¹Tarirai, Jehovha anobvisa zvose panyika nokuiparadza, nokuitsindikira, nokuparadzira vagere mairi.

¹Vaata, Issand laastab maa ja rüüstab selle, paiskab segi selle pinna ja pillutab elanikud.

²Vanhu vachaitirwa zvinoitirwa mupristi, muranda zvinoitirwa tenzi wake, mushandiri zvinoitirwa vahosi vake, mutengi zvinoitirwa mutengesi, anopa chikwereti zvinoitirwa anokwereta, anoripa mhindu zvinoitirwa anoreva mhindu.

²Ja nagu rahvaga, nõnda sünnib preestriga, nagu sulasega, nõnda ta isandaga, nagu teenijaga, nõnda ta emandaga, nagu ostjaga, nõnda müüjaga, nagu laenuandjaga, nõnda laenajaga, nagu võlausaldajaga, nõnda võlgnikuga.

³Nyika ichabvisirwa zvose zvayo, ichaparadzwa chose; nekuti Jehovha akataura shoko iro.

³Maa laastatakse täiesti ja riisutakse sootuks, sest Issand on öelnud selle sõna.

⁴Nyika inochema nokuoma, pasi pose panopera simba nokuoma, vanhu vakakudzwa venyika vanopera simba.

⁴Maa leinab, laostub, ilmamaa närbub, laostub, maa rahva ülikud rammestuvad.

⁵Nyika yakasvibiswawo navagere mairi; nekuti vakadarika mirayiro, vakakanganisa mitemo, nokuputsa sungano isingaperi.

⁵Maa on rüvetunud oma elanike all, sest need on üle astunud Seadusest, muutnud seadlusi, murdnud igavese lepingu.

⁶Saka kutuka kwaMwari kwapedza nyika, navageremo vava nemhosva; saka vagere munyika vapiswa, vangosara vanhu vashoma.

⁶Seepärast neelab needus maa ja selle elanikud peavad kandma oma süüd; seepärast kahaneb maa elanike hulk ja vähe inimesi jääb järele.

⁷Waini itsva inochema, muzambiringa wapera simba, vose vanomoyo unofara vanogomera.

⁷Vein leinab, viinapuu kuivab, ägavad kõik, kes olid südamest rõõmsad.

⁸Kufara kwengoma konyarara, inzwi ravanofara ropera, mufaro wembira wopera.

⁸Lõpeb trummide lõbu, lakkab hõiskajate lärm, kaob kandle rõõm.

⁹Havangamwi waini vachiimba; zvinobata zvichavava kuna vanozvimwa.

⁹Enam ei jooda lauldes veini, vägijook on joojale kibe.

¹⁰Guta, rava dongo, rakoromorwa; dzimba dzose dzakapfigwa, kuti kurege kuva nomunhu angapindamo.

¹⁰Tühi linn purustatakse, kõik kojad suletakse, sissepääsu ei ole.

¹¹Kuchema kunonzwikwa panzira dzomumisha nokuda kwewaini; mufaro wose wasviba, kufara kwenyika kwaenda.

¹¹Tänavail karjutakse veini järele, kõik rõõm kaob, maa lust lahkub.

¹²Muguta masara mangova dongo, suwo raputswa nokuparadzwa.

¹²Linna jääb häving ja värav taotakse puruks.

¹³nekuti ndizvo zvazvichaita panyika pakati pamarudzi avanhu, zvichafanana nokuzuzwa komuorivhi, nezvakasara kana mazambiringa akohwiwa.

¹³Sest nõnda peab sündima keset maad, rahvaste keskel, otsekui õlipuu raputus, otsekui järelnoppimine pärast viinamarjalõikuse lõppu.

¹⁴Ivo vachadanidzira, vachapururudza; nokuda koumambo hwaJehovha vanodanidzira vari pagungwa.

¹⁴Need seal tõstavad häält, rõkatavad rõõmust, Issanda ülevuse tõttu hõiskavad lääne poolt:

¹⁵Saka rumbidzai Jehovha kumabvazuva, iro zita raJehovha, Mwari waIsiraeri, pazvitsuwa zvegungwa.

¹⁵'Seepärast austage ka ida pool Issandat, mere saartel Issanda, Iisraeli Jumala nime.'

¹⁶Takanzwa nziyo dzichiimbwa kumigumo yenyika, dzichiti, Vakarurama ngavakudzwe! Asi ini ndakati, Ndinoonda, ndinoonda, ndine nhamo! vanyepedzeri vakaita nokunyengera; zvirokwazvo, vanyepedzeri vakaita nokunyengera kukuru.

¹⁶Maa äärest kuuleme kiituslaule: 'Austus õigele!' Aga mina ütlen: Kadu mulle, kadu mulle! Häda mulle, petised petavad, jah, petised petavad petise kombel!

¹⁷Kutya, negomba, nomusungo zvichakuwira, iwe ugere panyika.

¹⁷Pelg, püügiauk ja püüdepael on su ees, maa elanik.

¹⁸Zvino, anotiza bope rokutyisa, achawira mugomba; anokwira achibva mukati megomba, achabatwa nomusungo; nekuti mahwindo okumusoro azaruka, nenheyo dzenyika dzinodedera.

¹⁸Kes siis põgeneb peletushüüu eest, langeb püügiauku; aga kes tuleb püügiaugust välja, selle püüab püüdepael. Sest kõrguse luugid avanevad ja maa alused vappuvad.

¹⁹Nyika yaputswa-putswa chose, nyika yodedera chose, nyika yozununguswa chose.

¹⁹Maa põrub põrmuks, maa lõheneb lõhki, maa kõigub kõvasti.

²⁰Nyika ichadzedzereka somunhu akabatwa, ichadengenyeka sedumba; kudarika kwayo kuchairemedza kwazvo, ichawa, ikasasimukazve.

²⁰Maa vaarub tugevasti, joobnu sarnaselt, ja vangub otsekui vahionn. Tema üleastumine lasub raskesti ta peal, ta langeb ega tõuse enam.

²¹Zvino nezuva iro Jehovha acharova hondo yavakakudzwa vari kumusoro, namadzimambo enyika panyika.

²¹Sel päeval nuhtleb Issand kõrguse väehulki kõrgel ja maa kuningaid maa peal.

²²Vachaunganidzwa pamwechete, sezvinounganidzwa vasungwa mugomba, vachapfigirwa mutirongo; zvino kana mazuva mazhinji apfuura vachashanyirwa.

²²Need kogutakse kokku, kogutakse vangidena auku, suletakse vangitorni ja hulga aja pärast nuheldakse neid.

²³Ipapo mwedzi uchanyadziswa, nezuva richanyara; nekuti Jehovha wehondo achabata ushe pagomo reZiyoni, napaJerusaremu, pamberi pavakuru vake pachava nokukudzwa.

²³Siis on kuul häbi ja päike häbeneb, sest vägede Issand on kuningas Siioni mäel ja Jeruusalemmas, ja tema vanemate ees paistab auhiilgus.