¹Daria Ahasura tapa, Mid-mi chi, Kaldaite gama kumpipa dinga bawl, kum khatna kumin;

¹Daarjavese, Ahasverose poja, kes oli meedlaste soost ja oli saanud kaldealaste kuningriigi kuningaks, esimesel aastal,

²a vaihawmkum khatna kumin kei Danialin laibute akipan kumte zah, Jerusalem hihgawpnate pichinna ding, kum sawmsagih, jawlnei Jeremia kianga TOUPA thu hongtung tanchin ka theisiam hi.

²tema valitsemise esimesel aastal panin mina, Taaniel, raamatuis tähele aastate arvu, mis prohvet Jeremijale tulnud Issanda sõna järgi pidi täide minema Jeruusalemma varemeisoleku kohta - seitsekümmend aastat.

³Huchiin ka mai OUPA Pathian lamah ka koih kipa, thumna leh thilngetnate, annngawlna leh saiip puan leh, vut toha zong dingin.

³Ja ma pöörasin oma näo Issanda Jumala poole, otsides teda palve ja anumistega, paastudes, kotiriides ja tuhas.

⁴Huan TOUPA ka Pathian kiangah ka thuma, thupha ka tawia, Aw TOUPA, Pathian thupi leh mulkimhuai, Nang honita na thupiakte juite tunga thukhun leh chitna vom;

⁴Ma palusin Issandat, oma Jumalat, tunnistasin ja ütlesin: 'Oh Issand, sina oled suur ja kardetav Jumal, kes peab lepingut ja osutab heldust neile, kes teda armastavad ja tema käske peavad.

⁵Ka khialta ua, hoihlou takin ka gamtang ua, gilou takin ka na hihta ua, ka hel ua, na thusehte akipan leh na vaihawmte akipan ka na kihelheita uh.

⁵Me oleme pattu teinud ja eksinud, oleme olnud ülekohtused ja oleme hakanud vastu, oleme taganenud su käskudest ja seadustest,

⁶Na mina ka kumpipate uh, ka lalte uleh ka pipute uh leh gama mite tengteng kianga thu gen, na sikha jawlneite leng ka nangaikhe sam kei uhi.

⁶me pole kuulanud su sulaseid prohveteid, kes sinu nimel kõnelesid meie kuningaile, vürstidele, vanemaile ja kogu maa rahvale.

⁷Aw TOUPA, diktatna nanga ahia, himahleh tuni bangin, koua bel mai buaina ahi; Judaa mite leh, Jerusalema tengtengte leh, Israel tengteng, a naia omte, gamlaa omte, amaute na delh khiakna lama gamte tengtengah, na tunga tatleknaa a tatlekna jiak un.

⁷Sinul, Issand, on õigus, aga meil on häbi silmis, nõnda nagu tänapäeval on Juuda meestel ja Jeruusalemma elanikel ja kogu Iisraelil, kes on ligidal ja kaugel kõigis maades, kuhu sa nad oled pillutanud truudusetuse pärast, mida nad sinule osutasid.

⁸AW TOUPA, koua mai buaina ahia, ka kumpipa te uha, ka lalte uha, ka pipute uha, na tunga ka khelh jiak un.

⁸Issand! Meil on häbi silmis, meie kuningail, meie vürstidel ja meie vanemail, et me oleme sinu vastu pattu teinud.

⁹Chitnate leh ngaihdamte TOUPA ka Pathian uha ahi; amah tungah lah ka helta ngal ua;

⁹Issandal, meie Jumalal, on halastus ja andeksand, kuigi me oleme hakanud temale vastu

¹⁰TOUPA ka Pathian uh aw, a dantea om dingin, ka namangta kei ua, a sikha jawlneite zanga ka ma ua honna koihsak.

¹⁰ega ole kuulanud Issanda, oma Jumala häält, et oleksime käinud tema õpetuste järgi, mis ta pani meie ette oma sulaste prohvetite läbi,

¹¹A hi, Israel tengtengin na dan a tatleksan ua, a hilou lamah a pial ua, na aw a man louhna ding un; huaijiakin hamsia ka tungah sun buakin a oma, Mosi Pathian sikha dan sunga gelha om kichiamna; nang tungah lah ka khialta ngal ua.

¹¹vaid kogu Iisrael on astunud üle su Seadusest ja on taganenud sellest, võtmata kuulda su häält. Seepärast on meie peale valatud see vanne, mille ta on vandunud, mis Jumala sulase Moosese Seaduses on kirja pandud. Sest me oleme tema vastu pattu teinud.

