¹Y ACONTECIO que, cuando quiso Jehová alzar á Elías en un torbellino al cielo, Elías venía con Eliseo de Gilgal.

¹Kui Issand tahtis viia Eelijat tuulepöörises taevasse, olid Eelija ja Eliisa parajasti lahkumas Gilgalist.

²Y dijo Elías á Eliseo: Quédate ahora aquí, porque Jehová me ha enviado á Beth-el. Y Eliseo dijo: Vive Jehová, y vive tu alma, que no te dejaré. Descendieron pues á Beth-el.

²Ja Eelija ütles Eliisale: 'Jää ometi siia, sest Issand on mind läkitanud Peetelisse!' Aga Eliisa vastas: 'Nii tõesti kui Issand elab, ja nii tõesti kui su hing elab, ma ei jäta sind maha.' Ja nad läksid alla Peetelisse.

³Y saliendo á Eliseo los hijos de los profetas que estaban en Beth-el, dijéronle: ¿Sabes cómo Jehová quitará hoy á tu señor de tu cabeza? Y él dijo: Sí, yo lo sé; callad.

³Ja prohvetijüngrid, kes olid Peetelis, tulid välja Eliisa juurde ja küsisid temalt: 'Kas sa tead, et Issand võtab täna ära su isanda su pea kohal?' Ja ta vastas: 'Küllap minagi tean. Olge vait!'

⁴Y Elías le volvió á decir: Eliseo, quédate aquí ahora, porque Jehová me ha enviado á Jericó. Y él dijo: Vive Jehová, y vive tu alma, que no te dejaré. Vinieron pues á Jericó.

⁴Ja Eelija ütles temale: 'Eliisa, jää ometi siia, sest Issand on mind läkitanud Jeerikosse!' Aga tema vastas: 'Nii tõesti kui Issand elab, ja nii tõesti kui su hing elab, ma ei jäta sind maha.' Ja nad tulid Jeerikosse.

⁵Y llegáronse á Eliseo los hijos de los profetas que estaban en Jericó, y dijéronle: ¿Sabes cómo Jehová quitará hoy á tu señor de tu cabeza? Y él respondió: Sí, yo lo sé; callad.

⁵Ja prohvetijüngrid, kes olid Jeerikos, astusid Eliisa juurde ja küsisid temalt: 'Kas sa tead, et Issand võtab täna ära su isanda su pea kohal?' Ja ta vastas: 'Küllap minagi tean. Olge vait!'

⁶Y Elías le dijo: Ruégote que te quedes aquí, porque Jehová me ha enviado al Jordán. Y él dijo: Vive Jehová, y vive tu alma, que no te dejaré. Fueron pues ambos á dos.

⁶Ja Eelija ütles temale: 'Jää ometi siia, sest Issand on mind läkitanud Jordani äärde!' Aga ta vastas: 'Nii tõesti kui Issand elab, ja nii tõesti kui su hing elab, ma ei jäta sind maha.' Ja nad mõlemad läksid.

⁷Y vinieron cincuenta varones de los hijos de los profetas, y paráronse enfrente á lo lejos: y ellos dos se pararon junto al Jordán.

⁷Aga ka viiskümmend meest prohvetijüngritest läks ja jäi eemale seisma, kui need kaks peatusid Jordani ääres.

⁸Tomando entonces Elías su manto, doblólo, é hirió las aguas, las cuales se apartaron á uno y á otro lado, y pasaron ambos en seco.

⁸Eelija võttis nüüd oma kuue, rullis selle kokku ja lõi sellega vett: see lahknes siia- ja sinnapoole, ja nad mõlemad läksid üle kuiva mööda.

⁹Y como hubieron pasado, Elías dijo á Eliseo: Pide lo que quieres que haga por ti, antes que sea quitado de contigo. Y dijo Eliseo: Ruégote que las dos partes de tu espíritu sean sobre mí.

⁹Ja kui nad olid üle jõudnud, siis ütles Eelija Eliisale: 'Palu, mis ma peaksin tegema sinu heaks, enne kui mind ära võetakse sinu juurest!' Ja Eliisa ütles: 'Tuleks mulle ometi kahekordne osa sinu vaimust!'

¹⁰Y él le dijo: Cosa difícil has pedido. Si me vieres cuando fuere quitado de ti, te será así hecho; mas si no, no.

¹⁰Ta vastas: 'Sa oled palunud rasket asja. Ometi, kui sa näed mind su juurest ära võetavat, siis sünnib sulle nõnda; aga kui mitte, siis ei sünni.'

¹¹Y aconteció que, yendo ellos hablando, he aquí, un carro de fuego con caballos de fuego apartó á los dos: y Elías subió al cielo en un torbellino.

¹¹Ja kui nad nõnda ühtejärge läksid ja rääkisid, vaata, siis sündis, et tulised vankrid ja tulised hobused lahutasid nad teineteisest ja Eelija läks tuulepöörises taevasse.

¹²Y viéndolo Eliseo, clamaba: ­Padre mío, padre mío, carro de Israel y su gente de á caballo! Y nunca más le vió, y trabando de sus vestidos, rompiólos en dos partes.

