏။
11Kuapeuh a gam lei let in tanghou tampi a nei ding: himahleh mi bang mah lou nung delh mi theihsiam na bei ahi.
12မတရားသောသူသည် လူဆိုးသုံးတတ်သော ကျော့ကွင်းကို အလိုရှိ၏။ ဖြောင့်မတ်သော သူ၏အမြစ် မူကား၊ အသီးကိုသီးတတ်၏။
12Mi gilou in mi gilou te len a deih a: himahleh mi diktat te zung in gah a suang hi.
13စကားလွန်ကျူးရာတွင် ဆိုးသောကျော့ကွင်း ရှိ၏။ ဖြောင့်မတ်သောသူမူကား၊ အမှုထဲက ထမြောက် တတ်၏။
13Mukte taklek na ah mi gilou a ding in thang a om a: himahleh mi diktat buai na a kipan a hong pao khe ding.
14လူသည်မိမိနှုတ်ခမ်းအသီးကို ဝစွာစားရ၏။ မိမိလက်လုပ်ရာ အကျိုးအပြစ်ကိုလည်း ခံရ၏။
14Amuk gah in mi hoih a tai in a om dinga: huan mihing khut te hih te a kinga piak ahi ding.
15မိုက်သောသူသည် မိမိပြုသောအမှုကို မှန်သည် ဟု ထင်တတ်၏။ အကြံပေးသောစကားကို နားထောင် သော သူမူကားပညာရှိ၏။
15Mihai lampi amah mit ah a dik a; himahleh kuapeuh a pil in thupha a ngai khai hi.
16မိုက်သောသူ၏ အမျက်ဒေါသသည် ချက်ခြင်း ထင်ရှားတတ်၏။ ပညာသတိရှိသောသူမူကား၊ ရှက်စရာ အမှုကို ဖုံးတတ်၏။
16Mihai buai na tu mahmah a theih ahi: himahleh mi pilvang in zahlak na a sel.
17မှန်သောစကားကို ပြောသောသူသည် ဖြောင့် မတ်ခြင်းတရား၊ မမှန်သောသက်သေကို ခံသောသူမူကား၊ မုသာတရားကို ပြသတတ်၏။
17Kuapeuh thutak gen in diktat na a ensak a, himahleh palai juau in khemna.
18သန်လျက်နှင့်ထိုးသကဲ့သို့ စကားပြောတတ် သော လူတချို့ရှိ၏။ ပညာရှိတို့၏ လျှာမူကား အနာကို ပင် ပျောက်စေတတ်၏။
18Namsau sut banga pilvang lou taka pau a om a: himahleh mipil lei dam na ahi.
19သစ္စာနှုတ်ခမ်းသည် အစဉ်အမြဲတည်၏။ မုသာ လျှာမူကား ခဏသာတည်၏။
19Thutak lei khantawn in hih kipin a om ding: himahleh lei juau thei jaw mitphiat kal khat leh a ding leh ahi.
20မကောင်းသောအကြံကို ကြံသောသူတို့၏ စိတ် ထဲမှာ လှည့်စားတတ်သောသဘောရှိ၏။ ရန်ပြေစေခြင်း ငှါ အကြံပေးသော သူတို့၌ကား၊ ဝမ်းမြောက်စရာ အကြောင်းရှိ၏။
20Gilou gel te lungtang ah khemna a om: himahleh lemna thupha gente kiangah nuam na a om hi.
21တရားသောသူ၌ အမင်္ဂလာမရောက်ရာ။ မတရားသော သူမူကား၊ အမင်္ဂလာနှင့်ပြည်ဝရလိမ့်မည်။
21Mi diktat te kiangah siat na a hong tung kei dia: himahleh mi gilou gilou in dim ding.
22မုသာသုံးသောနှုတ်ခမ်းသည် ထာဝရဘုရား စက်ဆုပ်ရွံရှာတော်မူဘွယ်ဖြစ်၏။ သစ္စာတရားကို စောင့် ရှောက်သောသူတို့မူကား၊ နှစ်သက်တော်မူဘွယ် ဖြစ်ကြ ၏။
22Muk juau thei te Toupa a dingin kih huai ahi: himahleh mi diktak a hih te a kipah na ahi uh.
23ပညာသတိရှိသောသူသည် မိမိသိသောအရာ ကိုပင် ထိမ်ဝှက်တတ်၏။ မိုက်သောသူမူကား၊ မိမိစိတ် အလိုအလျောက်မိုက်သောသဘောကို ထင်ရှားပြတတ် ၏။
23Mi pilvangin theih na a sel a: himahleh mi hai lungtang in hai na a phuang khia.
24လုံ့လဝိရိယ ပြုသောသူသည် အစိုးရတတ်၏။ ပျင်းရိသောသူမူကား၊ အခွန်ပေးရ၏။
24Mi thanuam khut in vaihawm na a po dia: himahleh mithadah sep ding nuai a koih in a om ding hi.
25ဝမ်းနည်းခြင်းအကြောင်းသည် ညှိုးငယ်စေ တတ်၏။ ကောင်းသောစကားမူကား၊ ရွှင်လန်းစေတတ် ၏။
25Mi lungtang gikna in a kun saka; himahleh thu hoih in a kipaksak hi.
26ဖြောင့်မတ်သောသူသည် အိမ်နီးချင်းကို လမ်း ပြတတ်၏။ မတရားသောသူလိုက်သော လမ်းမူကား၊ သူ့ကိုပင် လှည့်စားတတ်၏။
26Mi diktat a innveng a dingin pitu ahi a: himahleh mi gilou lampi in a maute a pai khial sak hi.
27ပျင်းရိသောသူသည် မုဆိုးလုပ်သော်လည်း၊ ဘမ်း ရသောအကောင်ကို ကင်၍မစားရ။ လုံ့လဝိရိယပြုသော သူ၏ ဥစ္စာမူကား၊ အဘိုးထိုက်ပေ၏။
27Mi thadah in a gam vakna a amat a hau keia: himahleh mite van manpha mi thanuam a ding ahi.Diktatna lampi ah hinna a om; huai a lampi ah sih na a om kei.
28ဖြောင့်မတ်ခြင်းတရားလမ်း၌ သေဘေးမရှိ၊ အသက်ချမ်းသာလမ်း ဖြစ်၏။
28Diktatna lampi ah hinna a om; huai a lampi ah sih na a om kei.