1Zvino Soromoni wakaunganidza vakuru vaIsiraeri, navakuru vose vamarudzi, iwo machinda edzimba dzamadzibaba avana vaIsiraeri, kuna mambo Soromoni paJerusaremu, akakwidza areka yesungano yaJehovha, ibve paguta raDhavhidhi, iro Ziyoni.
1Mokon chic laj Salomón quixchßutubeb aran Jerusalén eb laj cßamol be saß xyânkeb laj Israel, joß eb ajcuiß li nequeßtaklan saß xbên xtêpaleb li ralal xcßajol laj Israel. Quixchßutubeb re nak teßxcßam chak saß li templo lix Lokßlaj Câx li Kâcuaß, li xocxo cuiß lix contrato li Dios saß lix tenamit laj David aran Sión.
2Varume vose vaIsiraeri vakaungana kuna mambo Soromoni pamutambo pamwedzi weEtanimi, ndiwo mwedzi wechinomwe.
2Eb li cuînk aj Israel queßxchßutub ribeb riqßuin laj Salomón saß xcutanquil li ninkße saß xcuuk li po re li chihab aßan, saß li po Etanim.
3Ipapo vakuru vose vaIsiraeri vakauya, vapristi vakasimudza areka.
3Nak ac chßutchßûqueb chixjunileb laj cßamol be saß xyânkeb laj Israel, eb laj tij queßrisi saß li tabernáculo li Lokßlaj Câx ut queßxcßam saß lix templo li Kâcuaß.
4Vakakwira neareka yaJehovha netende rokusangana, nemidziyo mitsvene yose yaiva muTende, vapristi navaRevhi vakakwira nayo.
4Eb li ralal xcßajol laj Leví ut eb laj tij queßxcßam li tabernáculo li nequeßxchßutub cuiß ribeb joß ajcuiß chixjunil li cßaßru nacßanjelac saß li tabernáculo ut queßxcßam saß li templo.
5Mambo Soromoni, neungano yose yavaIsiraeri yakanga yaunganira kwaari, vakafamba naye pamberi peareka, vakabayira makwai nenzombe, zvakanga zvisingagoni kurahwa kana kuverengwa nokuwanda kwazvo.
5Li rey Salomón ut eb laj Israel queßxchßutub ribeb chiru li Lokßlaj Câx ut queßxmayeja li carner ut li bôyx. Incßaß quiru rajlanquil li xul li queßxmayeja xban xqßuialeb.
6Ipapo vapristi vakagadzika areka yesungano yaJehovha panzvimbo yayo, panzvimbo tsvene yeimba, panzvimbo tsvene-tsvene, ipo panyasi pamapapiro amakerubhi.
6Eb laj tij queßrocsi li Lokßlaj Câx saß li templo ut queßxcanab saß li Lokßlaj Santil Naßajej rubel lix xiqßueb li querubines.
7nekuti makerubhi akatambanudza mapapiro awo pamusoro penzvimbo yeareka, makerubhi akafukidza areka namatanda ayo nechokumusoro.
7Eb li cuib chi querubines aßin helhôqueb lix xiqßueb saß xbên li Lokßlaj Câx joß ajcuiß li cheß li nequeßxpako cuiß.
8Matanda akanga akareba; naizvozvo miromo yamatanda yakanga ichionekwa kana munhu ari panzvimbo tsvene pamberi penzvimbo pangataura Jehovha; asi akanga asingawonekwi nechokunze; achiripo kusvikira nhasi.
8Caßaj cuiß li rußuj li cheß li nequeßxpako cuiß li Lokßlaj Câx nacßutun chak toj saß li Santil Naßajej. Abanan incßaß nacßutun chak toj chirix cab. Ut joßcan nak queßcana toj chalen anakcuan.
9Mukati meareka makanga musisine chinhu, asi mabwendefa maviri amabwe, akanga aiswamo naMozisi paHorebhu, nguva Jehovha yaakaita sungano nayo navana vaIsiraeri pakubuda kwavo panyika
9Mâcßaß cuan chi saß li Lokßlaj Câx aßan. Caßaj cuiß li cuib perêl chi pec li tzßîbanbil cuiß li chakßrab. Laj Moisés quixqßueheb saß li Lokßlaj Câx aran Horeb nak li Dios quixbânu li contrato riqßuineb li ralal xcßajol laj Israel nak queßel chak saß li tenamit Egipto.
