1Y HABIA un varón de Benjamín, hombre valeroso, el cual se llamaba Cis, hijo de Abiel, hijo de Seor, hijo de Bechôra, hijo de Aphia, hijo de un hombre de Benjamín.
1Benjaminist oli jõukas mees Kiis, kes oli Abieli poeg, kes oli Serori poeg, kes oli Bekorati poeg, kes oli benjaminlase Afiahi poeg.
2Y tenía él un hijo que se llamaba Saúl, mancebo y hermoso, que entre los hijos de Israel no había otro más hermoso que él; del hombro arriba sobrepujaba á cualquiera del pueblo.
2Ja temal oli poeg Saul, kes oli noor ja ilus. Ei olnud Iisraeli lastest ükski temast ilusam, ta oli peajagu pikem kui kõik muu rahvas.
3Y habíanse perdido las asnas de Cis, padre de Saúl; por lo que dijo Cis á Saúl su hijo: Toma ahora contigo alguno de los criados, y levántate, y ve á buscar las asnas.
3Kord olid Kiisi, Sauli isa emaeeslid kadunud ja Kiis ütles oma pojale Saulile: 'Võta nüüd üks teenritest enesega kaasa ja võta kätte, mine otsi emaeeslid üles!'
4Y él pasó al monte de Ephraim, y de allí á la tierra de Salisa, y no las hallaron. Pasaron luego por la tierra de Saalim, y tampoco. Después pasaron por la tierra de Benjamín, y no las encontraron.
4Nad käisid siis läbi Efraimi mäestiku ja käisid läbi Saalisa maa, aga nad ei leidnud; ja nad käisid läbi Saalimi maa, kuid eesleid ei olnud; siis nad käisid läbi Benjamini maa, aga nad ei leidnud.
5Y cuando vinieron á la tierra de Suph, Saúl dijo á su criado que tenía consigo: Ven, volvámonos; porque quizá mi padre, dejado el cuidado de las asnas, estará congojado por nosotros.
5Kui nad jõudsid Suufi maale, ütles Saul oma teenrile, kes oli koos temaga: 'Tule, lähme tagasi, viimaks mu isa ei hooligi enam emaeeslitest, vaid on mures meie pärast!'
6Y él le respondió: He aquí ahora hay en esta ciudad un hombre de Dios, que es varón insigne: todas las cosas que él dijere, sin duda vendrán. Vamos pues allá: quizá nos enseñará nuestro camino por donde hayamos de ir.
6Aga see vastas temale: 'Vaata nüüd, selles linnas on üks jumalamees, ja ta on auväärt mees: kõik, mis ta räägib, läheb tõesti täide. Lähme nüüd sinna, vahest ta juhatab meile tee, mida peame käima!'
7Y Saúl respondió á su criado: Vamos ahora: ¿mas qué llevaremos al varón? Porque el pan de nuestras alforjas se ha acabado, y no tenemos qué presentar al varón de Dios: ¿qué tenemos?
7Siis ütles Saul oma teenrile: 'Vaata, me läheme küll, aga mida me mehele viime? Sest leib on meie kottidest lõppenud ja andi ei ole meil jumalamehele viia. Mis meil veel on?'
8Entonces tornó el criado á responder á Saúl, diciendo: He aquí se halla en mi mano la cuarta parte de un siclo de plata: esto daré al varón de Dios, porque nos declare nuestro camino.
8Ja teener vastas taas Saulile ning ütles: 'Vaata, minu käes leidub veel veerand hõbeseeklist; ma annan selle jumalamehele, et ta meile teed juhataks!'
9(Antiguamente en Israel cualquiera que iba á consultar á Dios, decía así: Venid y vamos hasta el vidente: porque el que ahora se llama profeta, antiguamente era llamado vidente).
9Muiste ütles Iisraelis igaüks nõnda, kui ta läks Jumalat küsitlema: 'Tulge, lähme nägija juurde!' Sest keda nüüd hüütakse prohvetiks, hüüti muiste nägijaks.
10Dijo entonces Saúl á su criado: Bien dices; ea pues, vamos. Y fueron á la ciudad donde estaba el varón de Dios.
10Ja Saul ütles oma teenrile: 'Su kõne on hea, tule, lähme!' Ja nad läksid linna, kus oli jumalamees.
11Y cuando subían por la cuesta de la ciudad, hallaron unas mozas que salían por agua, á las cuales dijeron: ¿Está en este lugar el vidente?
11Kui nad läksid nõlva mööda üles linna, siis nad kohtasid tüdrukuid, kes tulid välja, et vett viia, ja nad küsisid neilt: 'Kas nägija on siin?'
12Y ellas respondiéndoles, dijeron: Sí; helo aquí delante de ti: date pues priesa, porque hoy ha venido á la ciudad en atención á que el pueblo tiene hoy sacrificio en el alto.
12Ja nemad kostsid neile ning ütlesid: 'On, vaata, otse sinu ees! Rutta nüüd, sest ta tuli just praegu linna, sest täna on rahval tapaohver ohvrikünkal!
13Y cuando entrareis en la ciudad, le encontraréis luego, antes que suba al alto á comer; pues el pueblo no comerá hasta que él haya venido, por cuanto él haya de bendecir el sacrificio, y después comerán los convidados. Subid pues ahora, porque ahora le ha
13Kui te jõuate linna, siis leiate tema, enne kui ta läheb üles ohvrikünkale sööma; sest rahvas ei söö enne, kui ta tuleb, sest tema peab tapaohvrit õnnistama; pärast seda söövad kutsutud. Aga nüüd minge üles, sest just praegu te leiate tema!'
