¹Y HABLO David á Jehová las palabras de este cántico, el día que Jehová le había librado de la mano de todos sus enemigos, y de la mano de Saúl.

¹Ja Taavet kõneles selle laulu sõnad Issandale sel ajal, kui Issand oli ta päästnud kõigi ta vaenlaste käest ja Sauli käest.

²Y dijo: Jehová es mi roca, y mi fortaleza, y mi libertador;

²Ta ütles nõnda: 'Issand on mu kalju, mu mäelinnus ja mu päästja.

³Dios de mi roca, en él confiaré: Mi escudo, y el cuerno de mi salud, mi fortaleza, y mi refugio; Mi salvador, que me librarás de violencia.

³Mu Jumal on mu kalju, kus ma pelgupaika otsin, mu kilp ja abisarv, mu kõrge kants ja varjupaik. Mu päästja, sa päästad mind vägivallast.

⁴Invocaré á Jehová, digno de ser loado. Y seré salvo de mis enemigos.

⁴'Kiidetud olgu Issand!' nõnda ma hüüan ja ma pääsen oma vaenlaste käest.

⁵Cuando me cercaron ondas de muerte, Y arroyos de iniquidad me asombraron,

⁵Sest surmalained piirasid mind ja nurjatuse jõed tegid mulle hirmu.

⁶Me rodearon los dolores del infierno, Y me tomaron descuidado lazos de muerte.

⁶Surmavalla köied ümbritsesid mind, surma võrgud sattusid mu ette.

⁷Tuve angustia, invoqué á Jehová, Y clamé á mi Dios: Y él oyó mi voz desde su templo; Llegó mi clamor á sus oídos.

⁷Oma kitsikuses ma hüüdsin Issandat ja kisendasin oma Jumala poole. Ta kuulis mu häält oma templist ja mu appihüüd jõudis ta kõrvu.

⁸La tierra se removió, y tembló; Los fundamentos de los cielos fueron movidos, Y se estremecieron, porque él se airó.

⁸Siis värises ja vabises maa, taeva alused kõikusid ja põrusid, sest ta viha süttis.

⁹Subió humo de sus narices, Y de su boca fuego consumidor, Por el cual se encendieron carbones.

⁹Suits tõusis ta sõõrmeist ja tuli ta suust oli neelamas, tulised söed lõõmasid tema seest.

¹⁰Y abajo los cielos, y descendió: Una oscuridad debajo de sus pies.

¹⁰Ta vajutas taeva ja tuli maha, ja ta jalge all oli tume pilv.

¹¹Subió sobre el querubín, y voló: Aparecióse sobre las alas del viento.

¹¹Ta sõitis keerubi peal ja lendas ning teda nähti tuule tiibadel.

¹²Puso tinieblas alrededor de sí á modo de pabellones; Aguas negras y espesas nubes.

¹²Ta pani onniks enese ümber pimeduse, mustavad veed, paksud pilved.

¹³Del resplandor de su presencia Se encendieron ascuas ardientes.

¹³Kumast tema ees lõõmasid tulised söed.

¹⁴Jehová tronó desde los cielos, Y el Altísimo dió su voz;

¹⁴Issand müristas taevast ja Kõigekõrgem andis kuulda oma häält.

¹⁵Arrojó saetas, y desbaratólos; Relampagueó, y consumiólos.

¹⁵Ta ambus nooli ja pillutas neid, heitis välke ja pani need sähvima.

¹⁶Entonces aparecieron los manantiales de la mar, Y los fundamentos del mundo fueron descubiertos, A la reprensión de Jehová, Al resoplido del aliento de su nariz.

¹⁶Siis said nähtavaks mere sügavused, maailma alused paljastusid Issanda sõitluse läbi tema sõõrmete tuule puhangust.

¹⁷Extendió su mano de lo alto, y arrebatóme, Y sacóme de copiosas aguas.

