¹Zvino vana vaIsiraeri vakafamba, vakandodzika matende avo pamapani eMoabhu, mhiri kwaJoridhani paJeriko.

¹Ja Iisraeli lapsed läksid teele ning lõid leeri üles Moabi lagendikele teisele poole Jordanit Jeeriko kohale.

²Zvino Bharaki, mwanakomana waZipori, akanga aona zvose zvakaitirwa vaAmori navaIsiraeri.

²Aga Baalak, Sippori poeg, nägi kõike, mida Iisrael oli teinud emorlastega.

³Moabhu akatya vanhu avo kwazvo, nekuti vakanga vari vazhinji; Moabhu akavhunduka nokuda kwavana vaIsiraeri.

³Ja moabid kartsid väga seda rahvast, sest see oli suur; ja moabid värisesid hirmust Iisraeli laste ees.

⁴Ipapo Moabhu akati kuvakuru vaMidhiani, Zvino vanhu ava vazhinji vachananzva zvose zvakatipoteredza, semombe inonanzva uswa bwesango; Bharaki, mwanakomana waZipori ndiye akanga ari mambo waMoabhu nenguva

⁴Ja moabid ütlesid Midjani vanemaile: 'Nüüd sööb see jõuk paljaks kogu meie ümbruse, otsekui härg näsib väljalt rohu.' Baalak, Sippori poeg, oli sel ajal Moabi kuningas.

⁵iyo. Ipapo akatuma nhume kuna Bharamu, mwanakomana waBheori, paPetori paRwizi, kunyika yavana vorudzi rwake, kuzomudana, achiti, Tarira, pano pana vanhu vakabva Egipita, tarira, vakafukidza nyika yose, zvino voda kurwa neni.

⁵Tema läkitas käskjalad Bileami, Beori poja juurde Petoori, mis on Frati jõe ääres Amau poegade maal, teda kutsuma, käskides öelda: 'Vaata, Egiptusest on tulnud üks rahvas; näe, see ujutab maa üle ja on asunud elama mu naabrusesse.

⁶Naizvozvo douya hako zvino, unditukire vanhu ava; nekuti vanondikurira nesimba; zvimwe ndingagona kuvakunda, ndivadzinge munyika ino; nekuti ndinoziva kuti munhu akaropafadzwa newe, akaropafadzwa kwazvo, uye munhu akatukwa newe, wakatukwa kwazvo.

⁶Tule nüüd ja nea mulle ära see rahvas, sest ta on minust vägevam! Vahest suudan, et me lööme teda ja ma ajan ta maalt välja, sest ma tean, et keda sina õnnistad, see on õnnistatud, ja keda sina nead, see on neetud.'

⁷Ipapo vakuru vaMoabhu navakuru vaMidhiani vakaenda vakabata shanu yokuvuka mumaoko avo, vakasvika kuna Bharamu, vakamuudza mashoko aBharaki.

⁷Siis läksid Moabi vanemad ja Midjani vanemad ja neil oli kaasas tõekuulutaja tasu; nad tulid Bileami juurde ja andsid temale edasi Baalaki sõnad.

⁸Iye akati kwavari, Vatai usiku huno pano, ndikudzoserei neshoko, sezvandichaudzwa naJehovha; machinda aMoabhu akagarapo kuna Bharamu.

⁸Ja tema ütles neile: 'Jääge selleks ööks siia, siis ma saadan teiega tagasi sõna, mis Issand mulle ütleb!' Ja Moabi vürstid jäid Bileami juurde.

⁹Zvino Mwari akauya kuna Bharamu, akati, Vanhu ava vari kwauri ndivana aniko?

⁹Ja Jumal tuli Bileami juurde ning küsis: 'Kes on need mehed su juures?'

¹⁰Bharamu akati kuna Mwari, Bharaki, mwanakomana waZipori, mambo waMoabhu, akatuma shoko kwandiri, achiti,

¹⁰Ja Bileam vastas Jumalale: 'Baalak, Sippori poeg, Moabi kuningas, on läkitanud minu juurde:

¹¹Tarira, vanhu vakabva Egipita vakafukidza nyika yose; zvino uya unditukire ivo; zvimwe ndingagona kurwa navo, nokuvadzinga.