10Zvino vapristi vakati vabuda panzvimbo tsvene, gore rikazadza imba yaJehovha,
10Nak ac xeßel laj tij saß li Lokßlaj Santil Naßajej, saß junpât quinujac li templo riqßuin xlokßal li Dios. Chanchan li chok nak quicßutun.
11naizvozvo vapristi vakanga vasingagoni kumira pabasa nokuda kwegore; nekuti kubwinya kwaJehovha kwakazadza imba yaJehovha.
11Ut eb laj tij incßaß queßru xbânunquil lix cßanjel xban nak lix lokßal li Dios quixnujobresi li Templo.
12Ipapo Soromoni akati, Jehovha wakati, ndinoda kugara mukati merima guru.
12Ut laj Salomón quitijoc ut quixye: —At Kâcuaß, lâat caye nak nacatcuan saß li chok kßojyîn ru.
13Zvirokwazvo, ndakakuvakirai imba pamungagara, nzvimbo mamungagara nokusingaperi.
13Abanan lâin xinyîb jun lâ cuochoch re tatcuânk cuiß chi junelic, chan.
14Zvino mambo akatendeudza chiso chake, akaropafadza ungano yose yaIsiraeri, ungano yose yaIsiraeri ikasimuka.
14Ut li rey Salomón quixsukßisi rib ut quixtzßâma chiru li Dios nak târosobtesiheb laj Israel li xakxôqueb aran.
15Akati, Jehovha Mwari waIsiraeri ngaakudzwe, iye wakataura nomuromo wake naDhavhidhi baba vangu, akazvizadzisa noruoko rwake, achiti,
15Ut quixye: —Lokßoninbil taxak li Kâcuaß, lix Dioseb laj Israel, xban nak xbânu li cßaßru quixyechißi re laj David lin yucuaß,
16Kubva pazuva randakabudisa vanhu vangu vaIsiraeri paEgipita, handina kutsaura guta rimwe pamarudzi ose aIsiraeri, pavangandivakira imba, kuti zita rangu rigarepo; asi ndakatsaura Dhavhidhi abate vanhu vangu vaIsiraeri.
16nak quixye re, “Chalen nak quicuisiheb chak lin tenamit Israel aran Egipto lâin incßaß quinsicß ru saß xyânkeb lix têpaleb li ralal xcßajol laj Israel junak li tenamit li teßxyîb cuiß li cuochoch bar tineßxlokßoni cuiß, usta ac xinsicß ru laj David chokß xreyeb lin tenamit Israel,” chan li Dios.—
17Zvino Dhavhidhi baba vangu vakanga vachida kuvakira zita raJehovha Mwari walsiraeri imba.
17Ut laj Salomón quixye ajcuiß: —Laj David lin yucuaß qui-ala saß xchßôl xyîbanquil jun li templo re teßxlokßoni cuiß li Kâcuaß lix Dios eb laj Israel.
18Asi Jehovha wakati kuna Dhavhidhi baba vangu, Wakaita zvakanaka, zvawakanga uchida kuvakira zita rangu imba.
18Ut li Kâcuaß quixye re laj David lin yucuaß, “Us nak x-ala saß âchßôl xyîbanquil junak li cab re tineßxlokßoni cuiß.
19Kunyange zvakadaro iwe haungavaki imba iyo, asi mwanakomana wako wauchabereka, ndiye uchavakira zita rangu imba.
19Abanan mâcuaß lâat tatyîbânk re li cab aßan. Lâ cualal ban tâyîbânk re li cab re tineßxlokßoni cuiß,” chan li Dios.
20Zvino Jehovha wasimbisa shoko rake raakataura, nekuti ini ndamuka panzvimbo yaDhavhidhi baba vangu, ndikagara pachigaro choushe chaIsiraeri, sezvakapikira Jehovha, ndikavakira zita raJehovha Mwari waIsiraeri, imba.
20Ut anakcuan xtzßakloc ru li quixye chak li Kâcuaß xban nak lâin xin-oc chokß rêkaj lin yucuaß. Ut xkßaxtesîc saß cuukß li cuanquilal re tintaklânk saß xbêneb li tenamit. Anakcuan lâin xinyîb li templo re takalokßoni cuiß li Kâcuaß li kaDios lâo aj Israel.
