¹V začetku kraljestva Jojakima, sina Josijevega, kralja na Judovem, je prišla ta beseda Jeremiju od GOSPODA, govoreč:

¹Juuda kuninga Sidkija, Joosija poja valitsemise alguses tuli Jeremijale Issandalt see sõna; ta ütles:

²Tako mi je rekel GOSPOD: Napravi si spone in jarme ter si jih deni na vrat.

²'Issand ütles mulle nõnda: Valmista enesele köidikud ja ikkepuud ning pane need enesele kaela!

³Nato jih pošlji kralju Edomcev in kralju Moabcev in kralju sinov Amonovih in kralju v Tiru in kralju v Sidonu po poslancih, ki pridejo v Jeruzalem k Zedekiju, kralju Judovemu;

³Läkita siis need Edomi kuningale, Moabi kuningale, ammonlaste kuningale, Tüürose kuningale ja Siidoni kuningale käskjalgade kaudu, kes tulevad Jeruusalemma Juuda kuninga Sidkija juurde,

⁴in véli jim, da naj sporoče svojim gospodom: Tako pavi GOSPOD nad vojskami, Bog Izraelov: Povejte gospodom svojim tole:

⁴ja käsi neid öelda oma isandaile: Nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: Öelge oma isandaile nõnda:

⁵Jaz sem naredil zemljo, ljudi in živali, ki so na površju zemeljskem, s svojo veliko krepkostjo in z iztegnjeno ramo svojo; zato jo dajem, komur se mi prav vidi.

⁵Mina olen teinud maa, inimesed ja loomad, kes maa peal on, oma suure rammu ja väljasirutatud käsivarre abil, ja ma annan need sellele, kes minu silmis õige on.

⁶In zdaj sem dal jaz vse dežele v roko Nebukadnezarju, kralju babilonskemu, hlapcu svojemu, in tudi zveri poljske sem mu dal, da naj mu služijo.

⁶Ja nüüd annan ma kõik need maad oma sulase, Paabeli kuninga Nebukadnetsari kätte, ja ma annan temale ka metsloomad teda teenima.

⁷In služili mu bodo vsi narodi in sinu in vnuku njegovemu, dokler ne pride tudi njegovi deželi čas, ko ga v sužnost spravijo mnogi narodi in veliki kralji.

⁷Ja kõik rahvad peavad teenima teda ja tema poega ja pojapoega, kuni tuleb temagi aeg ja paljud rahvad ja suured kuningad sunnivad tedagi teenima.

⁸Narod pa in kraljestvo, ki ne bo hotelo služiti Nebukadnezarju, kralju babilonskemu, in ne ukloni vratu svojega v jarem kralja babilonskega, tisti narod, govori GOSPOD, bom kaznoval z mečem in lakoto in kugo, dokler jih ne pokončam z roko njegovo.

⁸Ja seda rahvast ja seda kuningriiki, kes tõrgub teenimast teda, Paabeli kuningat Nebukadnetsarit, ja kes ei anna oma kaela Paabeli kuninga ikke alla, seda rahvast ma nuhtlen mõõga ja nälja ja katkuga, ütleb Issand, kuni ma teen neile tema käe läbi lõpu.

⁹Vi torej ne poslušajte prorokov in vedežev svojih in sanj svojih in zvezdogledov in čarovnikov svojih, ki vam govore in pravijo: Ne boste služili kralju babilonskemu.

⁹Teie ärge kuulake oma prohveteid ja ennustajaid ning unenägusid, samuti mitte märkide seletajaid ja nõidu, kes teile räägivad ja ütlevad: Te ei hakka teenima Paabeli kuningat!

¹⁰Kajti laž vam oni prorokujejo, da bi vas spravili daleč od dežele vaše in da vas bom pregnal, da poginete.

¹⁰Sest nemad kuulutavad teile valet, selleks et teid eemaldada teie oma maalt, et mina peaksin teid ära tõukama, mistõttu te hukkute.

¹¹Narod pa, ki ukloni vrat svoj v jarem kralja babilonskega in mu bo služil, pustim v njegovi deželi, govori GOSPOD, da naj jo obdeluje in prebiva v njej.

¹¹Aga selle rahva, kes viib oma kaela Paabeli kuninga ikke alla ja teenib teda, jätan ma tema oma maale, ütleb Issand, ja ta võib seda harida ning elada sel maal.

¹²In govoril sem Zedekiju, kralju Judovemu, po vseh teh besedah, rekoč: Vteknite vratove svoje v jarem kralja babilonskega ter služite njemu in ljudstvu njegovemu, in ohranite si življenje.

