¹Prišla je pa beseda GOSPODOVA Jeremiju v drugo, ko je bil še zaprt v veži straže, rekoč:

¹Ja Issanda sõna tuli teist korda Jeremijale, kui teda veel kinni peeti vahtkonnaõues; ta ütles:

²Tako pravi GOSPOD, ki to napravlja, GOSPOD, ki snuje in uresniči to, GOSPOD mu je ime:

²'Nõnda ütleb Issand, kes teeb seda, Issand, kes valmistab ja kinnitab seda - Issand on tema nimi -:

³Kliči me, in odgovorim ti in pokažem ti velike reči in nedosežne, katerih ne poznaš.

³Hüüa mind, siis ma vastan sulle ja ilmutan sulle suuri ja salajasi asju, mida sa ei tea!

⁴Kajti tako pravi GOSPOD, Bog Izraelov, o hišah tega mesta in o hišah kraljev Judovih, ki jih podirajo v obrambo zoper nasipe in meč:

⁴Sest nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal, selle linna kodade ja Juuda kuningate kodade kohta, mis on maha kistud kaitseks piiramisseadmete ja mõõga vastu,

⁵Gredo se sem bojevat zoper Kaldejce le zato, da napolnijo tiste hiše s trupli ljudi, ki sem jih udaril v svoji jezi in v srdu svojem in zavoljo katerih vse krivice sem skril obličje svoje temu mestu.

⁵et neid kasutada võitluses kaldealastega ja et neid täita surnutega, keda ma löön maha oma vihas ja raevus, kuna ma olen peitnud oma palge selle linna eest nende kõigi kurjuse pärast:

⁶Glej, jaz ga pripravim v pravi stan in zdravje, ter jih ozdravim in jim razodenem obilost miru in resnice.

⁶Vaata, ma toon temale paranemist ja tervist, ja ma teen nad terveks ning ilmutan neile rohket rahu ja tõtt.

⁷In nazaj pripeljem ujetnike Judove in ujetnike Izraelove, in sezidam jih kakor poprej.

⁷Ma pööran Juuda vangipõlve ja Iisraeli vangipõlve ja ehitan nad üles nõnda nagu muistegi.

⁸In očistim jih vse njih krivice, s katero so grešili zoper mene, in jim odpustim vse krivice, s katerimi so grešili zoper mene in s katerimi so se mi izneverili.

⁸Ja ma puhastan nad kogu nende süüst, millega nad on pattu teinud minu vastu; ja ma annan neile andeks kõik nende süüteod, millega nad on pattu teinud minu vastu ja millega nad on üles astunud minu vastu.

⁹In to mesto mi bode v ime, v veselje in hvalo in diko pri vseh narodih zemeljskih, ki bodo slišali vse to dobro, katero jim storim; in bali se bodo in tresli ob vsem tem dobrem in ob vsem tem miru, ki jim ga dodelim.

⁹Ja see linn saab mulle rõõmunimeks, kiituseks ning ehteks kõigi maa rahvaste ees, kes kuulevad kõigest heast, mida ma neile teen; siis nad kardavad ja värisevad kõige selle hea ja kõige selle õnne pärast, mida ma linnale annan.

¹⁰Tako pravi GOSPOD: Še se bo slišal v tem kraju, ki o njem pravite: „Opustošen je, da ni ne človeka, ne živali“, v mestih Judovih in po ulicah jeruzalemskih, opustošenih tako, da ni v njih človeka, ne prebivalca, ne živine,

¹⁰Nõnda ütleb Issand: Veel kuuldakse siin paigas, mille kohta te ütlete: 'See on laastatud, pole inimest ega looma', laastatud Juuda linnades ja Jeruusalemma tänavail, kus pole inimest, elanikku ega looma,

¹¹slišal se bo glas veselja in radosti glas, glas ženina in neveste glas, glas govorečih: Hvalite GOSPODA nad vojskami, ker dober je GOSPOD, ker vekomaj traja milost njegova, glas njih, ki prinašajo žrtve v zahvalo v hišo GOSPODOVO. Zakaj nazaj pripeljem ujetnike te dežele, da bode kakor poprej, pravi GOSPOD.

¹¹lustihäält ja rõõmuhäält, peigmehe häält ja pruudi häält, nende häält, kes ütlevad: 'Tänage vägede Issandat, sest Issand on hea, sest tema heldus kestab igavesti!', kes toovad tänuohvrit Issanda kotta. Sest ma pööran maa vangipõlve nõnda nagu muistegi, ütleb Issand.

¹²Tako pravi GOSPOD nad vojskami: Zopet bode v tem kraju, ki je opustošen, da ni v njem človeka ali živine, in v vseh mestih njegovih domovanje pastirjem, ki vodijo črede na počitek.

¹²Nõnda ütleb vägede Issand: Veel saab olema siin laastatud paigas, kus pole inimest ega looma, ja kõigil selle linnadel karjamaid karjastele lammaste ja kitsede puhkamiseks.

¹³V mestih na gorah, v mestih v nižavi in v mestih na Jugu in v deželi Benjaminovi in v krajih okoli Jeruzalema in v mestih Judovih bodo zopet prehajale črede pod roko njega, ki jih šteje, pravi GOSPOD.