21Imomo ndakagadzirira areka nzvimbo, imo munesungano yaJehovha, yaakaita namadzibaba edu panguva yaakavabudisa panyika yeEgipita.
21Ut xinyîb ajcuiß saß li templo lix naßaj li Lokßlaj Câx li xocxo cuiß lix contrato li Kâcuaß li quixbânu chak riqßuineb li kaxeßtônil yucuaß nak quirisiheb chak aran Egipto, chan laj Salomón.
22Zvino Soromoni akamira pamberi pearitari yaJehovha, pamberi peungano yose yalsiraeri, akatambanudzira maoko ake kudenga,
22Chirix aßan laj Salomón quixxakab rib chiru lix artal li Kâcuaß chiruheb chixjunileb laj Israel li cuanqueb aran. Quixtaksi li rukß saß choxa ut quitijoc.
23akati, Jehovha, Mwari waIsiraeri, hakuna mumwe Mwari wakafanana nemwi kudenga kumusoro kana panyika pasi; munorangarira sungano nenyasha kuvaranda venyu, vanofamba pamberi penyu nomoyo wavo wose.
23Quixye: —At Kâcuaß, at kaDios lâo aj Israel, mâcßaß junak chic Dios joß lâat, chi moco saß choxa, chi moco saß ruchichßochß. Lâat nacabânu li cßaßru nacayechißi. Ut nacacuuxtâna ruheb li nequeßcßanjelac châcuu chi anchaleb xchßôl ut nequeßcuan saß tîquilal châcuu.
24Imi makaitira muranda wenyu Dhavhidhi baba vangu, sezvamakamupikira; makataura nomuromo wenyu, mukazviita noruoko rwenyu, sezvazvakaita nhasi.
24Anakcuan xabânu li cßaßru cayechißi chak re laj David lin yucuaß. Lâat caye nak tâqßue ut anakcuan xabânu chiru li cutan aßin.
25Naizvozvo zvino, Jehovha Mwari waIsiraeri, itirai muranda wenyu Dhavhidhi baba vangu sezvamakamupikira, muchiti, Haungashaiwi munhu uchagara pachigaro choushe chaIsiraeri pamberi pangu, kana vana vako vakangwarira kufamba kwavo, vakafamba pamberi pangu, sezvawakafamba iwe pamberi pangu.
25Joßcan ut at Kâcuaß, at kaDios lâo aj Israel, chabânu taxak li cßaßru cayechißi chak re laj David lin yucuaß nak caye chi joßcaßin, “Junelic tâcuânk junak reheb lâ cualal âcßajol li teßoc saß li cuanquilal. Abanan tento nak teßcuânk saß xyâlal chicuu ut teßcuânk saß tîquilal.”
26Naizvozvo zvino, Mwari waIsiraeri, ndinokumbira kuti shoko renyu riitike, iro ramakataura kumuranda wenyu Dhavhidhi baba vangu.
26Joßcan ut at Kâcuaß, at kaDios lâo aj Israel, chabânu taxak li cßaßru cayechißi chak re laj David laj cßanjel châcuu.
27Ko mukati Mwari ungagara panyika here? Tarira, denga nokudenga-denga hazvingamuringani; ndoda imba ino yandakavaka!
27¿Ma naru ta biß nacatcuan saß ruchichßochß? Li choxa kßaxal nim, abanan aßan incßaß tzßakal chokß ânaßaj, at Kâcuaß. ¿Ma tojaß ta chic li cab li xinyîb tâtzßaklok chokß ânaßaj?
28Kunyange zvakadaro, ivai nehanya nomunyengetero womuranda wenyu, nokukumbira kwake, Jehovha Mwari wangu, munzwe kudanidzira nokunyengetera komuranda wenyu, kwaanonyengetera pamberi penyu nhasi;
28Joßcan ut, at Kâcuaß at inDios, chacuabi taxak lin tij. Chacuabi taxak li cßaßru nintzßâma châcuu anakcuan. Lâin laj cßanjel châcuu.
