1Ndudzi dzinoitireiko bope, Navanhu vanofungireiko zvisina maturo?
1Miks paganad möllavad ja rahvad mõtlevad tühja?
2Madzimambo enyika anozvigadzira, Navabati vanorangana, Kuzorwa naJehovha nomuzodziwa wake, vachiti,
2Ilmamaa kuningad astuvad esile ja vürstid peavad üheskoos nõu Issanda ja tema võitud mehe vastu:
3Ngatidambure zvisungo zvavo, Ngatirashe mabote avo abve kwatiri.
3'Kiskugem katki nende ahelad ja visakem enestelt ära nende köied!'
4Iye, agere kudenga-denga, achaseka; Ishe achavadadira.
4Kes taevas istub, naerab; Issand pilkab neid.
5Ipapo achataura kwavari pakutsamwa kwake, Nokuvavhundusa pahasha dzake huru;
5Oma vihas ta kõneleb siis nendega ja oma raevus ta teeb neile hirmu:
6Kunyange zvakadaro ndakagadza mambo wangu paZiyoni, iro gomo rangu dzvene.
6'Aga mina olen seadnud oma kuninga Siionile, oma pühale mäele.'
7Ndichaparidza chirevo, chinoti, Jehovha akati kwandiri, Ndiwe mwanakomana wangu; Nhasi ndakubereka.
7- 'Ma annan teada Issanda otsuse; tema ütles minule: Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin sinu.
8Kumbira kwandiri, ndikupe ndudzi ive nhaka yako, Nemigumo yenyika zvive zvako.
8Küsi minult, ja ma annan paganad su pärandiks ning ilmamaa otsad su omandiks.
9Muchavapwanya netsvimbo youtare; Muchavaputsanya sehari yomuumbi.
9Sa peksad nad puruks raudkepiga, sa lööd nad katki nagu potissepa tehtud astjad.'
10Zvino chivai nenjere, imwi madzimambo; Munyeverwe, imwi vatongi venyika.
10Niisiis, teie, kuningad, saage mõistlikuks! Teie, ilmamaa kohtumõistjad, laske endid noomida!
11Shumirai Jehovha nokutya, mufare muchidedera.
11Teenige Issandat kartusega ja ilutsege värisemisega!
12Tsvodai mwanakomana, arege kutsamwa, mufire panzira, nekuti hasha dzake dzingakurumidza kumuka. Vakakomborerwa vose vanovimba naye.
12Andke suud Pojale, et ta ei vihastaks ja teie ei hukkuks oma teel; sest tema viha süttib pea! Õndsad on kõik, kes tema juures pelgupaika otsivad.