¹Y TENIA Noemi un pariente de su marido, varón poderoso y de hecho, de la familia de Elimelech, el cual se llamaba Booz.

¹Ja Noomil oli ta mehe sugulane, jõukas mees Elimeleki suguvõsast, Boas nimi.

²Y Ruth la Moabita dijo á Noemi: Ruégote que me dejes ir al campo, y cogeré espigas en pos de aquel á cuyos ojos hallare gracia. Y ella le respondió: Ve, hija mía.

²Ja moabi naine Rutt ütles Noomile: 'Lase ma lähen põllule ja nopin viljapäid selle järelt, kelle silmis ma armu leian!' Ja ta vastas temale: 'Mine, mu tütar!'

³Fué pues, y llegando, espigó en el campo en pos de los segadores: y aconteció por ventura, que la suerte del campo era de Booz, el cual era de la parentela de Elimelech.

³Ja ta läks ning tuli ja noppis põllul lõikajate järelt; temale juhtus juhuslikult põlluosa, mis kuulus Boasele, kes oli Elimeleki suguvõsast.

⁴Y he aquí que Booz vino de Beth-lehem, y dijo á los segadores: Jehová sea con vosotros. Y ellos respondieron: Jehová te bendiga.

⁴Ja vaata, Boas tuli Petlemmast ja ütles lõikajaile: 'Issand olgu teiega!' Ja nad vastasid temale: 'Issand õnnistagu sind!'

⁵Y Booz dijo á su criado el sobrestante de los segadores: ¿Cúya es esta moza?

⁵Siis Boas küsis oma sulaselt, kes oli pandud lõikajate ülevaatajaks: 'Kelle noorik see on?'

⁶Y el criado, sobrestante de los segadores, respondió y dijo: Es la moza de Moab, que volvió con Noemi de los campos de Moab;

⁶Ja sulane, kes oli pandud lõikajate ülevaatajaks, vastas ning ütles: 'See noorik on moabi naine, kes koos Noomiga tuli Moabi väljadelt;

⁷Y ha dicho: Ruégote que me dejes coger y juntar tras los segadores entre las gavillas: entró pues, y está desde por la mañana hasta ahora, menos un poco que se detuvo en casa.

⁷ta palus: Luba ma nopin ja kogun parmaste juurest, lõikajate järelt! Nii ta tuli ja on püsinud hommikust kuni siiani, ta on ainult pisut aega kodus olnud.'

⁸Entonces Booz dijo á Ruth: Oye, hija mía, no vayas á espigar á otro campo, ni pases de aquí: y aquí estarás con mis mozas.

⁸Siis Boas ütles Rutile: 'Kas kuuled, mu tütar, ära mine teisele põllule noppima ja ära mine ka ära, vaid seltsi siin minu tüdrukutega!

⁹Mira bien el campo que segaren, y síguelas: porque yo he mandado á los mozos que no te toquen. Y si tuvieres sed, ve á los vasos, y bebe del agua que sacaren los mozos.

⁹Hoia oma silmad põllul, mida nad lõikavad, ja käi nende järel! Ma olen poisse keelanud sinusse puutumast. Ja kui sul on janu, siis mine lähkrite juurde ja joo, mis poisid toovad!'

¹⁰Ella entonces bajando su rostro inclinóse á tierra, y díjole: ¿Por qué he hallado gracia en tus ojos para que tú me reconozcas, siendo yo extranjera?

¹⁰Siis Rutt heitis silmili ja kummardas maani ning ütles temale: 'Miks olen ma su silmis armu leidnud, et sa minust hoolid, kuigi olen võõras?'

¹¹Y respondiendo Booz, díjole: Por cierto se me ha declarado todo lo que has hecho con tu suegra después de la muerte de tu marido, y que dejando á tu padre y á tu madre y la tierra donde naciste, has venido á pueblo que no conociste antes.

¹¹Ja Boas vastas ning ütles temale: 'Küllap on mulle teada antud kõik, mida sa oma ämmale oled teinud pärast oma mehe surma, ja kuidas sa jätsid maha oma isa ja ema ja oma sünnimaa ja tulid rahva juurde, keda sa enne ei tundnud.

¹²Jehová galardone tu obra, y tu remuneración sea llena por Jehová Dios de Israel, que has venido para cubrirte debajo de sus alas.

¹²Issand tasugu su tegu ja täielik palk tulgu sulle Issandalt, Iisraeli Jumalalt, kelle tiibade alla sa oled tulnud varjule!'