29meso enyu arambe achirindira imba ino usiku namasikati, nzvimbo iyi yamakataura pamusoro payo, muchiti, Zita rangu richagarapo; inzwai munyengetero womuranda wenyu waanozonyengetera akatarira kunzvimbo ino.
29Junelic taxak chacuilak li naßajej aßin. Chi kßek chi cutan tâcuil li templo aßin li tatcuânk cuiß. Chacuabi taxak lin tij, lâin laj cßanjel châcuu.
30Inzwai kukumbira komuranda wenyu, nokwavanhu venyu vaIsiraeri, kana vachizonyengetera vakatarira kunzvimbo ino; donzwai henyu iko kumatenga, kwamunogara; zvino kana mukanzwa, muvakangamwire henyu.
30Chacuabihak taxak lin tij. Ut chacuabihak taxak lix tijeb laj Israel nak teßtijok saß li naßajej aßin. Chacuabihak taxak li katij saß li naßajej aßin li tatcuânk cuiß. Toj saß choxa taxak tâcuabi li katij ut tâcuy tâsach li kamâc.
31Kana munhu achinge atadzira waanogara naye, akapikiswa mhiko, akauya akapika pamberi pearitari yenyu muimba ino,
31Cui cuan junak tâmâcobk chiru li ras rîtzßin ut tixpuersi ru chixbânunquil li juramento chiru li artal saß li templo aßin,
32inzwai iko kudenga, muite, mururamisire varanda venyu, mupe wakaipa mhosva, arobwe pamusoro pomufambiro wake; asi mururamisire wakarurama, apiwe zvakafanira kururama kwake.
32lâat tâcuabi toj saß choxa li cßaßru teßxtzßâma châcuu. Tatrakok âtin saß xbêneb ut tâqßueheb chixtojbal xmâc li cuanqueb xmâqueb. Tâcoleb rix li mâcßaßeb xmâc saß xcßabaß lâ tîquilal.
33Kana vanhu venyu vaIsiraeri vachinge vakundwa navavengi vavo, nemhaka yokuti vakanga vakutadzirai; kana vakadzokerazve kwamuri, vakatenda zita renyu, vakanyengetera kwamuri nokukumbira muimba ino;
33Nak eb laj Israel teßnumtâk li xicß nequeßiloc reheb saß xbêneb xban li mâc li teßxbânu châcuu, ut cui eb aßan teßsukßîk cuißchic âcuiqßuin ut teßxyâba lâ cßabaß ut teßtijok châcuu saß li naßajej aßin,
34inzwai iko kudenga, mukangamwire zvivi zvavanhu venyu vaIsiraeri, muvadzoserezve kunyika yamakapa madzibaba avo.
34lâat toj saß choxa tâcuabi li cßaßru teßxtzßâma châcuu ut tâcuyeb xmâc lâ tenamit Israel. Ut tâqßueheb cuißchic chi sukßîc saß li naßajej li caqßue reheb lix xeßtônil xyucuaßeb laj Israel.
35Kana denga richinge razarirwa, mvura ikasanaya nemhaka yokuti vakanga vakutadzirai; kana vakanyengetera vakatarira kunzvimbo ino, vakatenda zita renyu, vakatendeuka pazvivi zvavo, nekuti munenge mavarova;
35Ut cui incßaß chic tixqßue li hab xban li mâc li teßxbânu châcuu, ut cui teßxjal xcßaßuxeb ut teßxyâba lâ cßabaß ut teßtijok châcuu, xban li raylal xaqßue saß xbêneb, tâcuabi taxak li cßaßru teßxtzßâma châcuu.
36inzwai iko kudenga, mukangamwire zvivi zvavaranda venyu, nezvevanhu venyu vaIsiraeri, nekuti munovadzidzisa nzira yakanaka yavanofanira kufamba nayo; munise mvura panyika iyo yamakapa vanhu venyu kuti ive nhaka yavo.
36Lâat, at Kâcuaß, toj saß choxa tâcuabi lix tijeb ut tâcuyeb xmâqueb laj Israel li nequeßcßanjelac châcuu. Tâcßut chiruheb chanru nak teßcuânk saß xyâlal ut tâtakla cuißchic li hab saß xbên li chßochß li caqßue reheb lâ tenamit.
