¹Beseda GOSPODOVA, ki je prišla Jeremiju proroku zoper poganske narode.

¹Issanda sõna, mis tuli prohvet Jeremijale rahvaste kohta:

²O Egiptu. Zoper vojsko Faraona Nekona, kralja egiptovskega, ki je bila v Karkemišu pri reki Evfratu, ki jo je udaril Nebukadnezar, kralj babilonski, v četrtem letu Jojakima, sinu Josija, kralja Judovega.

²Egiptuse kohta - Egiptuse kuninga, vaarao Neko sõjaväe kohta, kes oli Frati jõe ääres Karkemises, keda Paabeli kuningas Nebukadnetsar lõi Juuda kuninga Joojakimi, Joosija poja neljandal aastal:

³Pripravite ščite male in velike ter bližajte se boju!

³'Seadke valmis kilp ja kaitsevari ning tulge sõtta!

⁴Vprezite konje in zasedite jih, o konjiki! in postavite se v šlemih, gladite sulice, oblačite oklepe!

⁴Rakendage hobused! Ratsanikud, istuge selga! Asuge kohtadele, kiivrid peas! Haljastage piigid, riietuge soomusrüüdesse!

⁵Zakaj jih vidim preplašene, zavrnjene? in njih junaki so pobiti in begoma beže in se ne ozirajo – strah je povsod, govori GOSPOD.

⁵Mis ma näen? Neil on hirm, nad taanduvad? Nende sangarid on löödud, nad põgenevad üha ega vaata tagasi. Hirm on igal pool - ütleb Issand.

⁶Ne ubeži, kdor je lehak, in ne otme se, kdor je mogočen; proti severu ob reki Evfratu se spotikajo in padajo.

⁶Ei saa pakku kiire ega pääse vägev; põhja pool, Frati jõe ääres, nad komistavad ja langevad.

⁷Kdo je ta, ki vzhaja kakor Nil, kakor reke se vale vode njegove?

⁷Kes see on, kes tõuseb nagu Niilus, kelle veed voogavad jõgedena?

⁸Egipčan vzhaja kakor Nil in kakor reke se vale vode njegove; in govori: Gori pojdem, zemljo pokrijem, pogubim mesto in prebivalce njegove.

⁸Egiptus tõuseb nagu Niilus ja ta veed voogavad jõgedena. Ta ütleb: 'Ma tõusen, katan maa. Ma hävitan linna ja selle elanikud.'

⁹Dirjajte gori, o konji, in besno drdrajte, o vozovi; in pridejo naj junaki: Kuš in Put, ki sučeta ščit, in Ludimi, ki nosijo in napenjajo lok.

⁹Sööstke püsti, hobused, kihutage pööraselt, sõjavankrid! Minge välja, võitlejad: etiooplased ja puudid, kilbikandjad, ja luudid, vilunud ammumehed!

¹⁰Ali tisti dan bode Gospodu, Jehovi nad vojskami, maščevanja dan, da bi se maščeval nad svojimi sovražniki; in žrl bo meč in se sitil in napajal z njih krvjo. Zakaj Gospod, Jehova nad vojskami, ima klalno žrtev v severni deželi pri reki Evfratu.

¹⁰See päev on Issandal, vägede Issandal, kättemaksupäev oma vaenlastele tasumiseks. Mõõk sööb, küllastub ja joobub nende verest; sest Issandal, vägede Issandal, on tapaohver põhjamaal Frati jõe ääres.

¹¹Idi gori v Gilead in prinesi balzama, hči, devica egiptovska! Zaman rabiš mnoga zdravila, ni ozdravitve zate.

¹¹Mine üles Gileadi ja võta palsamit, neitsi, Egiptuse tütar! Asjata tarvitad palju ravimeid - sinul ei ole paranemist.

¹²Narodi so slišali o sramoti tvoji, in vpitja tvojega je zemlja polna; kajti junaka sta zadela drug ob drugega in oba sta padla skupaj.

¹²Rahvad kuulevad su häbist ja su hädakisa täidab maa; sest vägev komistab vägeva peale ja üheskoos langevad mõlemad.'

¹³Beseda, ki jo je govoril GOSPOD Jeremiju proroku o prihodu Nebukadnezarja, kralja babilonskega, da udari zemljo Egiptovsko:

¹³Sõna, mis Issand rääkis prohvet Jeremijale Paabeli kuninga Nebukadnetsari tulekust Egiptusemaad lööma:

¹⁴Oznanjujte v Egiptu in oklicujte v Migdolu, oklicujte tudi v Nofu in Tahpanhesu! Recite: Stoj in pripravljaj se! kajti meč pokončava vse kroginkrog tebe.

¹⁴'Andke teada Egiptuses ja kuulutage Migdolis, kuulutage Noofis ja Tahpanheesis, öelge: Astu ette ja ole valmis, sest mõõk õgib juba su ümber!

¹⁵Zakaj so ob tla vrženi vsi junaki tvoji? Nobeden ni obstal, ker ga je zvrnil GOSPOD.

¹⁵Miks põgenes Apis? Ei jäänud püsima su härg, sest Issand ajas selle ära.

¹⁶Storil je, da so se spoteknili mnogi, da, mož čez moža so padli, in rekli so: Vstanimo, da se povrnemo k ljudstvu svojemu in k rojstnim tlem svojim, iz strahu pred zatirajočim mečem.