¹³Mäestiku linnades, madalmaa linnades ja Lõunamaa linnades, Benjamini maal, Jeruusalemma ümbruskonnas ja Juuda linnades käib veel lambaid läbi lugeja käte alt, ütleb Issand.

¹⁴Glej, dnevi pridejo, govori GOSPOD, ko izpolnim tisto dobro besedo, ki sem jo obljubil za hišo Izraelovo in za hišo Judovo.

¹⁴Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma teen tõeks hea sõna, mis ma olen rääkinud Iisraeli soo ja Juuda soo kohta.

¹⁵V tistih dneh in v tistem času storim, da požene Davidu Odraslek pravičnosti, in izvrševal bo sodbo in pravičnost v deželi.

¹⁵Neil päevil ja sel ajal lasen ma tärgata Taavetile õiguse võsu, ja tema teeb siis sellel maal õigust ja õiglust.

¹⁶V tistih dneh bo rešen Juda, in Jeruzalem bo prebival na varnem, in to je ime, s katerim ga bodo imenovali: GOSPOD, pravičnost naša.

¹⁶Neil päevil päästetakse Juuda, ja Jeruusalemm võib elada turvaliselt, ja see on nimi, millega teda nimetatakse: Issand, meie õigus.

¹⁷Zakaj tako pravi GOSPOD: Ne bo Davidu zmanjkalo moža, ki bo sedel na prestolu hiše Izraelove;

¹⁷Sest nõnda ütleb Issand: Ei puudu Taavetil mees, kes istub Iisraeli soo aujärjel.

¹⁸tudi duhovnikom, levitom, ne zmanjka moža izpred mojega obličja, ki bo daroval žgalno daritev in zažigal jedilni dar ter opravljal klalno daritev vse dni. –

¹⁸Ja leviitpreestreil ei puudu mees mu palge ees, ohverdamas põletusohvrit ja suitsutamas roaohvrit ning toimetamas tapaohvrit iga päev.'

¹⁹In beseda GOSPODOVA je prišla Jeremiju, govoreč:

¹⁹Ja Jeremijale tuli Issanda sõna; ta ütles:

²⁰Tako pravi GOSPOD: Ako razveljavite zavezo mojo z dnevom in zavezo mojo z nočjo, da ne bode dneva in noči ob svojem času,

²⁰'Nõnda ütleb Issand: Kui te võite tühjaks teha minu lepingu päevaga ja minu lepingu ööga, nõnda et päev ja öö ei tule neile seatud ajal,

²¹bo tudi zaveza moja z Davidom, hlapcem mojim, razveljavljena, da ne bo imel sina, kraljujočega na prestolu njegovem, in z duhovniki, leviti, strežniki mojimi.

²¹siis muutub tühjaks ka minu leping mu sulase Taavetiga, nõnda et tal enam ei ole poega, kes valitseks tema aujärjel, nõndasamuti minu leping leviitidega, preestritega, kes mind teenivad.

²²Kakor se ne more šteti vojska nebeška in se ne more meriti pesek morski, tako pomnožim seme Davida, hlapca svojega, in levite, ki mi strežejo. –

²²Nõnda nagu ei saa ära lugeda taeva väge ega mõõta mere liiva, nõnda rohkeks ma teen oma sulase Taaveti soo ja leviidid, kes mind teenivad.'

²³Zopet je prišla beseda GOSPODOVA Jeremiju, govoreč:

²³Ja Jeremijale tuli Issanda sõna; ta ütles:

²⁴Nisi li opazil, kaj govori to ljudstvo, ki pravi: „Tisti dve družini, ki ju je bil izvolil GOSPOD, je že zavrgel“? in tako zaničujejo ljudstvo moje, da ne velja več za narod v njih očeh.

²⁴'Kas sa ei ole märganud, mis see rahvas räägib ja ütleb: Need mõlemad suguvõsad, kelle Issand valis, on ta hüljanud? Ja nad laimavad mu rahvast, nagu see ei olekski nende meelest enam rahvas.

²⁵Tako pravi GOSPOD: Ako ne velja zaveza moja z dnevom in z nočjo, ako nisem ustanovil postav nebesom in zemlji:zavržem tudi seme Jakoba in Davida, hlapca svojega, da jih ne vzamem več od semena njegovega, kateri naj gospodujejo semenu Abrahamovemu, Izakovemu in Jakobovemu. Zakaj jaz pripeljem nazaj njih ujetnike ter se jih usmilim.

²⁵Nõnda ütleb Issand: Kui ei oleks mu lepingut päeva ja ööga, kui ma ei oleks seadnud taeva ja maa korda,

²⁶zavržem tudi seme Jakoba in Davida, hlapca svojega, da jih ne vzamem več od semena njegovega, kateri naj gospodujejo semenu Abrahamovemu, Izakovemu in Jakobovemu. Zakaj jaz pripeljem nazaj njih ujetnike ter se jih usmilim.

²⁶siis ma hülgaksin ka Jaakobi ja oma sulase Taaveti soo ega võtaks tema soost valitsejaid Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi soole. Aga ma pööran nende vangipõlve ja halastan nende peale.'