1Še mi je prišla beseda GOSPODOVA, govoreč:
1Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
2In ti, sin človečji, tako pravi Gospod Jehova zemlji Izraelovi: Konec! konec prihaja nad štiri kraje dežele!
2'Ja sina, inimesepoeg, nõnda ütleb Issand Jumal Iisraeli maale: Lõpp! Üle nelja maapiiri tuleb lõpp!
3Zdaj prihaja konec tebi, ker pošljem jezo svojo nadte in te bom sodil, kakor zaslužiš, in spravim vse gnusobe tvoje nadte.
3Nüüd tuleb sulle lõpp, sest ma läkitan oma viha su peale ning mõistan kohut su üle su eluviiside kohaselt ja panen su peale kõik su jäledused!
4In oko moje ti ne prizanese in ne usmilim se, temuč ti dam, kakor si zaslužila, in gnusobe tvoje spravim nadte. In spoznate, da sem jaz GOSPOD.
4Mu silm ei kurvasta sinu pärast ja ma ei anna armu, vaid panen su eluviisid su peale ja su jäledused tulevad su keskele; ja te saate tunda, et mina olen Issand.
5Tako pravi Gospod Jehova: Nesreča, edina nesreča, glej, prihaja!
5Nõnda ütleb Issand Jumal: Õnnetus! Üksnes õnnetus! Vaata, see tuleb!
6Konec gre, konec prihaja, zbudil se je zoper tebe; glej, prihaja!
6Lõpp tuleb, tuleb lõpp! See saabub sulle! Vaata, see tuleb!
7Usoda tvoja prihaja nadte, o prebivalec dežele! Čas je prišel, dan je blizu, dan hrupne zmešnjave, a ne radostnega vriskanja na gorah!
7Järg tuleb sinu kätte, maa elanik! Aeg tuleb, päev on ligidal: jahmatuseks, aga mitte rõõmuhõikeiks mägedel.
8Zdaj, zdaj izlijem togoto svojo nadte in dopolnim jezo svojo zoper tebe, in sodil te bom, kakor si zaslužil, in spravim nadte vse gnusobe tvoje.
8Nüüd varsti ma valan su peale oma tulise viha ja lasen sul tunda oma viha; ma mõistan kohut su üle su eluviiside kohaselt ja panen su peale kõik su jäledused.
9In oko moje ne bo prizanašalo in ne usmilim se: kakor so bile tvoje poti, tako ti poplačam, in gnusobe tvoje pripravim nadte. In spoznate, da sem jaz GOSPOD, ki tepem.
9Mu silm ei kurvasta ja ma ei anna armu; su eluviiside kohaselt tasun ma sulle ja su jäledused tulevad su keskele; ja te saate tunda, et mina, Issand, olen see, kes teid lööb.
10Glej, tisti dan, glej, prihaja! Usoda tvoja je nastopila, šiba cvete, prevzetnost zeleni;
10Vaata, päev! Vaata, see tuleb! Järg on tulnud, väärus õitseb, ülbus lokkab!
11silovitost se vzdiguje do šibe brezbožnosti. Ničesar od njih ne ostane, ničesar od njih množice, ničesar od njih bogastva, in nič krasnega ne bo na njih.
11Vägivald tõuseb õeluse vitsaks; neist ei jää midagi üle, ei nende rikkusest ega nende kärast ega nende ilust.
12Čas je prišel, dan se bliža! Kupec se ne veséli in prodajalec ne žaluj: zakaj srd leti nad vso njih množico.
12Aeg tuleb, päev ligineb! Ostja ärgu rõõmustagu ja müüja ärgu kurvastagu, sest tuline viha tuleb kogu selle rahvahulga peale!
13Kajti prodajalec ne dobi nazaj, kar je prodano, tudi ako bi še živeli; zakaj prikazen se tiče vse njih množice, nihče se ne povrne, tudi nihče ne utrdi življenja svojega po krivičnosti svoji.
13Jah, müüja ei pääse tagasi müüdu juurde, kui nad ongi veel elus elavate keskel; sest nägemus kogu selle rahvahulga kohta ei pöördu ära ja oma patusse jäädes ei säilita ükski oma elu.
14Trobijo s trombo in vse pripravljajo, a nihče ne gre v boj; kajti srd moj leti nad vso njih množico.
14Puhutakse küll sarve ja seatakse kõik valmis, aga ükski ei lähe sõtta, sest mu tuline viha on kogu selle rahvahulga vastu.