¹¹vaata, Egiptusest on tulnud üks rahvas ja ujutab maa üle. Tule nüüd, nea ta mulle ära, vahest suudan teda võitluses võita ja minema ajada!'

¹²Ipapo Mwari akati kuna Bharamu, Haufaniri kuenda navo; haufaniri kutuka vanhu avo; nekuti vakaropafadzwa.

¹²Aga Jumal ütles Bileamile: 'Ära mine koos nendega, sa ei tohi needa seda rahvast, sest ta on õnnistatud!'

¹³Bharamu akamuka mangwanani, akati kumachinda aBharaki, Endai kunyika yenyu, nekuti Jehovha anoramba kunditendera kuenda nemi.

¹³Ja Bileam tõusis hommikul üles ning ütles Baalaki vürstidele: 'Minge oma maale, sest Issand ei luba mind minna koos teiega!'

¹⁴Ipapo machinda aMoabhu vakasimuka, vakaenda kuna Bharaki, vakati, Bharamu aramba kuuya nesu.

¹⁴Ja Moabi vürstid võtsid kätte ja tulid Baalaki juurde ning ütlesid: 'Bileam keeldus meiega kaasa tulemast.'

¹⁵Zvino Bharaki akapamhazve kutuma machinda mazhinji kuna ivo navakakudzwa kupfuura ivo.

¹⁵Aga Baalak läkitas uuesti vürste, rohkem ja neist auväärsemaid.

¹⁶Vakasvika kuna Bharamu, vakati kwaari, Zvanzi naBharaki, mwanakomana waZipori, Usatendera chinhu kukudzivisa kuuya kwandiri;

¹⁶Ja need tulid Bileami juurde ning ütlesid temale: 'Nõnda ütleb Baalak, Sippori poeg: Ära keeldu tulemast mu juurde,

¹⁷nekuti ndichakukudza zvikuru kwazvo, zvose zvaunondiraira ndichazviita; naizvozvo douya hako unditukire vanhu ava.

¹⁷sest ma tahan osutada sulle väga suurt au ja ma teen kõik, mis sa minult nõuad. Tule siis ja nea mulle ära see rahvas!'

¹⁸Bharamu akapindura, akati kuvaranda vaBharaki, Kunyange Bharaki akandipa imba yake izere nesirivha nendarama, handingagoni kudarika shoko raJehovha Mwari wangu, kuti nditapudze kana ndiwedzere kwariri.

¹⁸Aga Bileam vastas ja ütles Baalaki sulastele: 'Isegi kui Baalak annaks mulle oma koja täie hõbedat ja kulda, ei või ma üle astuda Issanda, oma Jumala käsust ei väikeses ega suures asjas.

¹⁹Naizvozvo zvino nemiwo dovatai henyu pano usiku huno, kuti ndizive zvandichaudzwazve naJehovha.

¹⁹Aga jääge siis nüüd ka selleks ööks siia, et saaksin teada, mis Issand mulle veel ütleb!'

²⁰Zvino Mwari akauya kuna Bharamu usiku, akati kwaari, Vanhu ava kana vakauya kuzokudana simuka uende navo; asi shoko randichataura kwauri, unofanira kuita iro roga.

²⁰Ja Jumal tuli öösel Bileami juurde ning ütles temale: 'Kui need mehed on tulnud sind kutsuma, siis võta kätte, mine koos nendega, aga tee ainult seda, mis ma sulle ütlen!'

²¹Zvino Bharami akamuka mangwanani akaisa chigaro padhongi gadzi rake akaenda nemachinda aMoabhi

²¹Ja Bileam tõusis hommikul üles, saduldas oma emaeesli ja läks koos Moabi vürstidega.

