1Waxaa barakaysan kuwa jidka ku qumman, Oo sharciga Rabbiga ku socda.
1Õndsad on need, kelle elutee on laitmatu, kes käivad Issanda Seaduse järgi!
2Waxaa barakaysan kuwa dhawra markhaatifurkiisa, Oo Rabbiga ku doondoona qalbiga oo dhan.
2Õndsad on need, kes peavad tema tunnistusi ja nõuavad teda kõigest südamest,
3Haah, oo xaqdarro ma sameeyaan, Jidadkiisase way ku socdaan.
3kes ei tee ka ülekohut, vaid käivad tema teedel!
4Waxaad nagu amartay amarradaada, Inaan aad u dhawrno.
4Sina oled käskinud oma korraldusi hästi pidada.
5Aad baan u jeclaan lahaa in jidadkayga la hagaajiyo Inaan qaynuunnada dhawro!
5Oh, et mu elutee oleks kindel, et ma peaksin su määrusi.
6Markaas anigu ceeboobi maayo, Markaan dhawro amarradaada oo dhan.
6Siis ma ei jää häbisse, pannes tähele kõiki su käske.
7Markaan barto xukummadaada xaqa ah Ayaan qummanaanta qalbiga kuugu mahad naqi doonaa.
7Ma tahan sind tänada õiglasest südamest, õppides su õiguse seadusi.
8Waxaan dhawri doonaa qaynuunnadaada, Rabbow, ha i dayrin weligay.
8Ma tahan pidada su määrusi, ära mind hülga päriselt!
9Bal nin dhallinyaro ahu muxuu jidkiisa ku nadiifiyaa? Waa inuu aad ugu fiirsado si eraygaaga waafaqsan.
9Kuidas hoiab noor inimene oma teeraja selge? Kui ta seda peab sinu sõna järgi.
10Waxaan kugu doondoonay qalbigayga oo dhan, Yaanan amarradaada ka leexan.
10Ma nõuan sind kõigest oma südamest, ära saada mind kõrvale oma käskudest!
11Waxaan eraygaagii qalbigayga ugu kaydsaday Si aanan kuugu dembaabin.
11Ma panen su sõna tallele oma südamesse, et ma ei teeks pattu sinu vastu.
12Rabbiyow, adigaa mahad leh, Haddaba qaynuunnadaada i bar.
12Tänu olgu sulle, Issand! Õpeta mulle oma määrusi!
13Waxaan bushimahayga ku sheegay Xukummadii afkaaga oo dhan.
13Oma huultega ma loen üles kõik sinu suu seadused.
14Waxaan ku reyreeyey jidka markhaatifurkaaga, Sidaan ugu rayrayn lahaa taajirnimada oo dhan.
14Sinu tunnistuste teedel ma rõõmutsen enam kui kogu rikkusest.
15Waxaan aad ugu fiirsan doonaa amarradaada, Oo jidadkaagaan dhawri doonaa.
15Ma mõlgutan mõtteid sinu korralduste üle ja vaatlen sinu teeradu.
16Qaynuunnadaada waan ku farxi doonaa, Eraygaagana ma illoobi doono.
16Sinu määrustest ma tunnen head meelt, ma ei unusta sinu sõna.
17Anoo addoonkaaga ah wax badan oo wanaagsan ii samee, si aan u noolaado, Oo sidaasaan eraygaaga u dhawri doonaa.
17Tee head oma sulasele, et ma elaksin ja hoiaksin sinu sõna!
18Indhahayga fur Si aan waxyaalo yaab badan sharcigaaga uga arko.
18Ava mu silmad nägema su Seaduse imesid!
19Socotaan dhulka ku ahay, Haddaba amarradaada ha iga qarin.
19Ma olen võõras maa peal, ära peida mu eest oma käske!
20Naftaydu waxay u xiisootay Jacaylkay had iyo goorba u qabto xukummadaada.
20Mu hing nõrkeb igatsusest su seaduste järele igal ajal.
21Waxaad canaanatay kuwa kibirsan oo inkaaran, Oo amarrada ka leexda.
21Sa sõitlesid ülbeid, äraneetuid, kes eksivad eemale su käskudest.
22Cay iyo ceeb iga fogee, Waayo, markhaatifurkaaga waan xajiyey,
22Veereta mu pealt ära teotus ja häbistus, sest ma pean sinu tunnistusi!
23Oo weliba amiirraa fadhiistay oo wax iga gees ah ka wada hadlay, Laakiinse anoo addoonkaaga ah aad baan uga fiirsaday qaynuunnadaada.
23Vürstidki istuvad ja kõnelevad isekeskis minu vastu, aga sinu sulane mõtiskleb sinu määrustest.
24Markhaatifurkaagu waa waxa iga farxiya, Waana lataliyayaashayda.
24On ju sinu tunnistused mu rõõmustajad ja mu nõumehed.