¹²Huan koute demna leh, ka tung ua vaihawm vaihawmmite demnaa thute, ka tung ua hoihloup thupi takin a hihkip khinta hi; Jerusalem tunga kihih bang van pumpi nuaiah lah a kihih ngal kei a.

¹²Ja tema on tõeks teinud oma sõnad, mis ta meie ja meie valitsejate kohta, kes meie üle valitsesid, on rääkinud, saates meile nii suure õnnetuse, mille sarnast ei ole sündinud kogu taeva all, nagu see on sündinud Jeruusalemmas.

¹³Mosi dan sunga gelh a hih bangin, hiai hoihlou tengteng ka tunguah a hongtung hi; huchiin leng TOUPA ka Pathian uh deihsakna, ka ngen nai kei lai ua, huchia ka thulumlouhnate uh kiheisama, na thutaka theihkhentheihna kaneih theihna ding un.

¹³Nõnda nagu Moosese Seaduses on kirjutatud, nõnda tuli kogu see õnnetus meie peale. Aga me ei ole Issanda, oma Jumala palet mitte leevendanud, et oleksime pöördunud oma süütegudest ja tähele pannud sinu tõde.

¹⁴Huaijiakin TOUPAN thilhoihlou a veng gigea, Ka tunguah a hon tungsakta hi; TOUPA ka Pathian uh lah a hih a thilhihte tengteng ah a diktat gige ngala, kou lah a aw ka namangta kei uhi.

¹⁴Seepärast oli Issand valvas ja tõi selle õnnetuse meie peale; sest Issand, meie Jumal, on õiglane kõigis oma tegudes, mis ta teeb. Meie aga ei ole kuulanud tema häält.

¹⁵Huan tuin, Aw Toupa ka Pathian uh, khut hattaka na mite Aigupta gama kipana pikhepa leh, tuni banga, min thanna kimuhpa, ka khialta ua, gilou takin ka na hihta uhi.

¹⁵Ja nüüd, Issand, meie Jumal, kes sa oled oma rahva Egiptusemaalt ära toonud oma vägeva käega ja oled teinud enesele nime, nagu see tänapäeval on: meie oleme pattu teinud ja õelad olnud.

¹⁶Aw TOUPA, ka honngen hi, na diktatna tengteng bangin, na thangpaihna na hehna, na khopi Jerusalem, namual siangthou akipan kihei mang sakin; ka khelhnate uh jiak leh, ka pipute uh thulimlouhna jiakin, Jerusalem leh na mite lah ka kum ka vel ua omte tengteng adingin zumhuai a honghita nal ua.

¹⁶Issand, kõigi su õiglaste tegude pärast pöördugu ometi su viha ja raev su linnalt Jeruusalemmalt, su pühalt mäelt! Sest meie pattude ja meie vanemate süütegude pärast on Jeruusalemm ja sinu rahvas saanud teotusealuseks kõikidele meie naabritele.

¹⁷Huaijiakin tuin, Aw ka Pathian uh, na sikha thumna leh a thilngetna ngaikhia inla, TOUPA jiakin, a segawpsa na munsiangthoupen tungah na mel vak sakin.

¹⁷Ja nüüd, meie Jumal, kuule oma sulase palvet ja anumisi, ja lase oma pale paista oma hävitatud pühamu peale Issanda pärast!

¹⁸Aw ka Pathian, na bil hondoh inla, ja in; na mite hak inla, ka siatgawpnate uh enin, khopi na min sap sek; ka diktatna jiak un na maa ka thilngetnate uh lah ka hingal kei ua, na chitna thupite jiak ahi jaw.

¹⁸Pööra, mu Jumal, oma kõrv ja kuule, ava oma silmad ja vaata meie hävingut ja linna, millele on pandud sinu nimi, sest me ei heida oma anumisi su palge ette mitte oma õiguse pärast, vaid sinu suure halastuse pärast!

¹⁹Aw Toupa, ja in, AW TOUPA ngaidam in, Aw Toupa, ngaikhia inla hih in; hal ken; nangmah jiak mahmahin, Aw ka Pathian, na khopi leh na mite nang mina sap ahi ngal ua.

¹⁹Issand, kuule, Issand, anna andeks, Issand, pane tähele ja tee see teoks iseenese pärast; mu Jumal, ära viivita! Sest su linnale ja su rahvale on pandud sinu nimi.'

