Spanish: Reina Valera (1909)

Estonian

Luke

18

1Y PROPUSOLES también una parábola sobre que es necesario orar siempre, y no desmayar,
1Jeesus rääkis neile tähendamissõna selle kohta, et nad peavad ikka palvetama ega tohi tüdida:
2Diciendo: Había un juez en una ciudad, el cual ni temía á Dios, ni respetaba á hombre.
2'Ühes linnas oli kohtunik, kes ei kartnud Jumalat ega häbenenud inimesi.
3Había también en aquella ciudad una viuda, la cual venía á él diciendo: Hazme justicia de mi adversario.
3Samas linnas oli ka lesknaine, kes käis aina tema juures ja rääkis: 'Kaitse mu õigust mu vastase vastu!'
4Pero él no quiso por algún tiempo; mas después de esto dijo dentro de sí: Aunque ni temo á Dios, ni tengo respeto á hombre,
4Ja tükk aega kohtunik ei tahtnud. Aga pärast ta mõtles endamisi: 'Ehk ma küll ei karda Jumalat ega häbene inimesi,
5Todavía, porque esta viuda me es molesta, le haré justicia, porque al fin no venga y me muela.
5ometigi, kuna see lesk mind tüütab, muretsen ma talle õiguse, et ta oma lõputu käimisega mind ära ei piinaks.''
6Y dijo el Señor: Oid lo que dice el juez injusto.
6Aga Issand ütles: 'Te kuulete, mida see ülekohtune kohtunik ütleb!
7¿Y Dios no hará justicia á sus escogidos, que claman á él día y noche, aunque sea longánime acerca de ellos?
7Kas siis Jumal ei peaks muretsema õigust oma äravalituile, kes tema poole kisendavad päevad ja ööd, kas ta peaks viivitama neid aidates?
8Os digo que los defenderá presto. Empero cuando el Hijo del hombre viniere, ¿hallará fe en la tierra?
8Ma ütlen teile, küll ta muretseb neile peatselt õiguse! Ometi, kui Inimese Poeg tuleb, kas ta leiab usku maa pealt?'
9Y dijo también á unos que confiaban de sí como justos, y menospreciaban á los otros, esta parábola:
9Mõnedele aga, kes olid enestele kindlad, et nemad on õiged, ja panid teisi eimillekski, rääkis Jeesus selle tähendamissõna:
10Dos hombres subieron al templo á orar: el uno Fariseo, el otro publicano.
10'Kaks inimest läksid üles pühakotta palvetama, üks oli variser ja teine tölner.
11El Fariseo, en pie, oraba consigo de esta manera: Dios, te doy gracias, que no soy como los otros hombres, ladrones, injustos, adúlteros, ni aun como este publicano;
11Seisma jäädes palvetas variser endamisi: 'Oh Jumal, ma tänan sind, et mina ei ole niisugune nagu muud inimesed: röövijad, ülekohtused, abielurikkujad, ega ka niisugune nagu see tölner.
12Ayuno dos veces á la semana, doy diezmos de todo lo que poseo.
12Mina paastun kaks korda nädalas, annan kümnist kõigest, mis ma saan.'
13Mas el publicano estando lejos no quería ni aun alzar los ojos al cielo, sino que hería su pecho, diciendo: Dios, sé propició á mí pecador.
13Aga tölner seisis eemal ega tahtnud silmigi tõsta taeva poole, vaid lõi endale vastu rindu ja ütles: 'Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!'
14Os digo que éste descendió á su casa justificado antes que el otro; porque cualquiera que se ensalza, será humillado; y el que se humilla, será ensalzado.
14Ma ütlen teile, tema läks alla oma kotta õigeks mõistetult, mitte too teine. Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, kes aga ennast ise alandab, seda ülendatakse.'
15Y traían á él los niños para que los tocase; lo cual viendo los discípulos les reñían.
15Aga Jeesuse juurde toodi ka lapsi, et ta neid puudutaks, aga seda nähes jüngrid sõitlesid toojaid.
16Mas Jesús llamándolos, dijo: Dejad los niños venir á mí, y no los impidáis; porque de tales es el reino de Dios.
16Ent Jeesus kutsus lapsed enese juurde ja ütles: 'Laske lapsed minu juurde tulla ja ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik!
17De cierto os digo, que cualquiera que no recibiere el reino de Dios como un niño, no entrará en él.
17Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes Jumala riiki vastu ei võta nagu laps, ei saa sinna.'
18Y preguntóle un príncipe, diciendo: Maestro bueno, ¿qué haré para poseer la vida eterna?
18Ja keegi ülem küsis Jeesuselt: 'Hea Õpetaja, mida tehes ma päriksin igavese elu?'
19Y Jesús le dijo: ¿Por qué me llamas bueno? ninguno hay bueno sino sólo Dios.
19Jeesus ütles talle: 'Miks sa nimetad mind heaks? Ei ole hea keegi muu kui üks - Jumal.
20Los mandamientos sabes: No matarás: No adulterarás: No hurtarás: No dirás falso testimonio: Honra á tu padre y á tu madre.