25Naftaydu waxay ku dhegtaa ciidda, Haddaba ii noolee si eraygaaga waafaqsan.
25Mu hing on põrmu küljes kinni, elusta mind oma sõna järgi!
26Waxaan kuu sheegay jidadkaygii, oo adna waad ii jawaabtay, Bal qaynuunnadaada i bar.
26Sinule ma jutustan oma teid ja sa vastad mulle; õpeta mulle oma määrusi!
27Jidka amarradaada i garansii, Oo sidaasaan aad ugu fiirsan doonaa shuqulladaada yaabka badan.
27Oma korralduste teedest lase mind aru saada, ja ma tahan meelt mõlgutada su imeasjade üle.
28Naftaydu waxay la dhacdaa murug, Haddaba ii xoogee si eraygaaga waafaqsan.
28Mu hing valab pisaraid meelehärmist - tõsta mind üles oma sõna järgi!
29Jidka beenta iga fogee, Oo si raxmad leh sharcigaaga ii sii.
29Vale tee hoia minust eemal ja kingi mulle armust oma Seadus!
30Waxaan doortay jidka aaminnimadaada, Oo waxaan hortayda dhigay xukummadaadii.
30Ma olen valinud ustavuse tee, ma olen pannud enese ette sinu seadused.
31Markhaatifurkaaga waan xajiyaa, Rabbiyow, ha i ceebayn.
31Ma pean kinni su tunnistustest, Issand. Ära lase mind sattuda häbisse!
32Waxaan ku ordi doonaa jidka amarradaada Markii aad qalbigayga ballaadhisid.
32Ma jooksen su käskude teed, sest sina teed mu südame avaraks.
33Rabbiyow, jidka qaynuunnadaada i bar, Waanan xajin doonaa tan iyo ugu dambaysta.
33Õpeta mulle, Issand, oma määruste teed, et ma seda otsani peaksin!
34Waxgarasho i sii, oo anna sharcigaaga waan xajin doonaa, Haah, oo waxaan ku dhawri doonaa qalbigayga oo dhan.
34Anna mulle arusaamist panna tähele su Seadust ja seda pidada kõigest südamest!
35Igu kexee waddada amarradaada, Waayo, kaasaan ku farxaa.
35Lase mind käia sinu käskude jalgrajal, sest see meeldib mulle!
36Qalbigayga u soo jeedi xagga markhaatifurkaaga, Oo ha u leexin xagga faa'iidada xaqdarrada ah.
36Pööra mu süda oma tunnistuste poole, aga mitte ahnuse poole!
37Indhahayga inay fiiriyaan wax aan micne lahayn ka sii jeedi, Oo jidadkaaga igu noolee.
37Eemalda mu silmad tühja vaatamast, elusta mind oma teedel!
38Eraygaaga ii xaqiiji anoo addoonkaaga ah Oo doonaya inaan kaa cabsado.
38Kinnita oma sulasele oma sõna, mis saadab sind kartma!
39Caydayda aan ka cabsanayo iga leexi, Waayo, xukummadaadu waa wanaagsan yihiin.
39Eemalda mu teotus, mida ma kardan, sest sinu seadused on head!
40Bal eeg, waxaan u xiisooday amarradaada, Haddaba xaqnimadaada igu soo noolee.
40Näe, ma igatsen su korraldusi, elusta mind oma õiguse läbi!
41Rabbiyow, naxariistaada iyo weliba badbaadintaadu Ha iigu yimaadeen si eraygaaga waafaqsan.
41Tulgu mulle sinu heldus, Issand, ja su pääste su ütluse järgi,
42Markaasaan jawaab u heli doonaa kan i caaya, Waayo, waxaan isku halleeyaa eraygaaga.
42et ma vastaksin oma teotajaile; sest ma loodan sinu sõna peale!
43Oo erayga runta ahna dhammaantiis afkayga ha ka gooyn, Waayo, waxaan rajo ku qabay xukummadaada.
43Ära kisu ilmaski mu suust ära tõesõna, sest ma loodan su seaduste peale!
44Markaasaan had iyo goorba dhawri doonaa sharcigaaga Weligay iyo weligayba.
44Ma tahan hoida su Seadust alati, ikka ja igavesti,
45Oo waxaan ku socon doonaa xorriyad, Waayo, waxaan doondoonay amarradaada.
45ja avaruses käia, sest ma nõuan sinu korraldusi.
46Oo weliba waxaan markhaatifurkaaga ka sheegi doonaa boqorro hortooda, Mana ceeboobi doono.
46Ma tahan rääkida su tunnistustest kuningate ees ja mitte häbeneda.
47Oo waxaan ku farxi doonaa amarradaada Aan jeclaaday.
47Ma tahan ennast rõõmustada sinu käskudega, mida ma armastan.
