¹Shure kwaizvozvo Josefa akaudzwa, zvichinzi, Tarira, baba vako vanorwara; iye akatora vanako­mana vake vaviri, Manase naEfuremu.

¹Pärast seda sündmust öeldi Joosepile: 'Vaata, su isa on haige!' Siis ta võttis oma kaks poega enesega, Manasse ja Efraimi.

²Jakove akaudzwa, zvichinzi, Tarirai, mwanakomana wenyu, Josefa, wauya kwamuri. Isiraeri akazvisimbaradza, akagara pauvato.

²Ja Jaakobile anti teada ning öeldi: 'Näe, su poeg Joosep tuleb sinu juurde!' Iisrael võttis siis jõu kokku ning tõusis voodis istukile.

³Zvino Jakove akati kuna Josefa, Mwari Wamasimbaose akazviratidza paRuzi, panyika yeKanani, akandiropafadza,

³Ja Jaakob ütles Joosepile: 'Kõigeväeline Jumal ilmutas ennast mulle Luusis Kaananimaal, ja õnnistas mind

⁴akati kwandiri, Ta­rira, ndichakuberekesa, ndichakuwanza, ndichakuita ndudzi zhinji; ndichapa vana vako vanokutevera nyika ino, ive yavo nokusingaperi.

⁴ning ütles mulle: Vaata, ma teen sind viljakaks ja paljuks ja teen sinust rahvaste hulga ja annan selle maa sinu soole pärast sind igaveseks omandiks.

⁵Zvino vanakomana vako vaviri, vawakaberekerwa panyika yeEgipita, ndi­sati ndasvika kwauri paEgipita, ndavangu; Efuremu naManase vachava vangu sa­vana Rubheni naSimioni.

⁵Ja nüüd olgu su kaks poega, kes sulle Egiptusemaal on sündinud, enne kui ma tulin sinu juurde Egiptusesse, minu omad: Efraim ja Manasse olgu minu omad nagu Ruuben ja Siimeongi.

⁶Asi vana vako, vawakabereka shure kwavo, va­chava vana vako, vachatumidzwa nezita ravakuru vavo panhaka yavo.

⁶Aga su järeltulijad, kes sulle pärast neid sünnivad, olgu sinu päralt ja neid nimetatagu nende vendade nime järgi nende pärisosades.

⁷Kana ndirini, pakubva kwangu paPadhani, nda­kafirwa naRakeri panyika yeKanani mu­nzira ndasvika pedo neEfurata, ndika­muvigapo panzira inoenda Efurata (rimwe zita ndiBheterehemu).

⁷Kui ma Mesopotaamiast tulin, suri mul Raahel Kaananimaal, tee peal, kui veel tükk maad oli minna Efratasse. Ja ma matsin tema Efrata tee äärde, see on Petlemma.'

⁸Isiraeri akaona vanakomana vaJo­sefa, akati, ndivana aniko?

⁸Kui Iisrael nägi Joosepi poegi, siis ta küsis: 'Kes need on?'

⁹Josefa akati kuna baba vake, Ndivo vanakomana vangu vandakapiwa pano naMwari. Vakati, Douya navo kwandiri ndivaropafadze.

⁹Ja Joosep vastas oma isale: 'Need on mu pojad, keda Jumal mulle siin on andnud!' Siis ta ütles: 'Too nad minu juurde, et ma neid õnnistaksin!'

¹⁰Zvino meso aIsiraeri akanga oona madzerere noku­kwegura, akanga asisagoni kuona. Aka­vaswededza kwavari, Isiraeri akavatsvoda, akavambundikira.

¹⁰Aga Iisraeli silmad olid vanadusest tuhmid ja ta ei näinud enam. Siis Joosep viis nad tema juurde ja tema andis neile suud ning süleles neid.

¹¹Isiraeri akati kuna Josefa, Handina kufunga kuti ndichaona chiso chakozve, zvino tarira, Mwari aka­ndionesa navana vakowo.

¹¹Ja Iisrael ütles Joosepile: 'Ei oleks uskunud, et saan näha su nägu, aga vaata, Jumal on mind lasknud näha ka su järglasi.'

¹²Josefa aka­vabvisa pakati pamabvi avo akakotamira pasi nechiso chake.

¹²Siis Joosep võttis nad ära tema põlvilt ja kummardas silmili maha.