37Kana nzara ikavapo panyika, kana denda rikavapo, kana nyunje nokuvhuvha zvikavapo, nemhashu nehonye; kana vavengi vavo vakavakomba panyika ina maguta avo; kana nyatwa kana hosha ipi neipi ikavapo;
37Ut cui tâcuânk cueßej saß xyânkeb laj Israel, malaj ut li caki yajel, malaj ut li acuîmk tâchakik xban li tik malaj ut tâchâlk jalan xyajel li acuîmk joß li moß, joß laj sâcß, ut li motzoß, malaj ut teßchâlk li xicß nequeßiloc ke chixsutbal li katenamit, malaj ut yajel malaj ut cßaßak chic re ru chi raylalil tâchâlk saß kabên,
38kana munhu upi noupi, kana vanhu venyu vose vaIsiraeri vakanyengetera kana kukumbira, mumwe nomumwe achiziva kutambudzika kuri pamoyo pake, akatambanudzira maoko ake kuimba ino;
38chacuabi taxak lix tijeb laj Israel nak teßchâlk chixyâbanquil lâ cßabaß ut chi tijoc châcuu saß li naßajej aßin. Chacuabi lix tijeb yalak ani li tâchâlk chi tijoc saß li naßajej aßin. Mâre lâ tenamit Israel teßchâlk chi tijoc châcuu nak teßrecßa xrahil li raylal li yôkeb chixcßulbal. Ut mâre teßxtaksi li rukßeb chi tijoc saß li templo aßin.
39inzwai henyu iko kudenga kwamunogara, mukangamwire, muite, muripire mumwe nomumwe zvakafanira mufambiro wake wose, iye wamunoziva moyo wake; nekuti imi, imwi moga, ndimi munoziva moyo yavana vavanhu vose;
39Ut lâat tâcuabi lix tijeb toj saß li choxa li cuancat cuiß chak. Ut tâcuy xmâqueb. Lâat tatrakok âtin saß xbêneb aß yal chanru lix naßlebeb châcuu. Lâat nacanau cßaßru cuan saß li râmeb xban nak lâat nacanau cßaßru cuan saß lix cßaßuxeb li cuanqueb saß li ruchichßochß.
40kuti vakutyei mazuva ose oupenyu hwavo pachiso chenyika yamakapa madzibaba edu.
40Cui tâbânu chi joßcan riqßuineb, teßxxucua âcuu joß najtil teßcuânk saß li chßochß li caqßue reheb li kaxeßtônil yucuaß.
41Zvino kana ari mutorwa, asati ari wavanhu venyu vaIsiraeri, kana akabva kunyika iri kure nokuda kwezita renyu;
41Mâre cuanqueb jalan xtenamit mâcuaß xcomoneb lâ tenamit Israel teßchâlk saß najtil tenamit chixyâbanquil lâ cßabaß saß li naßajej aßin.
42nekuti vachazonzwa mukurumbira wezita renyu guru, noworuoko rwenyu rune simba, noruoko rwenyu rwakatambanudzwa kana akauya akanyengetera akatarira kuimba ino;
42Eb li jalaneb xtenamit teßrabi âcuesil. Teßrabi nak kßaxal nim lâ cuanquil ut nim lâ cuuxtân ut teßchâlk chi tijoc châcuu saß li templo aßin.
43inzwai henyu iko kudenga kwamunogara, muitire mutorwa zvose sezvaanokumbira, kuti vanhu vose venyika vazive zita renyu, vakutyei, sezvinoita vanhu venyu vaIsiraeri, vazive kuti imba ino yandakavaka yakatumidzwa zita renyu.
43Ut lâat, at Kâcuaß, toj saß li choxa li cuancat cuiß, tâcuabi lix tijeb. Ut tâsume li cßaßru teßxtzßâma châcuu li jalaneb xtenamit re nak chixjunileb li cuanqueb saß ruchichßochß teßxnau nak nim âcuanquil ut teßxxucua âcuu joß nakabânu lâo aj Israel. Ut re ajcuiß nak teßxqßue retal nak lâat li tatlokßonîk saß li templo aßin li xinyîb lâin.