²²Asi Mwari akamutsamwira zvaakaenda mutumwa waJehovha akandomira munzira yake kuti arwe naye. Zvino iye akanga akatasva dhongi gadzi rake, navaranda vake vaviri vakanga vanaye.

²²Aga kui ta läks, süttis Jumala viha põlema ja Issanda ingel seadis ennast teel temale vastu; tema aga ratsutas oma emaeesli seljas, ja ta kaks poissi olid koos temaga.

²³Ipapo dhongi gadzi rikaona mutumwa waJehovha amire munzira, ano munondo wakavhomorwa muruoko rwake; dhongi gadzi rikatsauka panzira, rikaenda nokusango; Bharamu akarova dhongi gadzi kuti aridzorere kunzira.

²³Kui emaeesel nägi Issanda inglit tee peal seisvat, paljastatud mõõk käes, siis emaeesel põikas teelt ja läks väljale; aga Bileam lõi emaeeslit, et ta pöörduks teele.

²⁴Zvino mutumwa waJehovha akandomira panzira nhete pakati peminda yemizambiringa, rusvingo ruri kurutivi runo, norusvingo kuno rumwe rutivizve.

²⁴Siis seisis Issanda ingel viinamägede kitsasteel, millel oli müür kummalgi pool.

²⁵Dhongi gadzi rikaona mutumwa waJehovha, rikazvisundira kurusvingo; rikambandidzira rutsoka rwaBharamu parusvingo; ipapo akarirovazve.

²⁵Kui emaeesel nägi Issanda inglit, siis ta surus ennast seina ligi ja pigistas Bileami jala vastu seina; ja Bileam lõi teda veel korra.

²⁶Mutumwa waJehovha akapfuura mberi, akandomira pakanga pakamanikana, pakanga pasina nzvimbo yokutsaukira kurudyi kana kuruboshwe.

²⁶Siis Issanda ingel läks edasi ja seisis kitsas kohas, kus ei olnud teed pöördumiseks paremale ega vasakule.

²⁷Dhongi gadzi rikaona mutumwa waJehovha, rikavata pasi, Bharamu ari pamusoro paro; Bharamu akatsamwa, akarova dhongi gadzi netsvimbo yake.

²⁷Kui emaeesel nägi Issanda inglit, siis ta heitis maha Bileami all; aga Bileami viha süttis põlema ja ta lõi emaeeslit kepiga.

²⁸Zvino Jehovha akashamisa muromo wedhongi gadzi, rikati kuna Bharamu, Ndakakuitirei, zvamandirova zvino katatu?

²⁸Siis Issand avas emaeesli suu ja too küsis Bileamilt: 'Mis ma sulle olen teinud, et sa nüüd lõid mind kolm korda?'

²⁹Bharamu akati kudhongi gadzi. Nekuti wakandidadira; dai ndaiva nomunondo muruoko rwangu, ndingadai ndakuuraya pakarepo.

²⁹Ja Bileam vastas emaeeslile: 'Sellepärast et sa tembutasid minuga. Kui mul oleks mõõk käes, ma tõesti tapaksin su nüüd!'

³⁰Dhongi gadzi rikati kuna Bharamu, Ko ini handizi dhongi gadzi renyu ramakatasva makore enyu ose kusvikira zuva rino here? Ko ndaigara ndichikuitirai saizvozvo here? Iye akati, Kwete.

³⁰Aga emaeesel ütles Bileamile: 'Eks ma ole sinu emaeesel, kelle seljas sa oled ratsutanud kogu aja kuni tänapäevani? Kas mul on olnud viisiks sulle nõnda teha?' Ja tema vastas: 'Ei!'

³¹Ipapo Jehovha akasvinudza meso aBharamu, akaona mutumwa waJehovha amire munzira, ano munondo wakavhomorwa muruoko rwake; akakotamisa musoro wake, akawira pasi nechiso chake.

³¹Siis Issand tegi lahti Bileami silmad ja ta nägi Issanda inglit tee peal seisvat, paljastatud mõõk käes. Siis ta kummardas ja heitis silmili maha.