¹⁷Ta ulatas kõrgusest käe, ta võttis minu, ta tõmbas mu välja suurest veest.

¹⁸Libróme de fuertes enemigos, De aquellos que me aborrecían, los cuales eran más fuertes que yo.

¹⁸Ta päästis minu mu tugeva vaenlase käest, mu vihkajate käest, sest nad olid minust vägevamad.

¹⁹Asaltáronme en el día de mi calamidad; Mas Jehová fué mi sostén.

¹⁹Nad tulid mu kallale mu õnnetuse päeval, aga Issand oli mulle toeks.

²⁰Sacóme á anchura; Libróme, porque puso su voluntad en mí.

²⁰Ta tõi mu välja avarusse, ta päästis minu, sest tal oli minust hea meel.

²¹Remuneróme Jehová conforme á mi justicia: Y conforme á la limpieza de mis manos, me dió la paga.

²¹Issand teeb mulle head mu õigust mööda, ta tasub mulle mu käte puhtust mööda.

²²Porque yo guardé los caminos de Jehová; Y no me aparté impíamente de mi Dios.

²²Sest ma hoidsin Issanda teid ega taganenud õelasti Jumalast.

²³Porque delante de mí tengo todas sus ordenanzas; Y atento á sus fueros, no me retiraré de ellos.

²³Sest kõik ta seadlused on mu ees ja ma ei hüljanud tema määrusi.

²⁴Y fuí íntegro para con él, Y guardéme de mi iniquidad.

²⁴Ma olin laitmatu tema ees ja hoidusin oma pahateost.

²⁵Remuneróme por tanto Jehová conforme á mi justicia, Y conforme á mi limpieza delante de sus ojos.

²⁵Seepärast Issand tasus mulle mu õigust mööda, mu puhtust mööda tema silma ees.

²⁶Con el bueno eres benigno, Y con el íntegro te muestras íntegro;

²⁶Heldele sa osutad heldust, laitmatu mehe vastu sa oled laitmatu;

²⁷Limpio eres para con el limpio, Mas con el perverso eres rígido.

²⁷puhta vastu sa oled puhas ja kõvera vastu sa osutud keeruliseks.

²⁸Y tú salvas al pueblo humilde; Mas tus ojos sobre los altivos, para abatirlos.

²⁸Sa päästad viletsa rahva, aga sinu silmad on suureliste vastu, sa alandad nad.

²⁹Porque tú eres mi lámpara, oh Jehová: Jehová da luz á mis tinieblas.

²⁹Sest sina, Issand, oled mu lamp, ja Issand valgustab mu pimedust.

³⁰Porque en ti romperé ejércitos, Y con mi Dios saltaré las murallas.

³⁰Sest sinuga ma jooksen väehulga kallale, oma Jumalaga ma hüppan üle müüri.

³¹Dios, perfecto su camino: La palabra de Jehová purificada, Escudo es de todos los que en él esperan.

³¹Jumala tee on laitmatu, Issanda kõne on sulatatud puhtaks; tema on kilbiks kõigile, kes tema juures pelgupaika otsivad.

³²Porque ¿qué Dios hay sino Jehová? ¿O quién es fuerte sino nuestro Dios?

³²Sest kes on Jumal peale Issanda? Ja kes muu on kalju, kui mitte meie Jumal?

³³Dios es el que con virtud me corrobora, y el que despeja mi camino;

³³Jumal on mu tugev paik ja vägi, tema teeb laitmatuks mu tee.

³⁴El que hace mis pies como de ciervas, Y el que me asienta en mis alturas;

³⁴Ta teeb mu jalad emahirve jalgade sarnaseks ja paneb mind seisma mu kõrgustikele.

³⁵El que enseña mis manos para la pelea, y da que con mis brazos quiebre el arco de acero.

³⁵Ta õpetab mu käsi sõdima ja mu käsivart vaskambu vinnastama.

