¹ Rabbi salaŋ Musa nda Haruna se Misira laabo ra ka ne:

¹Ja Issand rääkis Moosese ja Aaroniga Egiptusemaal, öeldes:

² «Handu woone ga ciya handu sintinay araŋ se. A ga ciya handu sintinay jiiro ra araŋ se.

²'See kuu olgu teil esimeseks kuuks; see olgu teil aasta esimeseks kuuks.

³ Wa salaŋ Israyla jama marga kulu se ka ne: ‹Hando wo, a zaari wayanta hane, araŋ ra boro fo kulu ma sambu feej'ize nga baabo windo hina me, windi fo, feej'ize fo.

³Rääkige kogu Iisraeli kogudusega ja öelge: Selle kuu kümnendal päeval võtku iga perevanem tall, igale perele tall.

⁴ Da mo feej'izo bisa windo gaabi, kala nga nda nga gorokasino kaŋ ga maan a windo ma sambu afo, fundikooney kaŋ yaŋ go windo ra baayaŋ hina me. Borey kulu ŋwaayaŋ hina me no araŋ ga feej'izo deedandi.

⁴Aga kui pere on talle jaoks väike, siis võtku tema ja ta naaber, kes ta kojale on lähemal, vastavalt hingede arvule; kui palju igaüks jõuab süüa, sellele vastavalt arvake neid talle kohta.

⁵ Araŋ feej'izo ma ciya mo wo kaŋ sinda laru, jiiri fo feeji gaaru ize. Feejey ra wala hinciney ra no araŋ g'a sambu.

⁵Tall olgu teil veatu, isane, üheaastane; võtke see lammastest või kitsedest.

⁶ Araŋ m'a jisi mo hala hando wo zaari way cindi taacanta ra. Israyla jama kulu m'i jindey kaa wiciri kambo ra.

⁶Säilitage see enestele kuni selle kuu neljateistkümnenda päevani; siis kogu Iisraeli kogunenud kogudus tapku see õhtul!

⁷ I ma kaa kuro gaa ka tuusu fu me carawey gaa, da meyey beeney gaa, fuwey kaŋ ra i ga feejo ŋwa.

⁷Ja nad võtku verd ning võidku ukse mõlemat piitjalga ja pealispuud kodades, kus nad seda söövad.

⁸ Cino din ra no i g'a hamo ŋwa. I m'a ton ka ŋwa, nga nda buuru kaŋ sinda dalbu*, da kobto yaŋ kaŋ ga fottu no i ga ŋwa a banda.

⁸Ja nad söögu liha selsamal ööl; tulel küpsetatult koos hapnemata leiva ja kibedate rohttaimedega söögu nad seda!

⁹ I ma s'a ŋwa igani wala hinante, amma i m'a ton, a boŋo d'a cey da gunde ra jinayey mo.

⁹Te ei tohi seda süüa toorelt või vees keedetult, vaid ainult tulel küpsetatult pea, jalgade ja sisikonnaga.

¹⁰ Araŋ ma si ta a ra hay fo kulu ma cindi ka di susubay, amma haŋ kaŋ to susuba, araŋ m'a ton ka ban.

¹⁰Te ei tohi sellest midagi üle jätta hommikuks; mis aga sellest hommikuks üle jääb, põletage tulega!

¹¹ Mate kaŋ araŋ g'a ŋwa mo neeya: da guddamayaŋ araŋ cantey gaa, da taamuyaŋ araŋ cey gaa, da goobuyaŋ araŋ kambey ra. Waasi-waasi no mo araŋ g'a ŋwa d'a; nga no ga ti Rabbi Paska* _kaŋ a feerijo ga ti bisayaŋ|_.›

¹¹Ja sööge seda nõnda: teil olgu vöö vööl, jalatsid jalas ja kepp käes; ja sööge seda rutuga - see on paasatall Issanda auks!

¹² Zama cino din ra no ay ga gana Misira laabo kulu ra, ay ma hay-jiney kulu kar Misira laabo ra, boro nda alman. Misira borey kulu boŋ no ay g'ay ciitey donton. Ay no ga ti Rabbi.

¹²Siis käin mina selsamal ööl Egiptusemaa läbi ja löön maha kõik esmasündinud Egiptusemaal, niihästi inimesed kui loomad, ja ma mõistan kohut kõigi Egiptuse jumalate üle, mina, Issand.