³²Mutumwa waJehovha akati kwaari, Warovereiko dhongi gadzi rako zvino katatu? Tarira, ini ndimene ndabuda kuzokudzivisa, nekuti nzira yako inovavarira kune zvakaipa pamberi pangu.

³²Ja Issanda ingel ütles temale: 'Mispärast sa lõid oma emaeeslit kolm korda? Vaata, ma olen su vastu välja astunud, sest hukutav on see tee minu ees.

³³Dhongi gadzi rakandiona, rikatsauka pamberi pangu katatu; dai risina kutsauka pamberi pangu, zvirokwazvo ndingadai ndakuuraya iwe, ndikariraramisa iro.

³³Emaeesel nägi mind ja põikas mu eest need kolm korda. Kui ta ei oleks pöördunud mu eest, ma tõesti oleksin nüüd tapnud sinu ja jätnud tema elama.'

³⁴Ipapo Bharamu akati kumutumwa waJehovha, Ndatadza, nekuti ndakanga ndisingazivi kuti ndiwe wakange umire munzira uchindidzivisa; naizvozvo zvino, kana usingafari nazvo, ndichadzoka hangu.

³⁴Siis Bileam ütles Issanda inglile: 'Ma tegin pattu, sest ma ei teadnud, et sina seisid tee peal mu vastas. Kui see nüüd sinu silmis on paha, siis ma lähen tagasi.'

³⁵Mutumwa waJehovha akati kuna Bharamu, Enda hako navarume ava, asi shoko roga randichataura kwauri, ndiro raunofanira kutaura. Naizvozvo Bharamu akaenda namachinda aBharaki.

³⁵Aga Issanda ingel vastas Bileamile: 'Mine koos meestega, aga räägi ainult seda, mis mina sulle ütlen!' Ja Bileam läks koos Baalaki vürstidega.

³⁶Zvino Bharaki akati anzwa kuti Bharamu asvika, akabuda kundosangana naye paIri-Moabhu riri pamuganhu weArinoni, pamugumo wenyika.

³⁶Kui Baalak kuulis, et Bileam tuli, siis ta läks temale vastu Moabimaa linna, mis oli Arnoni piiril, maa kaugeimas osas.

³⁷Zvino Bharaki akati kuna Bharamu, Ko handina kutuma nhume kwauri nomoyo wose, ndichikudana here? Wakaregereiko kuuya kwandiri? Ko handigoni kukukudza here?

³⁷Ja Baalak ütles Bileamile: 'Kas ma ei ole tungivalt läkitanud su juurde sind kutsuma? Miks sa ei tulnud mu juurde? Kas ma tõesti ei suuda sind austada?'

³⁸Bharamu akati kuna Bharaki, Tarira, ndauya kwauri; ko ini ndine simba rokutaura chinhu here? Shoko rinoiswa mumuromo mangu naMwari, ndiro randichataura.

³⁸Aga Bileam vastas Baalakile: 'Vaata, ma olen tulnud su juurde! Kas ma aga ise oskan nüüd midagi rääkida? Ma räägin seda, mis Jumal mulle suhu paneb.'

³⁹Zvino Bharamu akaenda naBharaki, akasvika paKiriati-huzoti.

³⁹Siis Bileam läks koos Baalakiga ja nad tulid Kirjat-Husotti.

⁴⁰Bharaki akabaya nzombe namakwai, akazvitumira kuna Bharamu namachinda akanga anaye.

⁴⁰Ja Baalak tappis veiseid, lambaid ja kitsi ning läkitas Bileamile ja vürstidele, kes olid koos temaga.

⁴¹Zvino mangwanani Bharaki akatora Bharamu, akamukwidza panzvimbo dzakakwirira dzaBhaari, akaona, aripo, vanhu vokumudzivo.

⁴¹Aga järgmisel hommikul võttis Baalak Bileami ja viis tema üles Baali kõrgendikele, kust ta nägi tolle rahva äärt.