48Oo weliba waxaan gacmaha u hoorsan doonaa amarradaada aan jeclaaday, Oo aad baan ugu fiirsan doonaa qaynuunnadaada.
48Ma tõstan oma käed su käskude poole, mida ma armastan, ja mõlgutan meelt su määruste üle.
49Xusuuso eraygii aad anoo addoonkaaga ah igula hadashay, Oo aad igu rajo gelisay.
49Tuleta meelde sõna oma sulase kohta, mille peale sa mind oled pannud lootma!
50Oo taasu waa i qalbi qaboojisaa markii aan dhibaataysnahay, Waayo, eraygaagaa i soo nooleeyey.
50See on mulle troostiks mu viletsuses, et su ütlus mind elustab.
51Kuwa kibirsan aad bay iigu qosleen, Laakiinse sharcigaaga kama aan leexan.
51Ülbed pilkavad mind väga; ometi ma ei pöördunud kõrvale su Seadusest.
52Rabbiyow, tan iyo mar hore waxaan soo xusuusnaa xukummadaada, Waanan isqalbi qaboojiyey.
52Mul seisid meeles, Issand, su seadused muistsest ajast ja ma sain troosti.
53Aad baan u xanaaqay, Waana kuwa sharka leh oo sharcigaaga ka tegey aawadood.
53Tuline viha on mind haaranud õelate pärast, kes hülgavad su Seaduse.
54Qaynuunnadaadu waxay ii ahaayeen heeso Markaan ku jiray gurigii aan socotada ku ahaa.
54Su määrused on mu kiituslauluks mu võõraspõlve majas.
55Rabbiyow, habeenkaan magacaaga soo xusuustay, Oo sharcigaagaan dhawray.
55Mulle meenub öösel su nimi, Issand, ja ma hoian su Seadust.
56Taasu waa ii ahaatay, Maxaa yeelay, amarradaadii baan xajiyey.
56See sai mulle osaks sellepärast, et ma pidasin su korraldusi.
57Rabbigu waa qaybtayda, Oo anigu waxaan idhi, Waxaan dhawrayaa erayadaada.
57Issand on mu osa; ma olen öelnud, et ma pean sinu sõnu.
58Qalbigayga oo dhan ayaan kugu baryay inaad raalli iga ahaato, Si eraygaaga waafaqsan iigu naxariiso.
58Ma püüan kõigest südamest leevendada su palet, ole mulle armuline oma ütlust mööda!
59Waxaan ka fikiray jidadkayga, Kolkaasaan cagahayga u soo duway xagga markhaatifurkaaga.
59Ma uurin oma teid ja pööran oma jalad jälle su tunnistuste poole.
60Waan u degdegay, oo kama aan raagin Inaan amarradaada dhawro.
60Ma tõttan aega viitmata pidama sinu käske.
61Waxaa isku kay duudduubay xadhkihii kuwa sharka leh, Laakiinse sharcigaaga ma aan illoobin.
61Õelate köidikud punusid end mu ümber; aga mina ei unusta su Seadust.
62Waxaan kici doonaa habeenbadhka inaan kugu mahad naqo, Waana xukummadaada caddaaladda ah daraaddood.
62Südaööl ma tõusen üles sind tänama su õiguse seaduste eest.
63Anigu waxaan wehel la ahay kuwa kaa cabsada oo dhan, Iyo kuwa amarradaada dhawraba.
63Mina olen kõigi nende kaaslane, kes sind kardavad ja peavad sinu korraldusi.
64Rabbiyow, dhulka waxaa ka buuxda naxariistaada, Haddaba qaynuunnadaada i bar.
64Ilmamaa on täis sinu heldust, Issand; õpeta mulle oma määrusi!
65Rabbiyow, anoo addoonkaaga ah waxaad iila macaamilootay Si wanaagsan oo eraygaaga waafaqsan.
65Sina, Issand, oled teinud head oma sulasele oma sõna järgi.
66Haddaba i bar kaladoorasho wanaagsan iyo aqoon, Waayo, waxaan rumaystay amarradaada.
66Head arusaamist ja tundmist õpeta mulle, sest ma usun su käske!
67Intaan lay dhibin ka hor ayaan ambaday, Laakiinse haatan eraygaaga waan dhawraa.
67Enne kui mind vaevati, eksisin ma eemale; aga nüüd ma hoian sinu ütlusi.
68Waad wanaagsan tahay, oo wanaag baad samaysaa, Haddaba qaynuunnadaada i bar.
68Sina oled hea ja teed head; õpeta mulle oma määrusi!
69Kuwa kibirka lahu been bay iga sheegeen, Aniguse amarradaada ayaan ku xajin doonaa qalbigayga oo dhan.
69Ülbed sepitsevad mu peale valejutte, aga mina pean kõigest südamest sinu korraldusi.
70Qalbigoodu wuu qallafsanaaday, Aniguse waxaan ku farxaa sharcigaaga.
