1Y ROBOAM fué á Sichêm porque en Sichêm se había juntado todo Israel para hacerlo rey.
1Ja Rehabeam läks Sekemisse, sest kogu Iisrael oli tulnud Sekemisse teda kuningaks tõstma.
2Y como lo oyó Jeroboam hijo de Nabat, el cual estaba en Egipto, donde había huído á causa del rey Salomón, volvió de Egipto.
2Kui Jerobeam, Nebati poeg, seda kuulis - tema oli Egiptuses, kuhu ta oli põgenenud kuningas Saalomoni eest -, siis Jerobeam tuli Egiptusest tagasi.
3Y enviaron y llamáronle. Vino pues Jeroboam, y todo Israel, y hablaron á Roboam, diciendo:
3Ja nad läkitasid käskjalad talle järele ning kutsusid ta; ja Jerobeam ja kogu Iisrael tulid ning rääkisid Rehabeamiga, öeldes:
4Tu padre agravó nuestro yugo: afloja tú, pues, ahora algo de la dura servidumbre, y del grave yugo con que tu padre nos apremió, y te serviremos.
4'Sinu isa tegi meie ikke raskeks. Aga kergenda nüüd sina oma isa rasket teenistust ja tema ränka iket, mille ta meile on peale pannud, siis me teenime sind!'
5Y él les dijo: Volved á mí de aquí á tres días. Y el pueblo se fué.
5Aga tema vastas neile: 'Tulge kolme päeva pärast jälle tagasi mu juurde!' Ja rahvas läks ära.
6Entonces el rey Roboam tomó consejo con los viejos, que habían estado delante de Salomón su padre cuando vivía, y díjoles: ¿Cómo aconsejáis vosotros que responda á este pueblo?
6Ja kuningas Rehabeam pidas nõu vanematega, kes olid seisnud tema isa Saalomoni teenistuses, kui too veel elas, öeldes: 'Mis nõu te annate, et sellele rahvale midagi vastata?'
7Y ellos le hablaron, diciendo: Si te condujeres humanamente con este pueblo, y los agradares, y les hablares buenas palabras, ellos te servirán perpetuamente.
7Nad vastasid temale, öeldes: 'Kui sa oled selle rahva vastu hea, meelitad neid ja räägid neile häid sõnu, siis jäävad nad sulle sulaseiks kogu eluajaks.'
8Mas él, dejando el consejo que le dieron los viejos, tomó consejo con los mancebos que se habían criado con él, y que delante de él asistían;
8Aga ta hülgas vanemate nõu, mida need temale andsid, ja pidas nõu noorematega, kes olid kasvanud koos temaga ja seisid tema teenistuses.
9Y díjoles: ¿Qué aconsejáis vosotros que respondamos á este pueblo, que me ha hablado, diciendo: Alivia algo del yugo que tu padre puso sobre nosotros?
9Ta ütles neile: 'Mis nõu teie annate, et saaksime midagi vastata sellele rahvale, kes minuga kõneles, öeldes: Kergenda iket, mille su isa on meile peale pannud!?'
10Entonces los mancebos que se habían criado con él, le hablaron, diciendo: Así dirás al pueblo que te ha hablado diciendo, Tu padre agravó nuestro yugo, mas tú descárganos: así les dirás: Lo más menudo mío es más grueso que los lomos de mi padre.
10Ja nooremad, kes olid kasvanud koos temaga, vastasid temale, öeldes: 'Ütle nõnda rahvale, kes sinuga on kõnelnud ja sulle on öelnud: Su isa tegi meie ikke raskeks, aga kergenda sina seda meile - ütle neile nõnda: Minu väike sõrm on jämedam kui mu isa puusad.
11Así que, mi padre os cargó de grave yugo, y yo añadiré á vuestro yugo: mi padre os castigó con azotes, y yo con escorpiones.
11Ja kui nüüd mu isa on teile peale pannud ränga ikke, siis mina annan teie ikkele veel lisa! Kui mu isa karistas teid piitsadega, siis mina karistan teid okaspiitsadega!'
12Vino pues Jeroboam con todo el pueblo á Roboam al tercer día: según el rey les había mandado deciendo: Volved á mí de aquí á tres días.
12Ja Jerobeam ja kogu rahvas tulid kolmandal päeval Rehabeami juurde, nagu kuningas oli käskinud, öeldes: 'Tulge kolmandal päeval tagasi minu juurde!'
13Y respondióles el rey ásperamente; pues dejó el rey Roboam el consejo de los viejos,
13Ja kuningas vastas neile karmilt. Kuningas Rehabeam hülgas vanemate nõu
14Y hablóles conforme al consejo de los mancebos, diciendo: Mi padre agravó vuestro yugo, y yo añadiré á vuestro yugo: mi padre os castigó con azotes, y yo con escorpiones.
14ja kõneles neile nooremate nõu järgi, öeldes: 'Mu isa on teie ikke teinud rängaks, aga mina annan sellele lisa! Mu isa karistas teid piitsadega, aga mina karistan okaspiitsadega!'
15Y no escuchó el rey al pueblo; porque la causa era de Dios, para cumplir Jehová su palabra que había hablado, por Ahías Silonita, á Jeroboam hijo de Nabat.
15Ja kuningas ei võtnud kuulda rahvast, sest see pööre oli Jumalalt, et Issand saaks tõeks teha oma sõna, mis ta siilolase Ahija läbi oli kõnelnud Jerobeamile, Nebati pojale.
16Y viendo todo Israel que el rey no les había oído, respondió el pueblo al rey, diciendo: ¿Qué parte tenemos nosotros con David, ni herencia en el hijo de Isaí? Israel, cada uno á sus estancias! David, mira ahora por tu casa! Así se fué todo Israel á sus
16Kui kogu Iisrael nägi, et kuningas ei võtnud neid kuulda, siis vastas rahvas kuningale ja ütles: 'Mis osa on meil Taavetis? Ei ole meil pärisosa Iisai pojas! Igamees oma telkidesse, Iisrael! Karjata nüüd omaenese sugu, Taavet!' Ja kogu Iisrael läks oma telkidesse.
17Mas reinó Roboam sobre los hijos de Israel que habitaban en las ciudades de Judá.
17Siis Rehabeam valitses nende Iisraeli laste üle, kes elasid Juuda linnades.
18Envió luego el rey Roboam á Adoram, que tenía cargo de los tributos; pero le apedrearon los hijos de Israel, y murió. Entonces se esforzó el rey Roboam, y subiendo en un carro huyó á Jerusalem.
18Ja kui kuningas Rehabeam läkitas Hadorami, kes oli sunnitöö ülevaataja, siis Iisraeli lapsed viskasid teda kividega ja ta suri. Kuningas Rehabeam ise aga suutis astuda vankrisse ja põgeneda Jeruusalemma.
19Así se apartó Israel de la casa de David hasta hoy.
19Nõnda on Iisrael Taaveti soost taganenud kuni tänapäevani.