¹²Ja Juuda kuningale Sidkijale rääkisin ma kõik needsamad sõnad, öeldes: Andke oma kaelad Paabeli kuninga ikke alla ja teenige teda ja tema rahvast, siis te jääte elama!

¹³Zakaj hočete umirati ti in ljudstvo tvoje od meča, lakote in kuge, kakor je govoril GOSPOD o narodu, ki ne bo podložen kralju babilonskemu?

¹³Miks peaksite surema, sina ja su rahvas, mõõga, nälja ja katku läbi, nõnda nagu Issand on tõotanud rahvale, kes ei taha teenida Paabeli kuningat?

¹⁴Ne poslušajte torej besed tistih prorokov, ki vam govore in pravijo: Ne boste služili kralju babilonskemu; kajti laž vam oni prorokujejo.

¹⁴Ja ärge kuulake nende prohvetite sõnu, kes teile räägivad ja ütlevad: 'Te ei hakka teenima Paabeli kuningat!', sest nad kuulutavad teile valet.

¹⁵Zakaj nisem jih poslal, govori GOSPOD, ampak sami prorokujejo v mojem imenu krivo, da vas bom pregnal in da bi poginili vi in proroki, ki vam prorokujejo.

¹⁵Sest mina ei ole neid läkitanud, ütleb Issand; ometi kuulutavad nad valet minu nimel, selleks et ma tõukaksin teid ära ja et te hukkuksite, teie ja need prohvetid, kes teile kuulutavad.

¹⁶Tudi duhovnikom in vsemu temu ljudstvu sem govoril, rekoč: Tako pravi GOSPOD: Ne poslušajte besed prorokov svojih, ki vam prorokujejo in pravijo: Glejte, posode hiše GOSPODOVE se skoraj pripeljejo nazaj iz Babilona; kajti laž vam prorokujejo.

¹⁶Ja preestritele ja kogu sellele rahvale ma rääkisin, öeldes: Nõnda ütleb Issand: Ärge kuulake oma prohvetite sõnu, kes teile kuulutavad, öeldes: 'Vaata, Issanda koja riistad tuuakse nüüd varsti Paabelist tagasi', sest nad kuulutavad teile valet!

¹⁷Ne poslušajte jih; služite kralju babilonskemu, da boste živeli! čemu naj pride v razvalino to mesto?

¹⁷Ärge kuulake neid, teenige Paabeli kuningat, siis te jääte elama! Miks peaks see linn saama varemeiks?

¹⁸Če pa so res proroki in če je beseda GOSPODOVA ž njimi, naj vendar stopijo pred GOSPODA nad vojskami, proseč, da ne pridejo v Babilon posode, ki so ostale v hiši GOSPODOVI in v hiši kralja Judovega in v Jeruzalemu.

¹⁸Kui nad siiski on prohvetid ja kui neil on Issanda sõna, siis nad palugu ometi vägede Issandat, et riistu, mis on jäänud Issanda kotta ja kuningakotta, ei viidaks Paabelisse!

¹⁹Kajti tako pravi GOSPOD nad vojskami o templjevih stebrih in o morju in o stojalih in o drugem posodju, kar ga je ostalo v tem mestu,

¹⁹Sest nõnda ütleb vägede Issand sammaste, vaskmere, aluste ja muude riistade kohta, mis on veel jäänud siia linna

²⁰ki ga ni vzel Nebukadnezar, kralj babilonski, ko je odpeljaval Jekonija, sinu Jojakimovega, kralja Judovega, iz Jeruzalema v Babilon in vse plemenitnike z Judovega in iz Jeruzalema;

²⁰ja mida Paabeli kuningas Nebukadnetsar ära ei võtnud, kui ta Jeruusalemmast viis Paabelisse vangi Juuda kuninga Jekonja, Joojakimi poja, ja kõik Juuda ja Jeruusalemma suurnikud,

²¹da, tako pravi GOSPOD nad vojskami, Bog Izraelov, o tistem posodju, ki je ostalo v hiši GOSPODOVI in v hiši kralja Judovega in v Jeruzalemu:V Babilon se odnese in tam ostane do dne, ko se ozrem po njih govori GOSPOD; tedaj storim, da pojdejo gori in jih nazaj pripeljem v ta kraj.

²¹sest nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal, riistade kohta, mis on jäänud Issanda kotta ja Juuda kuningakotta ja Jeruusalemma:

²²V Babilon se odnese in tam ostane do dne, ko se ozrem po njih govori GOSPOD; tedaj storim, da pojdejo gori in jih nazaj pripeljem v ta kraj.

²²Need viiakse Paabelisse ja need jäävad sinna selle päevani, kui ma tunnen muret nende pärast, ütleb Issand, ja toon need ära ning panen tagasi siia paika!'