70Nende süda on tuim nagu rasv, aga mina tunnen rõõmu sinu Seadusest.
71Waa ii wanaagsanayd in lay dhibo, Si aan qaynuunnadaada u barto.
71Mulle on hea, et mind vaevati, et ma õpiksin su määrusi.
72Sharciga afkaagu waa iiga sii fiican yahay Kumanyaal dahab iyo lacag ah.
72Seadus su huultelt on mulle kallim kui tuhanded kulda ja hõbedat.
73Waxaa i sameeyey oo i qabanqaabiyey gacmahaaga, Haddaba i sii waxgarasho aan amarradaada ku barto.
73Sinu käed on mind teinud ja valmistanud, anna mulle arusaamist, et ma õpiksin sinu käske!
74Kuwa kaa cabsadaa way i arki doonaan, wayna farxi doonaan, Maxaa yeelay, waxaan rajo ku qabay eraygaaga.
74Kes sind kardavad, näevad mind ja rõõmustavad, et ma loodan sinu sõna peale.
75Rabbiyow, waan ogahay in xukummadaadu ay xaq yihiin, Iyo inaad aaminnimo igu dhibtay.
75Ma tean, Issand, et su seadused on õiged ja et sa ustavuses mind oled vaevanud.
76Waan ku baryayaaye raxmaddaadu ha ii noqoto qalbiqaboojin Si waafaqsan eraygii aad anoo addoonkaaga ah igula hadashay.
76Olgu nüüd su heldus mulle troostiks, nõnda nagu sa oled ütelnud oma sulasele!
77Naxariistaadu ha ii timaado si aan u noolaado, Waayo, waxaa iga farxiya sharcigaaga.
77Tulgu su halastused minu peale, et ma elaksin, sest sinu Seadus on minu rõõm!
78Kuwa kibirka lahu ha ceeboobeen, waayo, si gardarro ah ayay igu afgembiyeen, Aniguse waxaan aad uga fiirsan doonaa amarradaada.
78Jäägu häbisse ülbed, et nad mind valega on ära eksitanud! Mina mõlgutan meeles sinu korraldusi.
79Kuwa kaa cabsadaa ha ii soo noqdeen, Oo waxay ogaan doonaan markhaatifurkaaga.
79Pöördugu minu juurde need, kes sind kardavad ja tunnevad su tunnistusi!
80Qalbigaygu qaynuunnadaada ha ku qummanaado, Si aanan u ceeboobin.
80Olgu mu süda laitmatu su määrustes, et ma ei jääks häbisse!
81Naftaydu waa u taag darnaataa badbaadintaada aan u xiisoodo aawadeed, Laakiinse eraygaagaan rajo ku qabaa.
81Mu hing on lõppemas, oodates su abi, ma loodan sinu sõna peale.
82Sidii aan u lahaa, Goormaad i qalbi qaboojinaysaa? Ayaa indhahaygu u gudheen eraygaaga aawadiis.
82Mu silmad on lõppemas, igatsedes su ütlust; ma küsin: 'Millal sa trööstid mind?'
83Waayo, waxaan noqday sidii sibraar qiiq ku dhex jiro, Laakiinse innaba qaynuunnadaada ma aan illoobo.
83Sest ma olen nagu nahkastja suitsus; sinu määrusi ma ei ole aga unustanud.
84Anoo addoonkaaga ah cimrigaygu waa intee? Oo goormaad xukun ku soo dejinaysaa kuwa i silciya?
84Kui palju päevi on veel su sulasel? Millal saadad täide kohtuotsuse mu tagakiusajate kallal?
85Kuwa kibirka leh oo aan sharcigaaga waafaqsanayn Ayaa ii qoday godad.
85Ülbed on kaevanud mulle auke, need, kes ei ela su Seaduse järgi.
86Amarradaada oo dhammu waa wada daacad, Si gardarro ah ayay ii silciyaan, haddaba i caawi,
86Kõik su käsud on tõde; valega kiusatakse mind taga. Aita mind!
87Dhulka ayay iga baabbi'in gaadheen, Aniguse kama aan tegin amarradaadii.
87Peaaegu oleksid nad lõpetanud minu elu maa peal. Mina aga ei ole hüljanud su korraldusi.
88Raxmaddaada igu soo noolee, Oo anna waxaan dhawri doonaa markhaatifurka afkaaga.
88Oma heldust mööda elusta mind, siis ma hoian sinu suu tunnistust!
89Rabbiyow, eraygaagu weligiisba Wuxuu taagan yahay samada.
89Igavesti, Issand, jääb püsima sinu sõna taevas.
90Aaminnimadaaduna waxay gaadhaa tan iyo ka ab ka ab; Dhulkaad dhistay, wuuna sii jirayaa.
90Põlvest põlve kestab su ustavus. Sina oled kinnitanud maa ja see seisab.