¹³Josefa akavabata vari vaviri, Efu­remu norudyi rwake kuruboshwe rwaIsi­raeri, naManase noruboshwe rwake kuru­dyi rwaIsiraeri, akavaswededza pedo naye.

¹³Ja Joosep võttis nad mõlemad, Efraimi oma paremale käele, Iisraelist vasakule poole, ja Manasse oma vasakule käele, Iisraelist paremale poole, ja viis nad tema juurde.

¹⁴lsiraeri akatambanudza ruoko rwake rworudyi, akaruisa pamusoro paEfuremu, aiva muduku, noruoko rwake rworuboshwe pamusoro waManase, aka­pesanisa maoko ake achizviziva, nekuti Manase aiva wedangwe.

¹⁴Aga Iisrael sirutas oma parema käe ja pani Efraimi pea peale, kes oli noorem, ja oma vasaku käe Manasse pea peale; ta pani oma käed ristamisi, sest Manasse oli esmasündinu.

¹⁵Akaropafadza Josefa, akati, Mwari uya, akafamba madzibaba angu pamberi pake, vana Abhurahamu naIsaka, Mwari akandifudza paupenyu hwangu hwose kusvikira zuva ranhasi;

¹⁵Ja ta õnnistas Joosepit ning ütles: 'Jumal, kelle palge ees mu isad Aabraham ja Iisak on rännanud, Jumal, kes on olnud mu karjane kogu mu elu kuni tänapäevani,

¹⁶mutumwa wakandidzikunura pane zvakaipa zvose, ngaaropafadze vanakomana ava; zita rangu ngaritumidzwe kwavari, namazita amadzibaba angu, Abhurahamu naIsaka, vawande kwazvo panyika.

¹⁶ingel, kes mind on päästnud kõigest kurjast, õnnistagu neid poisse; neid nimetades nimetatagu minu nime ja mu isade Aabrahami ja Iisaki nime! Ja nad siginegu rohkesti keset maad!'

¹⁷Zvino Josefa akati achiona kuti baba vake vaisa ruoko rwavo rworudyi pamusoro waEfuremu, hazvina kumufa­dza, akabata ruoko rwababa vake, kuti arubvise pamusoro waEfuremu, aruise pamusoro waManase.

¹⁷Aga kui Joosep nägi, et ta isa oma parema käe asetas Efraimi pea peale, siis ta pani seda pahaks ja haaras kinni oma isa käest, et seda Efraimi pea pealt tõsta Manasse pea peale.

¹⁸Josefa akati kuna baba vake, Regai kudaro, baba vangu, nekuti ndiye wedangwe, isai ruoko rwe­nyu pamusoro wake.

¹⁸Ja Joosep ütles oma isale: 'Mitte nõnda, mu isa, sest see on mu esmasündinu! Pane oma parem käsi tema pea peale!'

¹⁹Baba vake vakaramba, vakati, Ndinoziva, mwana wangu, ndinoziva; naiyewo achava rudzi, naiye achava mu­kuruwo, asi munin'ina wake achava mu­kuru kwaari, vana vake vachava ndudzi zhinji.

¹⁹Aga ta isa keeldus ja ütles: 'Ma tean, mu poeg, ma tean, ka tema peab saama rahvaks ja temagi peab olema suur! Ometi peab ta noorem vend saama temast suuremaks ja selle sugu olema rahvarohke!'

²⁰Akavaropafadza nomusi iwoyo, akati, Newe vaIsiraeri vacharopafadza, vachiti, Mwari ngaakuite saEfuremu naManase. Akaisa Efuremu pamberi paManase.

²⁰Ja ta õnnistas neid sel päeval, öeldes: 'Sinu nimel õnnistatagu Iisraelis, öeldagu: Jumal tehku sind Efraimi ja Manasse sarnaseks!' Nõnda seadis ta Efraimi Manassest ettepoole.

²¹Zvino Isiraeri akati kuna Josefa, Tarira, ndofa, asi Mwari achava nemi, achakudzoserai kunyika yamadzibaba enyu.

²¹Ja Iisrael ütles Joosepile: 'Vaata, ma suren, aga Jumal on teiega ja viib teid tagasi teie isade maale.

²²Newe ndinokupa mugove mu­mwe kupfuura vamwe vana vababa vako, uya wandakatorera vaAmori nomunondo wangu nouta hwangu.

²²Ja ma annan sulle ühe mäeseljandiku rohkem kui su vendadele, mille olen mõõga ja ammuga võtnud emorlastelt.'