15Meč je zunaj, kuga pa in lakota notri: kdor je na polju umre od meča, in kateri so v mestu, jih požreta lakota in kuga.
15Väljas on mõõk ning sees on katk ja nälg; kes on väljal, see sureb mõõga läbi, ja kes on linnas, selle sööb nälg ja katk.
16In ubežniki, če se izmed njih rešijo, bodo na gorah enaki golobom v dolinah, vsi žalostno gruleč, vsak zaradi krivice svoje.
16Ja kui neist mõned pääsevad, siis on need mägedel otsekui kudrutavad kuristike tuvid, igaüks nutab oma süü pärast.
17Vsem obnemorejo roke in vsa kolena se razlijejo kakor voda.
17Kõik käed lõtvuvad ja kõik põlved muutuvad nõrgaks.
18In opasovali se bodo z raševnikom, in groza jih obide in rdečica oblije vse obraze in glave jim oplešijo.
18Nad rõivastuvad kotiriidesse ja neid katab värin; kõigi nägudel on häbi ja kõigi pead on paljaks pöetud.
19Srebro svoje pomečejo na ulice in njih zlato se bo štelo za nesnago. Njih srebro in zlato jih ne bo moglo oteti v dan jeze GOSPODOVE; gladu si ne utešé ž njim in života si ne napolnijo: kajti bilo jim je v spotiko, da pomnože krivdo svojo.
19Oma hõbeda nad viskavad tänavaile ja nende kuld on roojane; nende hõbe ja kuld ei päästa neid Issanda vihapäeval, nad ei saa sellega toita oma hinge ega täita oma kõhtu; sest see on saanud neile komistuskiviks süüsse.
20Svoje dragotine so obračali v napuh in grde podobe in ostude svoje so delali iz njih: zato sem jim jih storil v nesnago.
20Nad on tarvitanud oma kallisasju uhkuseks ja on neist valmistanud oma jäledad, põlastusväärsed kujud; seepärast ma teen selle kõik neile roojaseks.
21In dam jih v roko tujcem za plen in brezbožnim v deželi za rop, in jih ognusijo.
21Ma annan selle riisumiseks võõrastele ja saagiks maa õelaile, ja need teotavad seda.
22Odvrnem tudi obličje svoje od njih, in oskrunijo skriti zaklad moj; in razbojniki vdero vanj in ga oskrunijo.
22Ma pööran neist ära oma palge ja mu kallisvara teotatakse; selle kallale tulevad röövlid ja need teotavad seda.
23Naredi verigo! Kajti dežela je polna krvavih zločinov in mesto je polno silovitosti.
23Valmista ahelad, sest maa on täis veresüüd ja linn on täis vägivalda!
24Zato pripeljem najhujše izmed narodov, da posedejo njih hiše; naredim tudi konec prevzetnosti mogočnikov, in njih svetišča bodo oskrunjena.
24Ja ma toon kõige halvemad paganaist ja need pärivad nende kojad; ma lõpetan nende vägevate kõrkuse ja nende pühamud teotatakse.
25Poguba prihaja, in iskali bodo miru, a ga ne bode.
25Ahastus tuleb ja nad otsivad rahu, aga seda ei ole.
26Nesreča za nesrečo pride in žalostna novica za novico; in povpraševali bodo o prikazni pri prorokih, ali postava izgine duhovniku in svet starejšinam.Kralj bo žaloval in knez se bo oblačil v grozo, in roke ljudstva v deželi se bodo tresle. Storil jim bom, kakor so živeli, in jih sodil, kakor so zaslužili. In spoznajo, da sem jaz GOSPOD.
26Õnnetus tuleb õnnetuse peale, kuulujutt kuulujutu järele; siis nad nõuavad prohvetilt nägemust, aga Seadus on kadunud preestreilt ja nõu vanemailt.
27Kralj bo žaloval in knez se bo oblačil v grozo, in roke ljudstva v deželi se bodo tresle. Storil jim bom, kakor so živeli, in jih sodil, kakor so zaslužili. In spoznajo, da sem jaz GOSPOD.
27Kuningas leinab, vürst rüütab enese ehmatusega ja maa rahva käed värisevad; ma kohtlen neid nende eluviiside kohaselt ja mõistan kohut nende üle nende oma seaduste järgi ning nad saavad tunda, et mina olen Issand.'