91Maantadan waxay u joogaan si qaynuunnadaada waafaqsan, Waayo, wax waluba waa addoommadaada.
91Sinu seaduste kohaselt nad püsivad tänapäev, sest need kõik on sinu sulased.
92Haddaanu sharcigaagu iga farxin, Waxaan kol hore ku halligmi lahaa dhibaatadii i haysatay.
92Kui sinu Seadus ei oleks olnud mu rõõm, siis ma oleksin hukkunud oma viletsuses.
93Weligay amarradaada ma aan illoobi doono, Waayo, iyagaad igu soo noolaysay.
93Ma ei unusta iialgi su korraldusi, sest nendega sa oled mind elustanud.
94Anigu waxaan ahay kaaga, haddaba i badbaadi, Waayo, waxaan doondoonay amarradaada.
94Sinu oma olen mina, päästa mind, sest ma nõuan taga su korraldusi!
95Kuwa sharka lahu way ii sugeen inay i baabbi'iyaan, Aniguse waxaan ka fiirsan doonaa markhaatifurkaaga.
95Õelad lootsid mind hukata; mina panen tähele sinu tunnistusi.
96Waxaan arkay in wax kasta oo kaamil ah ay dhammaad leeyihiin, Amarkaaguse aad buu u ballaadhan yahay.
96Ma olen näinud, et ka kõige täiuslikumal asjal on lõpp, kuid sinu käsk on väga avar.
97Aad baan sharcigaaga u jeclahay! Maalinta oo dhan isagaan u fiirsadaa.
97Kuidas ma armastan sinu Seadust! Iga päev mõlgutan ma mõttes seda.
98Amarradaadu waxay iga dhigaan ku ka sii caqli badan cadaawayaashayda. Waayo, weligayba way ila jiraan.
98Sinu käsud teevad mind targemaks mu vaenlastest, sest nad on minu päralt igavesti.
99Waan ka sii waxgarasho badnahay macallimiintayda oo dhan, Waayo, waxaan u fiirsadaa markhaatifurkaaga.
99Ma olen mõistlikum kui kõik mu õpetajad, sest ma olen mõlgutanud mõttes su tunnistusi.
100Waan ka sii waxgarasho badnahay odayaasha, Waayo, waxaan xajiyey amarradaada.
100Ma olen arukam kui vanad, sest ma panen tähele su korraldusi.
101Cagahayga waan ka joojiyey jid kasta oo shar leh, Si aan eraygaaga u dhawro.
101Ma hoian oma jalad eemale kõigilt kurjadelt teedelt, et pidada sinu sõna.
102Xukummadaada gees ugama aan leexan, Waayo, wax baad i bartay.
102Ma ei tagane sinu seadustest, sest sina õpetad mind.
103Erayadaadu dhanxanaggayga u macaan badanaa! Afkayga malab way uga sii macaan badan yihiin!
103Kui mahe on su ütlus mu suulaele, enam kui mesi mu suule.
104Amarradaada ayaan waxgarasho ku helaa, Oo sidaas daraaddeed ayaan jid kasta oo been ah u necbahay.
104Su korraldustest ma olen saanud arukaks, sellepärast ma vihkan kõiki vale teeradu.
105Eraygaagu wuxuu cagahayga u yahay laambad, Waddooyinkaygana iftiin.
105Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
106Waxaan ku dhaartay oo aan weliba xaqiijiyey Inaan dhawrayo xukummadaada xaqa ah.
106Ma olen vandunud ja täidan seda, et ma pean sinu õiguse seadusi.
107Aad iyo aad baan u dhibaataysnahay, Haddaba Rabbiyow, igu soo noolee si eraygaaga waafaqsan.
107Ma olen väga vaevatud. Issand, elusta mind oma sõna järgi!
108Rabbiyow, waan ku baryayaaye, aqbal qurbaannada ikhtiyaarka ah oo afkayga, Xukummadaadana i bar.
108Minu suu vabatahtlikud ohvrid olgu su meelt mööda, Issand, ja õpeta mulle oma seadusi!
109Naftaydu had iyo goorba waxay ku jirtaa khatar, Habase yeeshee sharcigaaga ma illoobo.
109Mu hing on alati mu pihus ja sinu Seadust ma ei unusta.
110Kuwa sharka lahu waxay ii dhigeen dabin, Laakiinse amarradaada kama aan amban.
110Õelad on mulle pannud püüdepaela, kuid mina ei eksi ära sinu korraldustest.
111Markhaatifurkaaga waxaan u qaatay sida dhaxal weligiis waaraya, Waayo, kaasu waxa weeye waxa qalbigaygu ku reyreeya.
111Su tunnistused ma olen saanud pärandiks igavesti, sest nad on mu südame rõõm.
112Qalbigayga waxaan u jeediyey inaan qaynuunnadaada oofiyo, Tan iyo weligay iyo ilaa ugu dambaysta.
