1Uyai, tiimbire Jehovha; Ngatipururudzei dombo rokuponeswa kwedu.
1Tulge, hõisakem Issandale, hüüdkem rõõmuga oma päästekalju poole!
2Ngatisvike pamberi pake tichivonga, Ngatimupururudzirei namapisarema,
2Tulgem tema palge ette tänamisega, hõisakem temale kiituslauludega!
3nekuti Jehovha ndiMwari mukuru, ,Mambo mukuru anokunda vamwari vose.
3Sest Issand on suur Jumal ja suur kuningas üle kõigi jumalate.
4Nzvimbo dzakadzika dzapasi dziri muruoko rwake; Misoro yamakomo ndeyakewo.
4Tema käes on maa sügavused ja tema päralt on mägede tipud.
5Gungwa nderake, ndiye akariita; Maoko ake akaumba nyika yakaoma.
5Tema oma on meri, sest tema on selle teinud, ja tema käed on valmistanud kuiva maa.
6Uyai, tinamate tikotamire pasi; Ngatipfugame pamberi paJehovha Muiti wedu.
6Tulge, kummardagem ja põlvitagem, heitkem maha Issanda, oma Looja palge ette!
7Nekuti ndiye Mwari wedu, Isu tiri vanhu vanofudzwa naye, namakwai oruoko rwake. Nhasi dai muchinzwa henyu inzwi rake!
7Sest tema on meie Jumal ja meie tema karjamaa rahvas ja lambad, kes on tema käe all. Täna, kui te kuulete ta häält,
8Regai kuomesa moyo yenyu sapaMeribha, Sapazuva reMasa murenje;
8ärge tehke kõvaks oma südant nõnda nagu Meribas, nõnda nagu Massa päeval kõrbes.
9Panguva yandakaidzwa namadzibaba enyu, Vakandiidza, vakaona zvandakaita.
9'Seal teie esiisad kiusasid mind, panid mind proovile, ehk küll said näha mu tööd.
10Ndakanga ndine shungu pamusoro porudzi urwo makore makumi mana, Ndikati, Ndivanhu vakarashika pamoyo yavo, Havana kuziva nzira dzangu;
10Nelikümmend aastat oli mul tülgastust sellest rahvapõlvest. Ja ma ütlesin: Nemad on eksija südamega rahvas, nad ei tunne minu teid.
11Saka ndakapika pakutsamwa kwangu, ndikati, Havangazopindi pazororo rangu.
11Seepärast ma vandusin oma vihas: Nad ei pääse minu hingamisse!'