1Cántico gradual. ACUÉRDATE, oh Jehová, de David, Y de toda su aflicción;
1Palveteekonna laul. Issand, meenuta kõiki vaevu, mis on Taavetil,
2Que juró él á Jehová, Prometió al Fuerte de Jacob:
2kes vandus Issandale, tõotas Jaakobi Vägevale:
3No entraré en la morada de mi casa, Ni subiré sobre el lecho de mi estrado;
3'Ei ma lähe oma maja ulualla ega heida oma magamisasemele,
4No daré sueño á mis ojos, Ni á mis párpados adormecimiento.
4ei ma anna und oma silmadele ega suikumist oma laugudele,
5Hasta que halle lugar para Jehová, Moradas para el Fuerte de Jacob.
5kuni ma leian paiga Issandale, eluaseme Jaakobi Vägevale!'
6He aquí, en Ephrata oímos de ella: Hallamósla en los campos del bosque.
6Vaata, me kuulsime sellest Efratas, me leidsime selle Jaari väljadelt.
7Entraremos en sus tiendas; Encorvarnos hemos al estrado de sus pies.
7Mingem nüüd ta eluasemeisse, kummardugem tema jalgade järi ette!
8Levántate, oh Jehová, á tu reposo; Tú y el arca de tu fortaleza.
8Tõuse, Issand, minema oma hingamispaika, sina ja su võimsuselaegas!
9Tus sacerdotes se vistan de justicia, Y regocíjense tus santos.
9Sinu preestrid ehtigu endid õigusega ja su vagad hõisaku!
10Por amor de David tu siervo No vuelvas de tu ungido el rostro.
10Oma sulase Taaveti pärast ära lükka tagasi oma võitud mehe palet!
11En verdad juró Jehová á David, No se apartará de ellos: Del fruto de tu vientre pondré sobre tu trono.
11Issand on vandunud Taavetile, tõesti, ta ei tagane sellest: 'Sinu ihu soost panen ma ühe su aujärjele!
12Si tus hijos guardaren mi alianza, Y mi testimonio que yo les enseñaré, Sus hijos también se sentarán sobre tu trono para siempre.
12Kui su pojad peavad minu lepingut ja mu tunnistusi, mis ma neile õpetan, siis ka nende pojad peavad istuma igavesti sinu aujärjel!'
13Porque Jehová ha elegido á Sión; Deseóla por habitación para sí.
13Sest Issand on valinud Siioni ja himustanud teda enesele eluasemeks.
14Este es mi reposo para siempre: Aquí habitaré, porque la he deseado.
14'See on mu hingamispaik igavesti; siia ma jään, sest ma olen himustanud seda.
15A su mantenimiento daré bendición: Sus pobres saciaré de pan.
15Ma tahan rohkesti õnnistada tema toidust, tema vaesed täita leivaga.
16Asimismo vestiré á sus sacerdotes de salud, Y sus santos darán voces de júbilo.
16Ja tema preestrid ma riietan päästega, ja tema vagad hakkavad valjusti hõiskama.
17Allí haré reverdecer el cuerno de David: He prevenido lámpara á mi ungido.
17Seal ma lasen tärgata sarve Taavetile, ma valmistan lambi oma võitud mehele.
18A sus enemigos vestiré de confusión: Mas sobre él florecerá su corona.
18Tema vaenlased ma riietan häbiga, aga tema peas peab ta peaehe särama!'