112Ma pöörasin oma südame tegema su määruste järgi alaliselt ja otsani.
113Waan necbahay kuwa labada qalbi leh, Laakiinse sharcigaaga waan jeclahay.
113Ma vihkan kahepaikseid mõtteid, aga sinu Seadust ma armastan.
114Waxaad tahay gabbaadkayga iyo gaashaankayga, Oo waxaan rajo ku qabaa eraygaaga.
114Sina oled mu kaitse ja kilp; sinu sõna peale ma loodan.
115Kuwiinna xumaanta falow, iga taga, Si aan amarrada Ilaahayga u xajiyo.
115Taganege minust, te kurjategijad, ja ma pean oma Jumala käske!
116Rabbiyow, ii tiiri si eraygaaga waafaqsan si aan u noolaado, Oo yaanan rajadayda ku ceeboobin.
116Kinnita mind oma ütluse järgi, et ma elaksin, ja ära lase mind sattuda häbisse mu lootuses!
117Kor ii hay, oo waan badbaadi doonaa, Oo had iyo goorba waxaan u fiirsan doonaa qaynuunnadaada.
117Toeta mind, et ma pääseksin, siis ma vaatlen alati su määrusi!
118Kuwa qaynuunnadaada ka habaabay oo dhan waad fudaydsatay, Waayo, khiyaanadoodu waa wax been ah.
118Sa ei pane mikski neid, kes eksivad eemale sinu määrustest, sest nende kavalus on asjatu.
119Kuwa sharka leh oo dhulka oo dhan waxaad u fogaysaa sida wasakh oo kale, Oo sidaas daraaddeed baan markhaatifurkaaga u jeclahay.
119Sa koristad ära kõik õelad maa pealt kui räbu, sellepärast ma armastan sinu tunnistusi.
120Jidhkaygu wuxuu la gariiraa cabsidaada, Oo waxaan ka baqaa xukummadaada.
120Hirmust sinu ees tuleb värin mu lihasse ja ma kardan su seadusi.
121Waxaan sameeyey xukun iyo caddaalad, Haddaba ha iiga tegin kuwa i dulma.
121Ma olen toiminud seadust ja õigust mööda, ära jäta mind mu rõhujate kätte!
122Anoo addoonkaaga ah wanaag daraaddiis ii dammiino, Oo kuwa kibirsanu yaanay i dulmin.
122Kosta oma sulase eest tema heaks, ärgu rõhugu mind ülbed!
123Indhahaygii waxay u gudheen jacaylkay badbaadintaada u qabaan, Iyo eraygaaga xaqa ah daraaddiis.
123Mu silmad on lõppenud ootamast su abi ja su õiguse tõotust.
124Anoo addoonkaaga ah iila macaamilow si naxariistaada waafaqsan, Oo qaynuunnadaada i bar.
124Tee oma sulasega oma heldust mööda ja õpeta mulle oma määrusi!
125Waxaan ahay addoonkaaga, haddaba waxgarasho i sii, Si aan markhaatifurkaaga u ogaado.
125Mina olen su sulane; anna mulle arusaamist, et ma tunnetaksin su tunnistusi!
126Waa wakhtiga aad shaqayn lahayd, Rabbiyow, Waayo, sharcigaaga way buriyeen.
126Aeg on Issandal tegutseda; on ju tehtud tühjaks su Seadus.
127Haddaba amarradaada waan ka sii jeclahay Dahab, haah, xataa dahab saafi ah.
127Seepärast ma armastan su käske enam kui kulda ja selgemat kulda;
128Sidaas daraaddeed amarradaada oo dhammu waxay ila yihiin wax hagaagsan, Oo waan necbahay jid kasta oo been ah.
128seepärast ma pean kõiki su korraldusi täiesti õigeks, ma vihkan iga valeteed.
129Markhaatifurkaagu waa yaab badan yahay, Oo sidaas daraaddeed ayay naftaydu u xajisaa.
129Imelised on sinu tunnistused, sellepärast hoiab neid minu hing.
130Erayadaada furniinkoodu wax buu iftiimiyaa, Oo wuxuu waxgarasho siiyaa kuwa garaadka daran.
130Kui su sõnad avanevad, annavad nad valgust, tehes arukaks kohtlasi.
131Afka aad baan u kala qaaday, oo waan harraaday, Waayo, waxaan u xiisooday amarradaada.
131Ma avan oma suu ja ahmin, sest ma ihaldan su käske.
132Ii soo jeeso, oo ii naxariiso, Sidaad kuwa magacaaga jecel u samaysid.
132Kaldu minu poole ja ole mulle armuline, see on nende õigus, kes armastavad sinu nime.
133Tallaabooyinkayga ku toosi eraygaaga, Oo dembina yaanu ii talin.