44Kana vanhu venyu vakandorwa hondo navavengi vavo nenzira ipi neipi yamuchavatuma nayo, vakanyengetera kuna Jehovha vakatarira kuguta ramakatsaura, nokuimba yandakavakira zita renyu,
44Cui eb lâ tenamit teßxic chi pletic riqßuineb li xicß nequeßiloc reheb, yalak bar tâtaklaheb nak teßtijok teßilok cuan cuiß li tenamit li sicßbil ru âban, ut cuan cuiß li templo aßin li xinyîb chokß re âlokßoninquil.
45inzwai henyu iko kudenga kunyengetera kwavo nokukumbira kwavo, muvaruramisire.
45Ut lâat toj saß choxa tâcuabi lix tijeb nak tateßxyâba. Ut lâat tâtenkßaheb saß tîquilal.
46Kana vakakutadzirai (nokuti hakuna munhu usingatadzi), mukavatsamwira, mukavakumikidza kuvavengi vavo, vakatapwa kunyika yavavengi vavo, kure kana pedo;
46Mâ ani incßaß ta namâcob. Nak eb lâ tenamit tâmâcobk châcuu, lâat tatjoskßok riqßuineb. Ut tâkßaxtesiheb saß rukßeb li xicß nequeßiloc reheb re nak teßchapekß ut teßcßamekß saß xtenamiteb li xicß nequeßiloc reheb, usta najt, usta nachß.
47kana vakazozvifunga kunyika kwavakatapirwa, vakadzokazve, vakakumbira kwamuri panyika yavatapi vavo, vachiti, Tatadza, taita zvakaipa, taita zvisakarurama;
47Abanan nak chapchôkeb xbaneb li jalaneb xtenamit, mâre tâjulticokß reheb nak incßaß us xeßxbânu ut teßxjal xcßaßuxeb. Ut mâre teßtijok chak saß li tenamit bar cuânkeb cuiß chak ut teßxye: “Xomâcob. Incßaß us xkabânu. Xkabânu li mâusilal,” chaßkeb.
48kana vakadzokerazve kwamuri nomoyo wavo wose, nomweya wavo wose, panyika yavavengi vavo vakavatapa; kana vakanyengetera kwamuri vakatarira kunyika yavo, yamakapa madzibaba avo, kuguta ramakatsaurirwa nokuimba yandakavakira zita renyu.
48Ut cui eb aßan teßxjal xcßaßuxeb chi anchaleb xchßôl ut chi anchaleb li râm, nak cuânkeb chak saß lix tenamit li xicß nequeßiloc reheb, teßtijok. Nak yôkeb chi tijoc, teßilok saß xjayal li chßochß li caqßue reheb lix xeßtônil xyucuaß. Teßilok saß xjayal li tenamit li casicß ru, li xinyîb cuiß li templo re âlokßoninquil.
49Inzwai henyu kunyengetera kwavo nokukumbira kwavo iko kudenga kwamunogara, muvaruramisire ;
49Ut lâat toj saß choxa li cuancat cuiß tâcuabi lix tijeb nak tateßxyâba. Ut lâat tâtenkßaheb saß tîquilal.
50mu kangamwire vanhu venyu vakakutadzirai, nokudarika kwavo kose, kwavakadarika nako kwamuri; muvawanise tsitsi kunavakavatapa, kuti vavanzwire nyasha;
50Lâat tâcuy tâsach xmâqueb lâ tenamit nak xeßmâcob châcuu ut xeßxkßet lâ cuâtin. Chakßunobresi lix chßôleb li tenamit li queßchapoc reheb re nak teßxtokßoba ruheb lâ tenamit.
51nekuti ndivo vanhu venyu, nenhaka yenyu, yamakabudisa Egipita pakati pevira ramatare;
51Chatenkßaheb xban nak aßan eb lâ tenamit. Ut aßaneb ajcuiß lâ cualal âcßajol. Lâat cat-isin chak reheb li kaxeßtônil yucuaß saß li tenamit Egipto li queßxcßul cuiß chak li nimla raylal.
52meso enyu ngaawone kukumbira komuranda wenyu, nokukumbira kwavanhu venyu vaIsiraeri, kuti muvanzwe pakuchema kwavo kose kwamuri.
52Joßcan ut, at Kâcuaß, chacuabi taxak lin tij lâin laj cßanjel châcuu. Ut chacuabi ta ajcuiß lix tijeb lâ tenamit Israel. Chasume taxak chixjunil li cßaßru teßxtzßâma châcuu.