14Ellos entonces subieron á la ciudad; y cuando en medio de la ciudad estuvieron, he aquí Samuel que delante de ellos salía para subir al alto.
14Ja nad läksid üles linna; kui nad jõudsid keset linna, vaata, siis tuli Saamuel neile vastu, teel üles ohvrikünkale.
15Y un día antes que Saúl viniese, Jehová había revelado al oído de Samuel, diciendo:
15Aga Issand oli päev enne Sauli tulekut Saamueli kõrvale ilmutanud, öeldes:
16Mañana á esta misma hora yo enviaré á ti un varón de la tierra de Benjamín, al cual ungirás por príncipe sobre mi pueblo Israel, y salvará mi pueblo de mano de los Filisteos: pues yo he mirado á mi pueblo, porque su clamor ha llegado hasta mí.
16'Homme sel ajal läkitan ma sinu juurde mehe Benjamini maalt. Võia ta vürstiks mu rahvale, Iisraelile, tema peab mu rahva päästma vilistite käest, sest ma olen vaadanud oma rahva peale, sest ta hädakisa on jõudnud minuni!'
17Y luego que Samuel vió á Saúl, Jehová le dijo: He aquí éste es el varón del cual te hablé; éste señoreará á mi pueblo.
17Ja kui Saamuel nägi Sauli, siis Issand andis temale mõista: 'Vaata, see ongi mees, kellest ma sulle rääkisin: tema peab valitsema mu rahva üle!'
18Y llegando Saúl á Samuel en medio de la puerta, díjole: Ruégote que me enseñes dónde está la casa del vidente.
18Ja Saul ligines Saamuelile värava suus ning ütles: 'Juhata mulle, kus on see nägija koda!'
19Y Samuel respondió á Saúl, y dijo: Yo soy el vidente: sube delante de mí al alto, y comed hoy conmigo, y por la mañana te despacharé, y te descubriré todo lo que está en tu corazón.
19Aga Saamuel kostis Saulile ning ütles: 'Mina olen see nägija. Mine mu ees üles ohvrikünkale ja sööge täna koos minuga; hommikul ma saadan sind, ja ma seletan sulle kõik, mis sul südame peal on!
20Y de las asnas que se te perdieron hoy ha tres días, pierde cuidado de ellas, porque se han hallado. Mas ¿por quién es todo el deseo de Israel, sino por ti y por toda la casa de tu padre?
20Ja mis puutub emaeeslitesse, kes sul nüüd kolmandat päeva on olnud kadunud, siis nende pärast ära muretse, sest need on leitud. Ja kellele kuulubki kõik, mis Iisraelis on väärtuslikku, kui mitte sinule ja kogu su isakojale?'
21Y Saúl respondió, y dijo: ¿No soy yo hijo de Benjamín, de las más pequeñas tribus de Israel? y mi familia ¿no es la más pequeña de todas las familias de la tribu de Benjamín? ¿por qué pues me has dicho cosa semejante?
21Aga Saul kostis ning ütles: 'Eks ma ole benjaminlane, Iisraeli vähimast suguharust, ja mu suguvõsa on kõige vähem tähtis kõigist Benjamini suguharu suguvõsadest! Miks sa räägid minuga nõnda?'
22Y trabando Samuel de Saúl y de su criado, metiólos en la sala, y dióles lugar á la cabecera de los convidados, que eran como unos treinta hombres.
22Kuid Saamuel võttis Sauli ja tema teenri ning viis nad söögituppa ja andis neile ülema paiga kutsutute hulgas - ja neid oli ligi kolmkümmend meest.
23Y dijo Samuel al cocinero: Trae acá la porción que te dí, la cual te dije que guardases aparte.
23Ja Saamuel ütles keetjale: 'Anna siia see tükk, mis ma sulle andsin ja mille kohta ma sulle ütlesin: Pane see kõrvale!'
24Entonces alzó el cocinero una espaldilla, con lo que estaba sobre ella, y púsola delante de Saúl. Y Samuel dijo: He aquí lo que estaba reservado: ponlo delante de ti, y come; porque de industria se guardó para ti, cuando dije: Yo he convidado al pueblo. Y
24Siis keetja tõstis reieluu ning mis seal küljes oli ja pani Sauli ette. Ja Saamuel ütles: 'Vaata, ülejääk on pandud su ette, söö, sest see on hoitud sulle selleks ajaks, kui ma ütlesin: Ma olen rahvast kutsunud.' Ja Saul sõi sel päeval koos Saamueliga.
25Y cuando hubieron descendido de lo alto á la ciudad, él habló con Saúl en el terrado.
25Siis nad läksid ohvrikünkalt alla linna ja ta kõneles Sauliga katusel.
26Y al otro día madrugaron: y como al apuntar del alba, Samuel llamó á Saúl, que estaba en el terrado; y dijo: Levántate, para que te despache. Levantóse luego Saúl, y salieron fuera ambos, él y Samuel.
26Ja nad tõusid vara üles. Kui hakkas koitma, hüüdis Saamuel Saulile katusel ja ütles: 'Tõuse üles, ma saadan sind!' Ja Saul tõusis ning nad mõlemad läksid välja, tema ja Saamuel.
27Y descendiendo ellos al cabo de la ciudad, dijo Samuel á Saúl: Di al mozo que vaya delante, (y adelantóse el mozo); mas espera tú un poco para que te declare palabra de Dios.
27Kui nad tulid alla linna serva, ütles Saamuel Saulile: 'Ütle teenrile, et ta läheks meie ees!' Ja poiss läks. 'Aga sina jää nüüd paigale ja mina kuulutan sulle Jumala sõna!'