¹Babulon kumpipa Belsazar kum khatna kumin Danialin mang leh a lupna tunga a lutanga mengmuhna a neia; huan mang tuh a gelha a thute a kimin a gen hi.

¹Paabeli kuninga Belsassari esimesel aastal nägi Taaniel voodis olles und ja nägemusi oma peas. Siis ta kirjutas unenäo üles, tegi selle sisust kokkuvõtte.

²Danialin thu a gena, Jana ka mengmuhnaah, ngaiin, van huih lite tuipi thupi tungah a hongnung khia uh ka mu a.

²Taaniel hakkas rääkima ja ütles: 'Ma nägin oma nägemuses öösel, vaata, neli taeva tuult panid voogama suure mere.

³Huan tuipi akipan sa thupi li, kibang lou chiat a hongpai tou ua

³Ja neli suurt metsalist tõusid merest, üksteisest erinevad.

⁴A khatna humpinelkai a banga, muvanlai kha a nei hi; huchia ka et laiin a khate bohkhiakin a om ua; huan leia akipan phot touha mihing banga khe nih a dinsakin a om a; huan mihing lungsim a kianga piak in a om.

⁴Esimene oli nagu lõvi, aga tal olid kotka tiivad; minu nähes katkuti talt tiivad ja ta tõsteti maast üles ning pandi jalgadele püsti nagu inimene, ja temale anti inimese süda.

⁵Huan ngaiin, sa dang, a nihna, vompi bang, A pang lang khat tungah photkangin a oma; a kam sungah a hate kikal ah nakguh thum a oma; hichibangin a kiangah hilhin a oma, Thou inla sa tampi ne gai in, chiin.

⁵Ja vaata, tema järel tuli teine metsaline, karu sarnane; aga see pandi püsti ühe külje peale ja tal oli kolm küljeluud suus hammaste vahel; ja temale öeldi nõnda: 'Tõuse, söö palju liha!'

⁶Hiai khitin ka ena, huan ngaiin, sa dang khat, gialbem bang, a nungjanga vasa kha li nei. Huai gamsain lu li a neia; huan lalna a kianga piakin a om.

⁶Pärast seda ma nägin, vaata, oli üks teine, otsekui panter, ja tal oli seljas neli linnutiiba; sel metsalisel oli neli pead ja temale anti valitsus.

⁷Hiai khitin jan mengmuhnain ka mu a, ngaiin sa lina, lauhuai leh thilhihthei, nakpi mahmaha hat; sik ha lianpite aneia; a ne gaia, a botnen; huan a omlaite a khein a chil. A maa gamsa om tengteng toh a kibang kei hi; huan ki sawm a nei a.

⁷Pärast seda ma nägin öistes nägemustes, vaata, seal oli neljas metsaline, kole ja kohutav ja väga tugev; tal olid suured raudhambad, ta sõi ja näris ning tallas ülejäägi jalgade alla. Ja see oli erinev kõigist endistest metsalistest, ja tal oli kümme sarve.

⁸Kite ka ngaihtuaha, huan, ngaiin, a lak uah ki dang a hongpou khiaa, a neu khat, huai maah huai ki masaa thumte a zung ua boh khiakin a om uh; huan, ngaiin, hiai ki ah mitte, mihing mitte bang, leh kam thil thupite gen a omta hi.

⁸Ma vaatasin neid sarvi, ja vaata, veel üks pisike sarv tõusis nende vahelt ja kolm endistest sarvedest kisti selle eest välja; ja vaata, sellel sarvel olid silmad nagu inimese silmad, ja suu, mis suurustas.

⁹Huchia ka et laiin, Laltutphahte a hongkikoiha, huan mi khat nite tangatuan a tuta ngeia; a puansilh vuk bangin a ngoua, samul siang bangin a lutang sam; a laltutphah meikuang juajua ahi a, huaia kangtalaikhete mei kuang lai.