53nekuti imwi Jehovha, makavatsaura kundudzi dzose dzenyika, vave nhaka yenyu, sezvamakataura nomuromo waMozisi muranda wenyu, nguva yamakabudisa madzibaba edu paEgipita.
53At Kâcuaß, at nimajcual Dios, lâat catsicßoc ruheb saß xyânkeb chixjunileb li tenamit li cuanqueb saß ruchichßochß. Ut caqßueheb chokß âcualal âcßajol joß caye re laj Moisés laj cßanjel châcuu nak cacuisiheb chak li kaxeßtônil yucuaß aran Egipto, chan laj Salomón.
54Zvino Soromoni wakati apedza kunyengetera kuna Jehovha munyengetero uyu wose nokukumbira uku, akasimuka pamberi pearitari yaJehovha, paakanga akapfugama namabvi ake, maoko ake akatambanudzirwa kudenga.
54Nak quitijoc laj Salomón, quicuikßla chiru li artal ut quixtaksi li rukß.
55Akamira akaropafadza ungano yose yaIsiraeri nenzwi guru, akati,
55Nak quirakeß chi tijoc, quixakli ut quixtzßâma chiru li Dios nak târosobtesiheb li tenamit Israel li chßutchßûqueb aran. Ut quixye chi cau xyâb xcux:
56Jehovha ngaakudzwe, wakapa vanhu vake kuzorora, sezvaakatipa zvose; hapana shoko rimwe pazvose zvakanaka zvaakatipikira rakakona, izvo zvaakatipikira nomuromo waMozisi muranda wake.
56—Lokßoninbil taxak li Kâcuaß Dios xban nak xqßue tuktûquil usilal saß lix tenamit Israel joß quixyechißi. Mâ jun li cßaßak re ru incßaß ta xbânu. Quixbânu ban chixjunil li quixye chak re laj Moisés laj cßanjel chiru.
57Jehovha wedu ngaave nesu, sezvaaiva namadzibaba edu; ngaarege kutisiya, kana kutirasha;
57Chicuânk taxak li Kâcuaß kiqßuin joß nak quicuan chak riqßuineb li kaxeßtônil yucuaß. Ut incßaß taxak toxtzßektâna chi moco toxcanab kajunes.
58kuti arerekese moyo yedu kwaari, tifambe panzira dzake dzose, tichengete mirairo yake, nezvaakatema, nezvaakatonga, izvo zvaakaraira madzibaba edu.
58Chikaqßuehak taxak kachßôl chi cuânc saß xyâlal riqßuin li Kâcuaß Dios. Chikabânuhak joß naraj aßan. Ut chocuânk taxak joß naxye lix chakßrab joß quixtaklaheb cuiß li kaxeßtônil yucuaß.
59Zvino mashoko awa andakakumbira nawo pamberi paJehovha, ngaagare pedo naJehovha Mwari wedu masikati nousiku, aruramisire muranda wake, navanhu vake vaIsiraeri, panodikamwa napo zuva rimwe nerimwe;
59Chixjunil li cßaßak re ru aßin li xintzßâma saß lin tij chiru li Kâcuaß, junelic taxak chijulticokß re chi kßek chi cutan. Tinixtenkßa taxak lâin laj cßanjel chiru ut tixtenkßa taxak lix tenamit Israel, aß yal cßaßru teßraj cuiß tenkßâc.
60kuti vanhu vose venyika vazive kuti Jehovha ndiye Mwari, hakuna mumwe.
60Choxtenkßa taxak re nak eb li tenamit li cuanqueb saß ruchichßochß teßxqßue retal nak li Kâcuaß, aßan li tzßakal Dios. Mâcßaß chic junak joß aßan.
61Naizvozvo moyo yenyu ive yakarurama kwazvo kuna Jehovha Mwari wedu, mufambe pane zvaakatema, nokuchengeta mirairo yake, sezvamunoita nhasi.
61Joßcan nak cheqßuehak êchßôl chicuânk saß tîquilal chiru li Kâcuaß li kaDios. Chexcuânk saß xyâlal ut chebânuhak li cßaßru naxye saß li chakßrab joß yôquex anakcuan.—
62Zvino mambo navalsiraeri vose pamwechete naye vakabayira zvibayiro pamberi paJehovha.
