1¿DE dónde vienen las guerras y los pleitos entre vosotros? ¿No son de vuestras concupiscencias, las cuales combaten en vuestros miembros?
1Kust tulevad siis sõdimised ja kust tülid teie keskel? Eks nad tule sealt, teie ihuliikmetes sõdivatest lõbuhimudest?
2Codiciáis, y no tenéis; matáis y ardéis de envidia, y no podéis alcanzar; combatís y gerreáis, y no tenéis lo que deseáis, porque no pedís.
2Te himustate, ja teil ei ole; te taplete ja tapate, ja ei suuda midagi saavutada; te tülitsete ja sõdite. Teil ei ole, sest te ei palu.
3Pedís, y no recibís, porque pedís mal, para gastar en vuestros deleites.
3Te palute, aga ei saa, sest te palute halva jaoks, tahtes seda kulutada oma lõbudeks.
4Adúlteros y adúlteras, ¿no sabéis que la amistad del mundo es enemistad con Dios? Cualquiera pues que quisiere ser amigo del mundo, se constituye enemigo de Dios.
4Te abielurikkujad! Kas te siis ei tea, et sõprus maailmaga on vaen Jumalaga? Kes iganes eelistab olla maailma sõber, seab end Jumala vaenlaseks.
5¿Pensáis que la Escritura dice sin causa: Es espíritu que mora en nosotros codicia para envidia?
5Või arvate, et Pühakiri ütleb asjata: 'Kadeduseni ta igatseb Vaimu, kes on asunud meisse'?
6Mas él da mayor gracia. Por esto dice: Dios resiste á los soberbios, y da gracia á los humildes.
6Aga ta annab veel suuremat armu; seepärast ta ütleb: 'Jumal paneb vastu ülbeile, aga alandlikele annab armu!'
7Someteos pues á Dios; resistid al diablo, y de vosotros huirá.
7Alistuge siis Jumalale! Pange vastu kuradile, siis ta põgeneb teie juurest.
8Allegaos á Dios, y él se allegará á vosotros. Pecadores, limpiad las manos; y vosotros de doblado ánimo, purificad los corazones.
8Tulge Jumala ligi, siis tuleb tema teie ligi! Patused, puhastage käed ja kasige südamed, te hingelt kahestunud!
9Afligíos, y lamentad, y llorad. Vuestra risa se convierta en lloro, y vuestro gozo en tristeza.
9Tundke oma viletsust, leinake ja nutke! Teie naer muutugu nutuks ja rõõm kurbuseks!
10Humillaos delante del Señor, y él os ensalzará.
10Alanduge Issanda ette, siis ta ülendab teid!
11Hermanos, no murmuréis los unos de los otros. El que murmura del hermano, y juzga á su hermano, este tal murmura de la ley, y juzga á la ley; pero si tú juzgas á la ley, no eres guardador de la ley, sino juez.
11Ärge halvustage üksteist, vennad! Kui keegi halvustab või arvustab oma venda, siis ta halvustab ja arvustab Seadust. Kui sa aga Seadust arvustad, siis sa ei ole Seaduse täitja, vaid kohtunik.
12Uno es el dador de la ley, que puede salvar y perder: ¿quién eres tú que juzgas á otro?
12Ainult üks on seaduseandja ja kohtunik - tema, kes võib nii päästa kui hukata. Aga kes oled sina, sa ligimese arvustaja?
13Ea ahora, los que decís: Hoy y mañana iremos á tal ciudad, y estaremos allá un año, y compraremos mercadería, y ganaremos:
13Kuulge nüüd, kes ütlete: 'Täna või homme läheme sellesse või teise linna ja veedame seal ühe aasta ning kaupleme ja saame kasu!'
14Y no sabéis lo que será mañana. Porque ¿qué es vuestra vida? Ciertamente es un vapor que se aparece por un poco de tiempo, y luego se desvanece.
14Teie, kes ei tea, missugune on homme teie elu! Te olete ju aur, mida on hetke näha, ja siis see haihtub.
15En lugar de lo cual deberíais decir: Si el Señor quisiere, y si viviéremos, haremos esto ó aquello.
15Selle asemel et öelda: 'Kui Issand tahab ja me veel elame, siis teeme seda või teist',
16Mas ahora os jactáis en vuestras soberbias. Toda jactancia semejante es mala.
16te kiitlete oma kõrkuses. Iga selline kiitlemine on kurjast.
17El pecado, pues, está en aquel que sabe hacer lo bueno, y no lo hace.
17Kes oskab teha head, aga ei tee, sellele on see patt.