⁹Kui ma seda vaatasin, asetati aujärjed ja Elatanu võttis istet. Tema kuub oli valge nagu lumi ja ta juuksed nagu puhas vill. Tema aujärjeks olid tuleleegid, selle rattaiks oli põlev tuli.

¹⁰Mei lui hongpawta a maa kipan hongpai khiaa: sang sangten amah a sepsak ua; a maah sang sawm mun samgsawm a ding ua: vaihawm a tung khia ua, laibute a hong uhi.

¹⁰Tulejõgi voolas ja läks välja ta juurest. Tuhat korda tuhat teenisid teda, kümme tuhat korda kümme tuhat seisid tema ees. Kohus võttis istet ja raamatud avati.

¹¹Huai kiin a gen thu thupite aw jiakin huai laiin ka ena, Hichia ka et laiin, huai gamsa tuh thahin a oma; a pumpi hihsiatin a oma; huan meia hal dinga piakkhiatin a om.

¹¹Ma vaatasin siis nende suurte sõnade kõla pärast, mis sarv rääkis. Kui ma vaatasin, siis tapeti metsaline ja ta keha hävitati ning heideti tulle põlema.

¹²Huan sa dangte a hihleh, a lalna uh lak mangin a om a: a hinnate uh hunseh khat leh hun khat tan hihsauin a om.

¹²Ka teistelt metsalistelt võeti valitsus ära ja määrati kindlaks nende eluea aeg ja kestus.

¹³Jan mengmuhnain ka mu a, Huan, ngaiin, van meipite toh, mi khat mihing tapa toh kibang a hongpaia, Nite Tangatuan kiang mah mahah a honga, amah a ma chinah a honpi uh.

¹³Ja ma nägin öistes nägemustes, vaata, taeva pilvedega tuli keegi, kes oli Inimesepoja sarnane. Ja ta saabus Elatanu juurde ning viidi tema ette.

¹⁴Huan lalna leh, thupina leh, gam piakin a oma; huchia mite tengteng, namte, leh pauten amah na a sepsak theihna ding un: a lalna khantawn lalna ahi a, a mang kei dinga, a gam hihsiatin a om kei ding hi.

¹⁴Ja temale anti valitsus ja au ning kuningriik; ja kõik rahvad, suguvõsad ja keeled teenisid teda. Tema valitsus on igavene valitsus, mis ei lakka, ja tema kuningriik ei hukku.

¹⁵Kei Danial a hihleh, ka sungah ka lungsim a daha, ka lutang mengmuhin kei a honpatausak hi,

¹⁵Mina, Taaniel, olin selle tõttu ärevil ja nägemused mu peas kohutasid mind.

¹⁶Kiangnaia ding amaute laka khat kiang ka juana, hiai tengteng thu ah thutak amah ka dongta hi. Huchiin a honhilha, thilte hilhchetna ka kiangah a honthei sak hi.

¹⁶Ma astusin ühe juurde seal seisjaist ja palusin temalt seletust kõigi nende asjade kohta; ja ta vastas mulle ning tegi nende asjade tähenduse mulle teatavaks:

¹⁷hiai sa thupite, li ahi ua, kumpipa lite ahi uh, lei akipan hongding khe dingte.

¹⁷'Need suured metsalised, keda on neli, on neli kuningat, kes tõusevad maa peal.

¹⁸Himahleh Tungnungpen misiangthouten gam atang ding ua, tangtawn, tangtawna tangtawn dongin, gam a nei ding uhi.

¹⁸Aga Kõigekõrgema pühad saavad kuningriigi ja kuningriik jääb neile igaveseks - igavesest ajast igavesti.'