133Kinnita mu samme oma ütlusega ja ära lase ühtki nurjatust saada meelevalda minu üle!
134Dadka dulmigiisa iga bixi, Oo anna waxaan dhawri doonaa amarradaada.
134Lunasta mind inimeste rõhumisest, siis ma pean su korraldusi!
135Anoo addoonkaaga ah wejigaaga iigu iftiimi, Oo qaynuunnadaada i bar.
135Lase oma pale paista oma sulase peale ja õpeta mulle oma määrusi!
136Indhahayga waxaa ka shubma durdurro biyo ah, Maxaa yeelay, sharcigaaga lama dhawrin.
136Veeojad voolavad mu silmist nende pärast, kes ei pea su Seadust.
137Rabbiyow, xaq baad tahay, Oo xukummadaaduna waa qumman yihiin.
137Sina oled õige, Issand, ja su seadused on õiglased.
138Markhaatifurkaaga waxaad ku amartay xaqnimo Iyo daacadnimo oo dhan.
138Sa oled seadnud oma tunnistused õiguses ja väga suures ustavuses.
139Waxaa i baabba'shay qiirada aan kuu qabo, Maxaa yeelay, cadaawayaashaydu waxay illoobeen erayadaada.
139Minu kiivus on mind kulutanud, sest mu rõhujad on unustanud sinu sõnad.
140Eraygaagu aad buu u daahirsan yahay, Sidaas daraaddeed anoo addoonkaaga ah waan jeclahay.
140Mis sa oled öelnud, on sulatatud väga selgeks, ja su sulane armastab seda.
141Anigu waan yarahay, oo waa lay quudhsadaa, Laakiinse amarradaada ma illoobo.
141Ma olen vähene ja halvaks pandud, kuid ma ei unusta sinu korraldusi.
142Xaqnimadaadu waa xaqnimo weligeed sii waaraysa, Oo sharcigaaguna waa run.
142Su õigus on õigus igaveseks ja su Seadus on tõde.
143Dhib iyo cidhiidhi baa i qabsaday. Laakiinse amarradaadu waa waxa iga farxiya.
143Kitsikus ja ahastus on mind tabanud, aga su käsud on mu rõõm.
144Markhaatifurkaagu weligiisba waa xaq, Haddaba waxgarasho i sii, oo anna waan sii noolaan doonaa.
144Su tunnistuste õigus jääb igavesti; anna mulle arusaamist, et ma elaksin!
145Waxaan ku qayshaday qalbigayga oo dhan, haddaba Rabbiyow, ii jawaab, Oo anna waxaan xajin doonaa qaynuunnadaada.
145Ma hüüan kõigest südamest, kosta mulle, Issand! Ma tahan pidada su määrusi.
146Waan kuu qayshaday ee i badbaadi, Oo markhaatifurkaaga waan dhawri doonaa.
146Ma hüüan sinu poole, päästa mind, et ma peaksin su tunnistusi!
147Waan ka soo hor maray waaga berigiisii, oo waan qayliyey, Oo waxaan rajo ku qabay erayadaada.
147Ma jõudsin koidust ette ja hüüdsin. Sinu sõna peale ma loodan.
148Indhahaygu way ka hor mareen wakhtiga la soo jeedo oo habeennimo, Si aan eraygaaga uga fikiro.
148Mu silmad jõuavad ette vahikordadest, et mõlgutada mõttes su ütlust.
149Codkayga u maqal si raxmaddaada waafaqsan, Rabbiyow, igu soo noolee si xukummadaada waafaqsan.
149Kuule mu häält oma helduse pärast! Issand, elusta mind oma seadusi mööda!
150Kuwii xumaatada raaci jiray way soo dhowaanayaan, Iyagu sharcigaaga way ka fog yihiin.
150Mulle lähenesid ilguste toimepanijad; nemad on sinu Seadusest kaugel.
151Rabbiyow, adigu waad dhow dahay, Oo amarradaada oo dhammuna waa wada run.
151Sina oled ligi, Issand, ja kõik su käsud on tõde.
152Waxaan markhaatifurkaaga waa hore ka iqiin Inaad u aasaastay si ay weligood u sii waaraan.
152Ammu ma teadsin sinu tunnistustest, et sa need oled rajanud igavesti.
153Dhibaatadayda ka fiirso oo i samatabbixi, Waayo, anigu sharcigaaga ma illoobo.
153Vaata mu viletsust ja vabasta mind, sest ma ei unusta su Seadust!
154Dacwadayda ii muddac, oo i soo furo, Igu soo noolee si eraygaaga waafaqsan.
154Aja mu tüliasja ja lunasta mind, elusta mind oma ütlust mööda!
155Kuwa sharka leh badbaadadu waa ka fog tahay, Waayo, qaynuunnadaada ma ay doondoonaan.
155Õelaist on pääste kaugel, sest nad ei hooli su määrustest.