¹³Y ella dijo: Señor mío, halle yo gracia delante de tus ojos; porque me has consolado, y porque has hablado al corazón de tu sierva, no siendo yo como una de tus criadas.

¹³Ja Rutt ütles: 'Ma olen sinu silmis armu leidnud, mu isand, sest sa oled mind trööstinud ja oled rääkinud oma teenijale meelepäraselt, kuigi ma pole ühegi su teenija vääriline.'

¹⁴Y Booz le dijo á la hora de comer: Allégate aquí, y come del pan, y moja tu bocado en el vinagre. Y sentóse ella junto á los segadores, y él le dió del potaje, y comió hasta que se hartó y le sobró.

¹⁴Söögiajal ütles Boas temale: 'Tule siia ja söö seda leiba ja kasta oma paluke äädikasse!' Ja Rutt istus lõikajate kõrvale ja Boas ulatas talle kõrvetatud teri; ja ta sõi, ta kõht sai täis ja teri jäi ülegi.

¹⁵Levantóse luego para espigar. Y Booz mandó á sus criados, diciendo: Coja también espigas entre las gavillas, y no la avergoncéis;

¹⁵Kui ta tõusis noppima, siis käskis Boas oma poisse, öeldes: 'Noppigu ta ka parmaste vahelt ja te ei tohi teda häbistada!

¹⁶Antes echaréis á sabiendas de los manojos, y la dejaréis que coja, y no la reprendáis.

¹⁶Jah, koguni tõmmake temale vihkudest välja ja jätke maha, et ta neid nopiks, ja ärge sõidelge teda!'

¹⁷Y espigó en el campo hasta la tarde, y desgranó lo que había cogido, y fué como un epha de cebada.

¹⁷Nii noppis Rutt põllul kuni õhtuni ja rabas, mis ta oli noppinud, ja sai ligi pool vakka otri.

¹⁸Y tomólo, y vínose á la ciudad; y su suegra vió lo que había cogido. Sacó también luego lo que le había sobrado después de harta, y dióselo.

¹⁸Ja ta võttis need ja tuli linna ning ta ämm nägi, mis ta oli noppinud; siis ta tõi esile ja andis temale selle, mis jäi üle, kui ta kõht oli täis saanud.

¹⁹Y díjole su suegra: ¿Dónde has espigado hoy? ¿y dónde has trabajado? bendito sea el que te ha reconocido. Y ella declaró á su suegra lo que le había acontecido con aquél, y dijo: El nombre del varón con quien hoy he trabajado es Booz.

¹⁹Ja ta ämm ütles temale: 'Kus sa täna noppisid ja kus sa töötasid? Olgu õnnistatud see, kes sinust hoolis!' Siis ta jutustas oma ämmale, kelle juures ta oli töötanud, ja ütles: 'Selle mehe nimi, kelle juures ma täna töötasin, on Boas.'

²⁰Y dijo Noemi á su nuera: Sea él bendito de Jehová, pues que no ha rehusado á los vivos la benevolencia que tuvo para con los finados. Díjole después Noemi: Nuestro pariente es aquel varón, y de nuestros redentores es.

²⁰Ja Noomi ütles oma miniale: 'Õnnistagu teda Issand, kes pole loobunud oma heldusest elavate ja surnute vastu!' Ja Noomi ütles temale: 'See mees on meie lähem sugulane, ta on üks meie suguvõsa lunastajaid.'

²¹Y Ruth Moabita dijo: á más de esto me ha dicho: Júntate con mis criados, hasta que hayan acabado toda mi siega.

²¹Siis ütles moabi naine Rutt: 'Ta ütles mulle veel: Jää mu sulaste seltsi, kes mul on, seni kui nad on lõpetanud kogu mu lõikuse!'

²²Y Noemi respondió á Ruth su nuera: Mejor es, hija mía, que salgas con sus criadas, que no que te encuentren en otro campo.

²²Ja Noomi ütles Rutile, oma miniale: 'See on hea, mu tütar, et sa koos tema tüdrukutega välja lähed, siis ei tülitata sind teisel põllul.'

²³Estuvo pues junta con las mozas de Booz espigando, hasta que la siega de las cebadas y la de los trigos fué acabada; mas con su suegra habitó.

²³Nii jäi Rutt Boase tüdrukute seltsi noppima, kuni lõppes odra- ja nisulõikus; ja ta elas oma ämma juures.