1Shoko raJehovha, rakasvika kuna Joweri mwanakomana waPetuweri.
1Issanda sõna, mis tuli Joelile, Petueli pojale:
2Inzwai chinhu ichi, imwi vatana, murereke nzeve dzenyu, imwi mose mugere munyika ino. Ko zvakadai zvakamboitwa pamazuva enyu, kana pamazuva amadzibaba enyu here?
2'Kuulge seda, vanemad, ja pange tähele, kõik maa elanikud! Kas seesugust on sündinud teie päevil või teie vanemate päevil?
3Udzai vana venyu izvozvo, vana venyu vaudzewo vana vavo, navana vavo vaudze rumwe rudzi runotevera.
3Jutustage sellest oma lastele ja teie lapsed oma lastele ja nende lapsed tulevastele põlvedele:
4Zvakasiiwa nomuteteni, zvakadyiwa nemhashu; zvakasiiwa nemhashu, zvakadyiwa negwatakwata; zvakasiiwa negwatakwata, zvakadyiwa nomupedzachose.
4mis jäi üle röövikuist, selle sõid rohutirtsud; ja mis jäi üle tirtsudest, selle sõid vastsed; ja mis jäi üle vastseist, selle sõid mardikad.
5Mukai, imwi vakabatwa nedoro, mucheme; ungudzai, imwi mose munomwa waini, nemhaka yewaini inonaka, nekuti yabviswa pamiromo yenyu.
5Ärgake, te joobnud, ja nutke, ulguge, kõik veinijoojad, veinivirde pärast, et see on kadunud teie suust!
6nekuti rumwe rudzi rwasvika panyika yangu, rwakasimba, rusingaverengwi; meno arwo meno eshumba, runa meno makuru eshumbakadzi.
6Sest mu maa kallale on tulnud vägev ja arvutu rahvas: ta hambad on lõvi hambad ja tal on emalõvi lõualuud.
7Rwakaparadza muzambiringa wangu, nokuvhuna muonde wangu; rwakausvuura kwazvo, nokuuwisira pasi; matavi awo acheneswa.
7Ta on rüüstanud mu viinapuu tühjaks ja murdnud mu viigipuu katki; ta on koorinud selle koguni paljaks, nii et see on valge ja raagus.
8Chemai semhandara yakazvisunga chiuno namasaga nokuda komurume woumhandara hwayo.
8Nuta nagu neitsi, kel kotiriie üll, oma peigmehe pärast!
9Chipiriso choupfu nechipiriso chinomwiwa zvabviswa paimba yaJehovha; vapristi, ivo vashumiri vaJehovha, vanochema.
9Roa- ja joogiohver on kadunud Issanda kojast, preestrid, Issanda teenrid, leinavad.
10Munda waparadzwa, nyika inochema; nekuti zviyo zvaparadzwa, waini itsva yapwa, mafuta apera.
10Põllud on laastatud, muld leinab, sest vili on rüüstatud, vein ikaldunud, õli lõppenud.
11Nyarai imwi varimi, ungudzai imwi varimi vemizambiringa, nokuda kwezviyo nebhari; nekuti zvakaberekwa neminda zvaparadzwa.
11Põllumehed on jäänud häbisse, viinamäe aednikud halisevad nisu ja odra pärast, sest saak on hävinud.
12Muzambiringa wasvava, muonde unoshaiwa simba, mutamba nomuchindwewo, nomuapuri, nemiti yose yomunda yaoma; mufaro wavanakomana vavanhu wapera.
12Viinapuud on äpardunud ja viigipuud närbunud, granaatõunapuu, samuti palm ja õunapuu - kõik puud on kuivanud; tõesti, rõõm on häbiga lahkunud inimlaste juurest.
13Zvisungei zviuno namasaga, mucheme imwi vapristi; ungudzai imwi vashumiri veatari; uyai muvate usiku hwose makapfeka masaga, imwi vashumiri vaMwari wangu; nekuti chipiriso choupfu nechipiriso chinomwiwa zvadziviswa paimba yaMwari wenyu.
13Vöötage endid ja leinake, preestrid, kurtke, altari teenrid! Minge sisse, veetke öö kotiriideis, minu Jumala teenrid, sest teie Jumala kojast on kõrvaldatud roa- ja joogiohver!
14Tsaurai zuva rokutsanya, danai vanhu kuungano yakatarwa, kokerai vakuru navose vagere panyika kuimba yaJehovha Mwari wenyu, mudane kuna Jehovha.
14Pühitsege paastupüha, kutsuge kokku pühalik koosolek, koguge vanemad ja kõik maa elanikud Issanda, oma Jumala kotta ja kisendage Issanda poole!
15Aiwa, zuva iro here! nekuti zuva raJehovha rava pedo, richasvika richiparadza richibva kuna waMasimbaose.
15Oh seda päeva! Sest Issanda päev on ligidal, see tuleb kui hävitus Kõigeväeliselt.
16Ko zvokudya hazvina kubviswa pamberi pedu, nomufaro nokufarisisa paimba yaMwari wedu here !
16Eks ole meie silme eest kadunud toidus, meie Jumala kojast rõõm ja hõiskamine?
17Mbeu dzinoorera pasi pamavhinga adzo; matura aparadzwa, tsapi dzaputswa; nekuti zviyo zvafa.
17Seemneivad mulla all on tahkunud kõvaks, tagavarad on rüüstatud; aidad on lammutatud, sest vili on ikaldunud.
18Zvipfuwo zvinogomera sei! Mapoka emombe akanganiswa, nekuti hazvichina mafuro; zvirokwazvo, mapoka amakwai aparadzwa.
18Kuidas küll loomad ägavad, veisekarjad on arust ära, sest neil pole karjamaad. Ka lambakarjad on hävimas.
19Aiwa, Jehovha, ndinodana kwamuri, nekuti moto wapedza mafuro erenje, murazvo wapisa miti yose yokusango.
19Ma kisendan sinu poole, Issand, sest tuli on neelanud kõrbe rohumaad ja leek on kõrvetanud kõik metsapuud.
20Zvirokwazvo, mhuka dzokusango dzinochemera kwamuri, nekuti hova dzemvura dzapwa, uye moto wapedza mafuro erenje.
20Metsloomadki igatsevad sind, sest veeojad on kuivanud ja tuli on neelanud kõrbe rohumaad.