62Ut chirix chic aßan, li rey joß eb ajcuiß li tenamit Israel queßxcamsi li xul re teßxmayeja chiru li Kâcuaß.
63Soromoni akabayira zvipiriso zvokuyananisa, zvaakabayira Jehovha, nzombe dzine zviuru zvina makumi maviri nezviviri, namakwai ane zviuru zvine zana namakumi maviri. Naizvozvo mambo navana vaIsiraeri vose vakatsaurira Jehovha imba iyo.
63Laj Salomón quixqßue li mayej chiru li Dios re xcßambaleb rib saß usilal riqßuin. Cuib xcaßcßâl mil li cuacax quixmayeja. Ut quixmayeja ajcuiß jun ciento mil riqßuin junmay mil li carner. Joßcaßin nak queßxkßaxtesi li templo chiru li Dios li rey ut eb li ralal xcßajol laj Israel.
64Nomusi uyo mambo akatsaurawo nzvimbo yapakati yoruvazhe rwakanga ruri pamberi peimba yaJehovha, nekuti ndipo paakabayira chipiriso chinopiswa, nechipiriso choupfu, namafuta ezvipiriso zvokuyananisa; nekuti aritari yendarira, yaiva pamberi paJehovha, yakanga iri duku kwazvo, isingagoni kuringana chipiriso chinopiswa, nechipiriso choupfu, namafuta ezvipiriso zvokuyananisa.
64Saß ajcuiß li cutan aßan li rey quixkßaxtesi saß rukß li Dios li nebâl li cuan chiru lix templo li Dios. Aran quixqßue chak li cßatbil mayej ut lix xêbul li xul li queßcßateß chokß xmayejeb re xcßambaleb rib saß usilal riqßuin li Dios. Ut aran ajcuiß queßxqßue li cßaßak chic re ru chi mayejil. Aran quixqßue li mayej xban nak incßaß qui-oc chixjunil saß xbên li artal yîbanbil riqßuin bronce, li cuan chiru li naßajej li nahilan cuiß li Kâcuaß xban nak caßchßin li artal aßan.
65Naizvozvo Soromoni akatamba mutambo nguva iyo yose, navaIsiraeri vose pamwechete naye, vakaita ungano huru, kubva pavanopinda paHamati kusvikira parukova rweEgipita, pamberi paJehovha Mwari wedu, mazuva manomwe namazuva manomwezve ndiwo mazuva ane gumi namana.
65Saß eb li cutan aßan laj Salomón quixbânu jun li ninkße rochbeneb chixjunileb laj Israel. Kßaxal nabaleb li chßutchßûqueb aran. Eb aßan queßchal chak saß eb li naßajej Hamat ut toj cuan cuiß li nimaß re Egipto. Li ninkße aßin queßxbânu cuukub cutan ut chirix aßan queßxbânu cuukub cutan chic. Câlaju cutan queßninkßeîc re xlokßoninquil li Dios.Nak ac xnumeß li câlaju cutan, li rey Salomón quixchakßrabiheb li tenamit. Ut eb li tenamit queßxtzßâma chiru li Dios nak târosobtesi li rey. Chirix chic aßan queßcôeb saß li rochocheb chi saheb saß xchßôl ut chi cßojcßôqueb xchßôl xban chixjunil li usilal li quixbânu li Dios riqßuineb saß xcßabaß laj David laj cßanjel chiru.
66Pazuva rorusere akaendisa vanhu, ivo vakatenda mambo, vakaenda kumatende avo nemoyo yakanga ichifara, ichifarira zvakanaka zvose zvakanga zvaitirwa Dhavhidhi muranda wake naIsiraeri vanhu vake naJehovha.
66Nak ac xnumeß li câlaju cutan, li rey Salomón quixchakßrabiheb li tenamit. Ut eb li tenamit queßxtzßâma chiru li Dios nak târosobtesi li rey. Chirix chic aßan queßcôeb saß li rochocheb chi saheb saß xchßôl ut chi cßojcßôqueb xchßôl xban chixjunil li usilal li quixbânu li Dios riqßuineb saß xcßabaß laj David laj cßanjel chiru.