³⁶Tú me diste asimismo el escudo de tu salud, Y tu benignidad me ha acrecentado.

³⁶Sa annad mulle oma päästekilbi ja su alandus teeb mind suureks.

³⁷Tú ensanchaste mis pasos debajo de mí, Para que no titubeasen mis rodillas.

³⁷Sa teed maa avaraks mu sammule, et mu luupeksed ei libiseks.

³⁸Perseguiré á mis enemigos, y quebrantarélos; Y no me volveré hasta que los acabe.

³⁸Ma tahan jälitada oma vaenlasi ja nad hävitada ega taha tulla tagasi enne, kui olen teinud neile lõpu.

³⁹Los consumiré, y los heriré, y no se levantarán; Y caerán debajo de mis pies.

³⁹Ma tahan teha neile lõpu ja nad purustada, nõnda et nad enam ei tõuse, vaid langevad mu jalge alla.

⁴⁰Ceñísteme de fortaleza para la batalla, Y postraste debajo de mí los que contra mí se levantaron.

⁴⁰Sa vöötad mind rammuga sõja jaoks, sa surud kokku mu alla need, kes tõusevad mu vastu.

⁴¹Tú me diste la cerviz de mis enemigos, De mis aborrecedores, y que yo los destruyese.

⁴¹Sa pöörad minu poole mu vaenlaste selja, ma hävitan oma vihamehed.

⁴²Miraron, y no hubo quien los librase; A Jehová, mas no les respondió.

⁴²Nad vaatavad ümber, aga päästjat ei ole; hüüavad Issanda poole, aga ta ei vasta neile.

⁴³Yo los desmenuzaré como polvo de la tierra; Hollarélos como á lodo de las plazas, y los disiparé.

⁴³Nüüd ma hõõrun nad pihuks nagu maa tolmu; ma põrmustan ja sõtkun nad puruks nagu tänavate pori.

⁴⁴Tú me libraste de contiendas de pueblos: Tú me guardaste para que fuese cabeza de gentes: Pueblos que no conocía, me sirvieron.

⁴⁴Sina päästad minu mu rahva riidlemistest; sa hoiad mind paganate peaks. Rahvad, keda ma ei tunne, hakkavad mind teenima.

⁴⁵Los extraños titubeaban á mí: En oyendo, me obedecían.

⁴⁵Võõra rahva lapsed meelitavad mind, kuulduste peale nad kuulevad mu sõna.

⁴⁶Los extraños desfallecían, Y temblaban en sus escondrijos.

⁴⁶Võõra rahva lapsed nõrkevad ja nad vöötavad endid oma linnustest välja tulles.

⁴⁷Viva Jehová, y sea bendita mi roca; Sea ensalzado el Dios, la roca de mi salvamento:

⁴⁷Issand elab, kiidetud olgu mu kalju! Ülistatud olgu Jumal, mu päästekalju,

⁴⁸El Dios que me ha vengado, Y sujeta los pueblos debajo de mí:

⁴⁸Jumal, kes mulle annab kättemaksmise ja alistab mulle rahvad,

⁴⁹Y que me saca de entre mis enemigos: Tu me sacaste en alto de entre los que se levantaron contra mi: Librásteme del varón de iniquidades.

⁴⁹sina, kes viid mind ära mu vaenlaste käest, tõstad mind kõrgele mu vastaste eest ja vabastad minu vägivalla meeste käest.

⁵⁰Por tanto yo te confesaré entre las gentes, oh Jehová, Y cantaré á tu nombre.

⁵⁰Sellepärast ma tänan sind, Issand, paganate seas ja laulan kiitust su nimele,

⁵¹El que engrandece las saludes de su rey, Y hace misericordia á su ungido, A David, y á su simiente, para siempre.

⁵¹kes teed suureks oma kuninga õnne ning osutad heldust oma võitule, Taavetile ja tema soole igavesti!'