¹Zvino Jakove wakasimudza meso ake, akaona, zvino tarira, Esau achiuya nevarume mazana mana vanaye. Akagovera vana kuna Reya nekuna Rakeri nekuvarandakadzi vaviri.

¹Kui Jaakob oma silmad üles tõstis ja vaatas, ennäe, siis tuli Eesav ja koos temaga nelisada meest. Ta jaotas nüüd lapsed Lea ja Raaheli ja mõlema teenija vahel,

²Zvino wakaisa varandaka­dzi nevana vavo mberi, naRea nevana vake shure, naRakeri naJosefa pakupe­dzisira.

²seadis teenijad ja nende lapsed ette, Lea ja tema lapsed nende järele, Raaheli ja Joosepi viimaseiks.

³Iye pachake akapfuura mberi kwavo, akakotamira pavhu kanomwe kusvikira asvika pedo nemukuru wake.

³Ta ise aga läks nende eel ja kummardas seitse korda maani, kuni ta jõudis oma venna juurde.

⁴Esau ndokumhanyira kunomuchingamidza, akamumbundikira, aka­wira pamutsipa wake, ndokumutsvoda; ndokuchema.

⁴Aga Eesav jooksis temale vastu ja süleles teda, langes temale kaela ja suudles teda; ja nad nutsid.

⁵Zvino wakasimudza meso ake akaona vakadzi nevana, akati: Ndivana ani ava vaunavo? Iye ndokuti: Vana Mwari vaakapa muranda wenyu nenyasha dzake.

⁵Siis ta tõstis oma silmad üles ja nägi naisi ja lapsi, ja ta küsis: 'Kes need sul on?' Ja tema vastas: 'Need on lapsed, keda Jumal su sulasele armulikult on andnud.'

⁶Varandakadzi ndokuswedera, ivo nevana vavo, vakakotama.

⁶Ka teenijad astusid ligi, nemad ise ja nende lapsed, ja nad kummardasid.

⁷NaRea nevana vake vakaswedera, vakakotama; pashure Josefa naRakeri vakaswedera, vakakotama.

⁷Siis astus ligi ka Lea koos oma lastega ja nad kummardasid; lõppeks astusid ligi Joosep ja Raahel ja kummardasid.

⁸Ndokuti: Wakanangei neboka iri rose randasangana naro? Iye ndokuti: Kuti ndiwane nyasha pameso paishe wangu.

⁸Siis ta küsis: 'Mida sa kavatsed kogu selle leeriga, keda ma kohtasin?' Ja tema vastas: 'Oma isanda silmis armu leida!'

⁹Esau ndokuti: Ndine zvizhinji, munin'ina wangu, zvaunazvo ngazvive zvako.

⁹Aga Eesav ütles: 'Mul eneselgi on küllalt, mu vend. Jäägu sulle, mis sul on!'

¹⁰Jakove ndokuti: Kwete! Kana ikozvino ndawana hangu nyasha pameso enyu, gamuchirai chipo changu kubva paruoko rwangu; nekuti naizvozvo ndaona chiso chenyu sechiso chaMwari, mukafara neni.

¹⁰Kuid Jaakob vastas: 'Sugugi mitte! Kui ma nüüd su silmis olen armu leidnud, siis võta mu kingitus minult vastu! Sest ma olen ju tohtinud näha su palet, otsekui näeks Jumala palet, ja sa oled olnud mu vastu lahke.

¹¹Gamuchirai henyu chipo changu chinouiswa kwamuri; nekuti Mwari wakandipa nenyasha, uye ndine zvose. Akamugwaririra, kusvikira agamuchira.

¹¹Võta nüüd minu tervituskink, mis sulle toodi, sest Jumal on olnud mu vastu armuline ja mul on kõike küllalt!' Ja ta käis temale peale, kuni ta võttis.

¹²Ndokuti: Ngatisimuke tifambe, uye ndichakutungamirira.

¹²Siis ütles Eesav: 'Hakkame liikuma ja lähme, ja mina käin sinuga rinnu.'

¹³Asi wakati kwaari: Ishe wangu unoziva kuti vana vachiri vatete, uye kuti makwai nemombe zvandinazvo zvi­noyamwisa; kana vakazvitinha nesimba zuva rimwe, boka rose richafa.

¹³Aga Jaakob vastas temale: 'Mu isand näeb ju, et lapsed on väetid ja minu hooleks on imetajad lambad ja lehmad; kui neid liiga kiiresti aetakse ühegi päeva, siis sureb kogu kari.

¹⁴Ishe wangu ngaapinde hake mberi kwemura­nda wake; ini ndichanyatsosesedza sezvazvinogona kufamba basa riri pamberi pangu, nemafambiro evana, kudzimara ndasvika kuna ishe wangu paSeiri.

¹⁴Mingu aga mu isand oma sulase eel ja mina liigun pikkamisi oma ees käiva karja kannul ja laste kannul, kuni ma jõuan oma isanda juurde Seiri.'

¹⁵Esau ndokuti: Zvino ngandisiye kwauri vamwe vanhu vaneni. Iye akati: Nekuda kwei izvi? Ngandiwane nyasha pameso aishe wangu.

¹⁵Eesav ütles: 'Ma jätan siis sinu juurde osa rahvast, kes koos minuga on.' Aga tema vastas: 'Mispärast nõnda? Kui ma ainult oma isanda silmis armu leiaksin!'

¹⁶Esau ndokudzoka zuva iroro, akae­nda Seiri.

¹⁶Ja Eesav läks selsamal päeval oma teed tagasi Seiri.

¹⁷Zvino Jakove wakapfuurira akaenda Sukoti, akazvivakira imba, akaitira zvipfuwo zvake matanga ane matenga; naizvozvo wakayumidza zita renzvimbo iyo kuti Sukoti.

¹⁷Aga Jaakob liikus Sukkotti, ehitas enesele koja ja tegi oma karjadele lehtkatused; seepärast pandi sellele paigale nimeks Sukkot.

¹⁸Jakove ndokusvika akachengetedzeka ku­guta reShekemu, riri panyika yeKanani, pakubva kwake paPadhanaramu; aka­dzika matende ake pamberi peguta.

¹⁸Ja Jaakob jõudis Mesopotaamiast tulles õnnelikult Sekemi linna, mis on Kaananimaal, ja lõi linna ees leeri üles.

¹⁹Akatenga chikamu chenyika paakanga adzika tende rake kuvana vaHamori, baba vaShekemu, nemakobiri zana emari.

¹⁹Ta ostis selle väljaosa, kuhu ta oma telgi oli üles löönud, Sekemi isa Hamori lastelt saja rahatüki eest.

²⁰Ndokumisapo aritari, akaritumidza kuti Eri-Erohe-Isiraeri.

²⁰Ja ta püstitas sinna altari ning pani sellele nimeks 'Jumal, Iisraeli Jumal'.