¹²Kui Eliisa seda nägi, siis ta hüüdis: 'Mu isa, mu isa! Iisraeli sõjavankrid ja tema ratsanikud!' Seejärel ei näinud ta teda enam. Siis ta haaras kinni oma riideist ja käristas need lõhki kaheks tükiks.

¹³Alzó luego el manto de Elías que se le había caído, y volvió, y paróse á la orilla del Jordán.

¹³Ta tõstis siis üles Eelija kuue, mis tollel oli seljast maha langenud, ja läks tagasi ning peatus Jordani kaldal.

¹⁴Y tomando el manto de Elías que se le había caído, hirió las aguas, y dijo: ¿Dónde está Jehová, el Dios de Elías? Y así que hubo del mismo modo herido las aguas, apartáronse á uno y á otro lado, y pasó Eliseo.

¹⁴Siis ta võttis Eelija mahalangenud kuue ja lõi vett ning ütles: 'Kus on Issand, Eelija Jumal?' Kui ta oli vett löönud, siis lahknes see siia- ja sinnapoole ja Eliisa läks üle.

¹⁵Y viéndole los hijos de los profetas que estaban en Jericó de la otra parte, dijeron: El espíritu de Elías reposó sobre Eliseo. Y viniéronle á recibir, é inclináronse á él hasta la tierra.

¹⁵Kui prohvetijüngrid, kes olid Jeerikos, nägid seda vastaskaldalt, siis nad ütlesid: 'Eelija vaim hingab Eliisa peal.' Ja nad tulid temale vastu ning kummardasid teda maani.

¹⁶Y dijéronle: He aquí hay con tus siervos cincuenta varones fuertes: vayan ahora y busquen á tu señor; quizá lo ha levantado el espíritu de Jehová, y lo ha echado en algún monte ó en algún valle. Y él les dijo: No enviéis.

¹⁶Ja nad ütlesid temale: 'Vaata ometi, su sulaseid on viiskümmend meest, vahvad mehed; nad võiksid ju minna ja otsida su isandat, sest vahest on Issanda Vaim ta ära viinud ja heitnud mõne mäe peale või mõnda orgu?' Aga ta vastas: 'Ärge läkitage kedagi!'

¹⁷Mas ellos le importunaron, hasta que avergonzándose, dijo: Enviad. Entonces ellos enviaron cincuenta hombres, los cuales lo buscaron tres días, mas no lo hallaron.

¹⁷Kuid nad käisid temale peale kuni piinlikkuseni, nõnda et ta ütles: 'Läkitage siis!' Siis nad läkitasid viiskümmend meest ja need otsisid kolm päeva, aga ei leidnud Eelijat.

¹⁸Y cuando volvieron á él, que se había quedado en Jericó, él les dijo: ¿No os dije yo que no fueseis?

¹⁸Kui nad tulid tagasi tema juurde, kuna tema oli jäänud Jeerikosse, siis ta ütles neile: 'Eks ma öelnud teile, et ärge minge!'

¹⁹Y los hombres de la ciudad dijeron á Eliseo: He aquí el asiento de esta ciudad es bueno, como mi señor ve; mas las aguas son malas, y la tierra enferma.

¹⁹Ja linna mehed ütlesid Eliisale: 'Vaata nüüd, linna asupaik on hea, nagu mu isand näeb, aga vesi on paha ja maal on nurisünnitusi.'

²⁰Entonces él dijo: Traedme una botija nueva, y poned en ella sal. Y trajéronsela.

²⁰Ja tema ütles: 'Tooge mulle üks uus kauss ja pange sellesse soola!' Ja nad tõid temale.

²¹Y saliendo él á los manaderos de las aguas, echó dentro la sal, y dijo: Así ha dicho Jehová: Yo sané estas aguas, y no habrá más en ellas muerte ni enfermedad.

²¹Siis ta läks välja veeallikale ja viskas sinna sisse soola ning ütles: 'Nõnda ütleb Issand: Mina olen selle vee parandanud, sellest ei tule enam surma ega nurisünnitusi.'

²²Y fueron sanas las aguas hasta hoy, conforme á la palabra que habló Eliseo.

²²Ja vesi muutus heaks Eliisa sõna kohaselt, mis ta ütles, ja on seda tänapäevani.

²³Después subió de allí á Beth-el; y subiendo por el camino, salieron los muchachos de la ciudad, y se burlaban de él, diciendo: ­Calvo, sube! ­calvo, sube!

²³Sealt läks ta üles Peetelisse; ja kui ta oli teel üles, siis tulid väikesed poisid linnast välja ja pilkasid teda ning ütlesid temale: 'Tule üles, kiilaspea! Tule üles, kiilaspea!'

²⁴Y mirando él atrás, viólos, y maldíjolos en el nombre de Jehová. Y salieron dos osos del monte, y despedazaron de ellos cuarenta y dos muchachos.

²⁴Kui ta pöördus ja nägi neid, siis ta needis neid Issanda nimel. Ja metsast tulid kaks karu ja kiskusid neist lõhki nelikümmend kaks poissi.

²⁵De allí fué al monte de Carmelo, y de allí volvió á Samaria.

²⁵Tema aga läks sealt Karmeli mäele ja pöördus siis tagasi Samaariasse.