¹⁶Ta pani komistama paljusid, kes ka langesid üksteise peale ja ütlesid: 'Tõuskem ja mingem tagasi oma rahva juurde ja oma sünnimaale, kaugele hävitava mõõga eest!'

¹⁷Vpijejo tam: Faraon, kralj egiptovski, je izgubljen; zamudil je ustanovljeni čas.

¹⁷Hüüdke vaaraole, Egiptuse kuningale: Kiidukukk, kes laskis silmapilgu mööda!

¹⁸Kakor res živim, govori Kralj, ki mu je ime Jehova nad vojskami: Kakor Tabor med gorami in kakor Karmel ob morju pride kralj babilonski!

¹⁸Nii tõesti kui ma elan, ütleb kuningas, kelle nimi on vägede Issand - tõesti, otsekui Taabor mägede keskel ja Karmel mere ääres - tuleb tema.

¹⁹O hči, prebivalka v Egiptu! pripravi si svoje reči za selitev; kajti Nof postane puščava in požgan bo, da ne bo nihče v njem prebival.

¹⁹Sea oma kraam vangiteekonnaks valmis, sina, kes sa seal elad, Egiptuse tütar! Sest Noof muutub õudseks, elaniketa varemeiks.

²⁰Telica prelepa je Egipt; a obad ji pride, pride od severa.

²⁰Egiptus on ilus õhvake, aga põhja poolt tuleb parm, tuleb.

²¹Tudi najeti vojaki njegovi sredi njega so kakor pitana teleta, tudi oni so se obrnili, bežali skupaj, niso se ustavili; kajti prišel je nadnje njih pogube dan, čas njih obiskovanja.

²¹Palgasõduridki tema keskel on otsekui nuumvasikad; sest needki pöörduvad ja põgenevad üheskoos ega pea vastu, kui neile tuleb õnnetusepäev, nende karistusaeg.

²²Glas njegov je kakor kače šum, ko vstran hiti; kajti Kaldejci se bodo bližali s krdeli in prišli s sekirami nadenj kakor drvarji:

²²Tema hääl on kui vingerdava ussi sisin. Sest nad saabuvad sõjaväega ja tulevad kirvestega tema kallale otsekui puuraiujad.

²³posekajo gozd njegov, govori GOSPOD, ker jih ni moči sešteti; zakaj več jih je nego kobilic in ni jim števila.

²³Nad raiuvad maha tema metsa, ütleb Issand, kuigi see on läbitungimatu; sest neid on rohkem kui rohutirtse ja ükski ei suuda neid lugeda.

²⁴Osramočena bo hči egiptovska, dana v pest severnemu ljudstvu.

²⁴Häbisse jääb Egiptuse tütar, ta antakse põhjamaa rahva kätte.

²⁵Pravi GOSPOD nad vojskami, Bog Izraelov: Glej, jaz bom kaznoval Amona iz Tebena in Faraona in Egipt, njegove bogove in njegove kraljiče, da, Faraona in nje, ki upajo vanj.

²⁵Vägede Issand, Iisraeli Jumal, on öelnud: Vaata, ma karistan Noo Aamonit, ja vaaraod, Egiptust ning selle jumalaid ja kuningaid, vaaraod ja neid, kes loodavad tema peale.

²⁶In dam jih v pest njim, ki jim strežejo po življenju, namreč v roko Nebukadnezarja, kralja babilonskega, in v roko hlapcev njegovih. Pozneje pa se bo zopet prebivalo v njem kakor v prejšnjih dnevih, govori GOSPOD.

²⁶Ja ma annan nad nende kätte, kes püüavad nende elu, Paabeli kuninga Nebukadnetsari ja tema sulaste kätte. Aga pärast seda elatakse seal nagu muistseil päevil, ütleb Issand.

²⁷Ti pa se ne boj, hlapec moj Jakob, in ne plaši se, o Izrael! zakaj, glej, jaz te ohranim iz daljave in zarod tvoj iz dežele sužnosti njegove; in povrne se Jakob in bo počival in mirno živel, in nihče ga ne bo strašil.Ti se ne boj, hlapec moj Jakob, govori GOSPOD, zakaj na strani sem ti. Kajti pokončanje napravim med vsemi narodi, kamor sem te pregnal; s teboj pa ne napravim pokončanja, ampak strahoval te bom zmerno, a te ne pustim čisto brez kazni.

²⁷Aga sina, mu sulane Jaakob, ära karda, ja Iisrael, ära ehmu! Sest vaata, ma päästan sind kaugelt ja sinu soo tema vangipõlvemaalt. Jaakob tuleb tagasi ning elab rahus ja muretult, ilma et keegi teda hirmutaks.

²⁸Ti se ne boj, hlapec moj Jakob, govori GOSPOD, zakaj na strani sem ti. Kajti pokončanje napravim med vsemi narodi, kamor sem te pregnal; s teboj pa ne napravim pokončanja, ampak strahoval te bom zmerno, a te ne pustim čisto brez kazni.

²⁸Sina, mu sulane Jaakob, ära karda, ütleb Issand, sest mina olen sinuga. Sest ma teen lõpu kõigile rahvaile, kelle sekka ma olen sind pillutanud; aga sinule ma ei tee lõppu: ma karistan sind õiglaselt, aga hoopis karistamata ma sind küll ei jäta.'