20Käske sa tead: ära riku abielu, ära tapa, ära varasta, ära anna valetunnistust, austa oma isa ja ema!'
21Y él dijo: Todas estas cosas he guardado desde mi juventud.
21Aga tema ütles: 'Seda kõike olen ma pidanud noorest põlvest saadik.'
22Y Jesús, oído esto, le dijo: Aun te falta una cosa: vende todo lo que tienes, y da á los pobres, y tendrás tesoro en el cielo; y ven, sígueme.
22Seda kuuldes ütles Jeesus talle: 'Üks asi on sul veel vajaka: müü ära kõik, mis sul on, ja jaga vaestele, ja sul on siis aare taevas, ning tule, järgne mulle!'
23Entonces él, oídas estas cosas, se puso muy triste, porque era muy rico.
23Aga seda kuuldes jäi ta päris kurvaks, sest ta oli väga rikas.
24Y viendo Jesús que se había entristecido mucho, dijo: ­Cuán dificultosamente entrarán en el reino de Dios los que tienen riquezas!
24Aga nähes teda kurvastavat, ütles Jeesus: 'Kui vaevaliselt lähevad rikkad Jumala riiki!
25Porque más fácil cosa es entrar un camello por el ojo de una aguja, que un rico entrar en el reino de Dios.
25Sest hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal Jumala riiki.'
26Y los que lo oían, dijeron: ¿Y quién podrá ser salvo?
26Kuulajad küsisid: 'Kes siis võib saada päästetud?'
27Y él les dijo: Lo que es imposible para con los hombres, posible es para Dios.
27Ent tema ütles: 'Inimeste käes võimatu on Jumala käes võimalik.'
28Entonces Pedro dijo: He aquí, nosotros hemos dejado las posesiones nuestras, y te hemos seguido.
28Peetrus ütles: 'Vaata, meie oleme oma vara maha jätnud ja järgnenud sulle.'
29Y él les dijo: De cierto os digo, que nadie hay que haya dejado casa, padres, ó hermanos, ó mujer, ó hijos, por el reino de Dios,
29Tema aga ütles neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, ei ole kedagi, kes on jätnud maha maja või naise või vennad või vanemad või lapsed Jumala riigi pärast,
30Que no haya de recibir mucho más en este tiempo, y en el siglo venidero la vida eterna.
30kes mitmevõrra tagasi ei saaks sel ajal, ja tuleval ajastul igavest elu.'
31Y Jesús, tomando á los doce, les dijo: He aquí subimos á Jerusalem, y serán cumplidas todas las cosas que fueron escritas por los profetas, del Hijo del hombre.
31Aga võttes endaga need kaksteist, ütles Jeesus neile: 'Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast,
32Porque será entregado á las gentes, y será escarnecido, é injuriado, y escupido.
32sest ta antakse paganate kätte ja teda teotatakse ja tema peale sülitatakse,
33Y después que le hubieren azotado, le matarán: mas al tercer día resucitará.
33ja kui nad teda on piitsutanud, tapavad nad tema ning kolmandal päeval tõuseb ta üles.'
34Pero ellos nada de estas cosas entendían, y esta palabra les era encubierta, y no entendían lo que se decía.
34Aga nemad ei mõistnud sellest midagi ja see sõna oli nende eest peidetud ja nad ei taibanud öeldu mõtet.
35Y aconteció que acercándose él á Jericó, un ciego estaba sentado junto al camino mendigando;
35Aga see sündis, kui Jeesus Jeeriko lähedale jõudis, et üks pime istus kerjates tee ääres.
36El cual como oyó la gente que pasaba, preguntó qué era aquello.
36Kui too kuulis rahvahulka mööda minevat, päris ta, mis see võiks olla.
37Y dijéronle que pasaba Jesús Nazareno.
37Nemad teatasid talle, et Jeesus Naatsaretlane läheb mööda.
38Entonces dió voces, diciendo: Jesús, Hijo de David, ten misericordia de mí.
38Ja ta hüüdis: 'Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!'
39Y los que iban delante, le reñían que callase; mas él clamaba mucho más: Hijo de David, ten misericordia de mí.
39Ja möödaminejad sõitlesid teda, et ta jääks vait. Tema aga karjus veelgi enam: 'Taaveti Poeg, halasta minu peale!'
40Jesús entonces parándose, mandó traerle á sí: y como él llegó, le preguntó,
40Jeesus jäi seisma ja käskis pimeda enese juurde tuua. Aga kui pime tema juurde tuli, küsis Jeesus temalt:
41Diciendo: ¿Qué quieres que te haga? Y él dijo: Señor, que vea.
41'Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?' Tema aga ütles: 'Issand, et ma jälle näeksin!'
42Y Jesús le dijo: Ve, tu fe te ha hecho salvo.
42Ja Jeesus ütles talle: 'Näe jälle! Sinu usk on su päästnud!'
43Y luego vió, y le seguía, glorificando á Dios: y todo el pueblo como lo vió, dió á Dios alabanza.
43Ja otsekohe nägi ta jälle ja läks temaga kaasa Jumalat ülistades. Ja kogu rahvas, kes seda nägi, kiitis Jumalat.