²⁰Huchia thu ka gena, ka thuma, ka khelhna leh ka mi Israel khelhna thupha ka tawia, TOUPA ka Pathian maa ka Pathian mual siangthou adinga thilngetna ka piak laiin;

²⁰Ja kui ma alles rääkisin ja palvetasin ja tunnistasin oma pattu ja oma Iisraeli rahva pattu ja heitsin oma anumise Issanda, oma Jumala palge ette mu Jumala püha mäe pärast,

²¹A hi, thumnaa thu ka gen laiin, Pasal Gabriel, a chila mengmuhnaa ka muh pa, kintaka leng dia bawla omin, nitaklam thillat hunding khawngin a hongkhoiha.

²¹kui ma alles palves rääkisin, siis tuli see mees, Gabriel, keda ma nägemuses varem olin näinud, kiiresti lennates mu juurde õhtuse ohvri ajal.

²²Huan a hon thuhilha, a honhoupiha, Aw Danial, theihsiamnaa siam mahmaha honbawl dingin tuin ka hong pai khia hi, a chi a.

²²Ta õpetas mind ja rääkis minuga ning ütles: 'Taaniel, nüüd olen ma tulnud sind targaks tegema.

²³Na thilngetna kipat chilin thupiak a paikhia a, nang hilh dinga hongpai ka hi; nakpi taka it lah na hi ngala; huaijiakin thu tuh ngaihtuah inla, mengmuh theisiam in.

²³Su anumiste algul läks Sõna välja ja mina olen tulnud teatama, et sa oled armastust väärt. Seepärast pane tähele Sõna ja õpi mõistma nägemust!

²⁴Na mite leh na khopi siangthou tungah nipikal sawmsagih thupiak ahi; tatlekna hih zou ding leh, khelhna tawpna bawl ding leh, thulimlouhna adia kilepna bawl ding leh, khantawn diktatna honla lut ding leh, mengmuh leh genkhawlna khak khum bikbek ding leh mun siangthoupen sathau nilh dingin.

²⁴Seitsekümmend aastanädalat on seatud su rahvale ja su pühale linnale üleastumise lõpetamiseks, patule piiri panemiseks ja süüteo lepitamiseks, igavese õiguse toomiseks, nägemuse ja prohveti kinnitamiseks ja Kõigepühama võidmiseks.

²⁵Huaijiakin thei inla theikak in, Jerusalem tung ding nawn ding leh lam dia thupiak a paikhiak a kipan sathau nilha ompa, lal, tanin, nipikal sagih ahi ding; huan nipikal sawmgukleh nih sung a kilam nawn ding, hun haksa mahmahtea kongzing leh bukna guam toh.

²⁵Ja tea ning mõista: alates sõna tulemisest Jeruusalemma taastamiseks ja ülesehitamiseks kuni võitud vürstini on seitse aastanädalat; ja kuuskümmend kaks aastanädalat - siis on see jälle üles ehitatud turgude ja vallikraavidega, kuigi aegade surve all. Ja aegade lõpus,

²⁶Huan nipikal sawmguk leh nih khit chiangin sathau nilha ompa sat khiakin a om dinga, bangmah a neikei ding hi; huchiin a hongomding lal miten khopi leh munsiangthoupen a hihse ding ua; huan amah tawpna tuikhang toh ahi ding, a tawpna mahmah ah kidouna a om dinga, siatgawpnate ngaihtuahsa a hita hi.Huchiin nipikal khat adingin tampi toh thukhun khauh tak a bawl dinga; huan nipikal kimkhat adingin kithoihna leh thillat a khawl sakding; kihuaite kha tungah hihgawpa omsak mi a hongpai dinga; huan a tawppha nangawn tan hialin, ngaihtuahsaa om thangpaihna hihgawppa tungah sun buak in a om ding hi.

²⁶pärast kuutkümmend kahte aastanädalat, kaotatakse võitu ja teda ei ole enam; linna ja pühamu hävitab ühe saabuva vürsti rahvas; ent lõpp tuleb uputusega ja lõpuks on sõda: hävitus on määratud.

²⁷Huchiin nipikal khat adingin tampi toh thukhun khauh tak a bawl dinga; huan nipikal kimkhat adingin kithoihna leh thillat a khawl sakding; kihuaite kha tungah hihgawpa omsak mi a hongpai dinga; huan a tawppha nangawn tan hialin, ngaihtuahsaa om thangpaihna hihgawppa tungah sun buak in a om ding hi.

²⁷Ja ta teeb paljudega kindla lepingu üheks aastanädalaks; poole aastanädala pealt ta lõpetab tapa- ja roaohvri; hävitaja tuleb koletise tiibadel, kuni määratud lõpp voolab üle hävitaja.''