156Rabbiyow, naxariistaadu waa badan tahay, Igu soo noolee si xukummadaada waafaqsan.
156Sinu halastus, Issand, on suur. Elusta mind oma seadusi mööda!
157Kuwa i silciya iyo cadaawayaashayduba way badan yihiin, Laakiinse anigu kama aan leexan markhaatifurkaaga.
157Palju on mu tagakiusajaid ja rõhujaid, kuid mina ei pöördu kõrvale su tunnistustest.
158Waxaan arkay khaa'innada, kolkaasaan murugooday, Maxaa yeelay, iyagu eraygaaga ma ay dhawraan.
158Ma nägin äraandjaid ja tundsin tülgastust, sest nemad ei hooli sinu ütlustest.
159Bal ka fiirso sida aan amarradaada u jeclahay, Rabbiyow, igu soo noolee si raxmaddaada waafaqsan.
159Vaata, kuidas ma armastan sinu korraldusi, Issand! Elusta mind oma heldust mööda!
160Eraygaaga dhammaantiisu waa run, Mid kasta oo xukummadaada xaqa ah ka mid ahu wuu sii waaraa weligiisba.
160Sinu sõna sisu on tõde ja kõik su õiguse seadused jäävad igavesti.
161Amiirraa sababla'aan ii silciyey, Laakiinse qalbigaygu wuxuu ka baqaa erayadaada.
161Vürstid kiusavad mind taga põhjuseta, aga minu süda tunneb hirmu sinu sõna ees.
162Waxaan eraygaaga ugu reyreeyaa Sidii mid booli badan helay.
162Ma rõõmutsen su ütlusest nagu see, kes leiab palju saaki.
163Beenta waan necbahay oo waan karahsaday, Laakiinse sharcigaaga waan jeclahay.
163Ma vihkan valet ja see on mu meelest jäle, ent sinu Seadust ma armastan.
164Maalintiiba toddoba jeer baan ku ammaanaa, Waana xukummadaada xaqa ah daraaddood.
164Seitse korda päevas ma kiidan sind su õiguse seaduste eest.
165Kuwa sharcigaaga jecelu waxay haystaan nabad weyn, Oo wax iyaga turuntureeyaa ma jiraan.
165Sinu Seaduse armastajail on suur rahu ja nad ei komista.
166Rabbiyow, badbaadintaada waan u xiisooday, Oo amarradaadiina waan oofiyey.
166Ma ootan päästet sinult, Issand, ja teen su käske mööda.
167Naftaydu waxay dhawrtay markhaatifurkaaga, Oo anna aad iyo aad baan u jeclahay.
167Mu hing hoiab su tunnistusi ja ma armastan neid väga.
168Waxaan dhawray amarradaada iyo markhaatifurkaaga, Waayo, jidadkayga oo dhammu hortaaday wada yaalliin.
168Ma pean su korraldusi ja su tunnistusi, sest kõik mu teed on sinu ees.
169Rabbiyow, qayladaydu ha ku soo dhowaato hortaada, Oo waxgarasho ii sii si eraygaaga waafaqsan.
169Jõudku mu halamine su palge ette, Issand! Anna mulle arusaamist oma sõna mööda!
170Baryootankaygu hortaada ha yimaado, Oo ii samatabbixi si eraygaaga waafaqsan.
170Tulgu mu anumine su palge ette, päästa mind oma ütlust mööda!
171Bushimahaygu ammaan ha ku hadleen, Waayo, waxaad i bartaa qaynuunnadaada.
171Mu huuled lasku hoovata kiitust, sest sa õpetad mulle oma määrusi!
172Carrabkaygu ha ku gabyo eraygaaga, Waayo, amarradaada oo dhammu waa wada xaqnimo.
172Mu keel kuulutagu sinu ütlusi, sest kõik su käsud on õigus!
173Gacantaadu diyaar ha u ahaato inay i caawiso, Waayo, amarradaadaan doortay.
173Olgu su käsi mind aitamas, sest ma olen valinud su korraldused!
174Rabbiyow, badbaadintaada, waan u xiisooday, Oo sharcigaaguna waa waxa iga farxiya.
174Ma igatsen päästet sinult, Issand, ja sinu Seadus on mu rõõm.
175Naftaydu ha iska noolaato, wayna ku ammaani doontaa, Oo xukummadaaduna ha i caawiyaan.Waxaan u hallaabay sidii lax luntay, haddaba anigoo addoonkaaga ah i doondoon, Waayo, amarradaada ma aan illoobo.
175Elagu mu hing, et ta sind kiidaks, ja su seadused aidaku mind!
176Waxaan u hallaabay sidii lax luntay, haddaba anigoo addoonkaaga ah i doondoon, Waayo, amarradaada ma aan illoobo.
176Ma olen eksinud nagu kadunud lammas. Otsi oma sulast, sest ma ei unusta su käske!