¹⁹Huchiin sa lina, amaute tengteng toh kibang lou, kihtakhuai mahmah, a hate sik hia, a chinte dal, tungtang thutak theih ka ut a; ne khina, bot nena, a omlaite a khepeka chil;

¹⁹Siis ma tahtsin seletust neljanda metsalise kohta, kes oli teistsugune kui kõik muud, kes oli väga kohutav, kellel olid raudhambad ja vaskküüned, kes sõi, näris ja tallas ülejäägi jalgade alla,

²⁰leh ki sawmte a lu janga oma, ki dang khat hong pou khiaa, huai maa thumte a pukna; huai ki mitte nei pen leh, kam neia thil thupite gena, a latdan a lawite sanga hattuak jaw pen.

²⁰ja kümne sarve kohta ta peas ja selle sarve kohta, mis tõusis, mille eest kolm maha langes; selle sarve kohta, millel olid silmad ja suurustav suu ja mis näis olevat suurem kui teised.

²¹huan ka ena, huai kimah misiangthoute toh a kidou ua, amaute a zou a;

²¹Kui ma vaatasin, siis seesama sarv sõdis pühadega ja võitis nad,

²²Nite Tangatuan a honglaia, Tungnungpen misiangthouten gam a neih ma siah uh.

²²kuni tuli Elatanu ja kohus anti Kõigekõrgema pühade kätte ja jõudis aeg, mil pühad said kuningriigi endile.

²³huchibangin a chi a, Sa lina pen leitungah gam lina ahi dinga, Huai gam tengteng toh a kibang kei dinga, lei pumpi a gai dinga, a sik den dia, a bot nen ding.

²³Ta ütles nõnda: 'Neljas metsaline on neljas kuningriik maa peal, kõigist kuningriikidest erinev, see sööb kogu maa ja tallab ning purustab selle.

²⁴Huan ki sawmte a hihleh, hiai gama kipanin kumpipa sawm a hongding khe ding ua: huan amau nungin a dang khat; a masa toh a kibang kei dinga, kumpipa thumte a sutawp ding.

²⁴Ja need kümme sarve: sellest kuningriigist tõuseb kümme kuningat, ja veel üks tõuseb pärast neid; aga tema on teistsugune kui eelmised ja ta alandab kolm kuningat.

²⁵Huan Tungnungpen demna thute a gen dinga, Tungnungpen misiangthoute a hihgam gawp ding: huan hunte leh dan khen ding a ngaihtuah dia; huan hun khat leh hunte leh hunkim khat masiah a khuta piakin a om ding uhi.

²⁵Ja ta kõneleb sõnu Kõigekõrgema vastu ning piinab Kõigekõrgema pühasid. Ja ta püüab muuta aegu ja seadust, ja need antakse tema kätte ajaks, aegadeks ja pooleks ajaks.

²⁶Himahleh vaihawmna a tu dinga, a lalna lak mang ahi ding, a tawp tana hihgawp ding leh suksiat dingin.

²⁶Siis võtab kohus istet ja temalt võetakse ära valitsus ja ta hävitatakse ning hukatakse lõplikult.

²⁷Huan gam leh lalna, van pumpi nuaia gamte thupina, Tungnungpen misiangthoute kiangah piakin a om ding: a gam tangtawn gamahi a, a lalnaten amah na a sepsak un a thu a mang ding uhi.Hiaiah thulehla tawpna a om hi. Huan kei Danial a hihleh, ka ngaihtuahnaten nakpiin hon hihbuaia, keiah ka mel a lamdanga hi: himahleh ka lungtangin huai thu tuh ka kem hi.

²⁷Ja kuningriik ning valitsus ja võim kuningriikide üle kogu taeva all antakse Kõigekõrgema pühale rahvale. Tema kuningriik on igavene kuningriik ja kõik valitsused peavad teda teenima ning temale alistuma.'

²⁸Hiaiah thulehla tawpna a om hi. Huan kei Danial a hihleh, ka ngaihtuahnaten nakpiin hon hihbuaia, keiah ka mel a lamdanga hi: himahleh ka lungtangin huai thu tuh ka kem hi.

²⁸Siin lõpeb jutustus. Mind, Taanieli, kohutasid mu mõtted väga ja mu näojume kahvatas, aga selle asja ma pidasin meeles.