¹³ Kuro mo ga ciya seeda araŋ se fuwey gaa nangu kaŋ araŋ go. D'ay di kuro, ay g'araŋ daaru ka bisa. Balaaw fo si no kaŋ ga kaŋ araŋ boŋ halaciyaŋ se, saaya kaŋ ay ga Misira laabo kar.

¹³Aga veri olgu teil tundemärgiks kodadel, kus te asute; kui ma näen verd, siis ma lähen teist mööda ja nuhtlus ei saa teile hukatuseks, kui ma löön Egiptusemaad.

¹⁴ Zaari woodin binde ga ciya fonguyaŋ hari araŋ se. Araŋ g'a gaay sududuyaŋ hane Rabbi se kal araŋ zamaney kulu me. Araŋ g'a gaay sududuyaŋ hane farilla boŋ hal abada.

¹⁴See päev aga jäägu teile mälestuseks ja pühitsege seda Issanda pühana: oma sugupõlvede kaupa pühitsege seda igavese seadlusena!

¹⁵ Jirbi iyye no araŋ ga buuru kaŋ sinda dalbu ŋwa. Za zaari sintina no araŋ ga dalbu ganandi araŋ windey ra. Zama boro kaŋ na buuru dalbukoy ŋwa za zaari sintina ka koy hala zaari iyyanta, ay ga fundikoono din kaa Israyla ra.

¹⁵Seitse päeva sööge hapnemata leiba; juba esimesel päeval kõrvaldage haputaigen oma kodadest, sest igaüks, kes esimesest päevast seitsmenda päevani sööb hapnenut, selle hing hävitatakse Iisraelist.

¹⁶ Zaari sintina ra araŋ ga marga hanno te, zaari iyyanta ra mo marga hanno ma te. I si goy kulu dumi te, baa kayna, kala day haŋ kaŋ boro kulu ga ŋwa, woodin hinne no ga halal araŋ se.

¹⁶Esimesel päeval olgu teil pühalik kokkutulek, samuti olgu seitsmendal päeval pühalik kokkutulek: neil päevil ei tohi teha ühtki tööd, ainult mida iga hing sööb, üksnes seda valmistage!

¹⁷ Araŋ ga sududuyaŋ hano wo haggoy, buuru kaŋ sinda dalbu wane, zama zaaro din ra no ay n'araŋ kundey fattandi Misira laabo ra. Woodin se no araŋ ga zaaro din gaay farilla kaŋ ga duumi boŋ hal araŋ zamaney kulu me.

¹⁷Te peate pidama seda hapnemata leibade püha, sest just sel päeval ma viin teie väehulgad Egiptusemaalt välja; seepärast pidage seda päeva kui igavest seadlust teie sugupõlvedele!

¹⁸ Handu sintina ra jirbi way cindi taacanta hando ra, a wiciri kambo no araŋ ga buuru kaŋ sinda dalbu ŋwa, kala hando ra zaari waranka cindi fa wiciri kambo.

¹⁸Esimese kuu neljateistkümnenda päeva õhtul sööge hapnemata leiba kuni kuu kahekümne esimese päeva õhtuni.

¹⁹ Jirbi iyye i ma si dalbu gar araŋ windey ra. Zama boro kulu kaŋ ga hay fo kaŋ gonda dalbu ŋwa, ay ga bora din kaa Israyla ra, da yaw no wala boro kaŋ i hay laabo ra no.

¹⁹Seitse päeva ärgu leidugu haputaignat teie kodades, sest igaüks, kes sööb hapnenut, selle hing tuleb hävitada Iisraeli kogudusest, olgu võõras või maa päriselanik.

²⁰ Araŋ ma si hay kulu ŋwa kaŋ margu nda dalbu araŋ goray nangey kulu ra. Kal araŋ ma ŋwa buuru kaŋ sinda dalbu.»

²⁰Midagi hapnenut ärge sööge, vaid kõigis oma asupaikades sööge hapnemata leiba!'

²¹ Waato din gaa Musa na Israyla arkusey kulu ce ka ne i se: «Wa koy ka feej'izeyaŋ sambu araŋ almayaaley hina me, ka wi Paska* se.

²¹Ja Mooses kutsus kõik Iisraeli vanemad ning ütles neile: 'Minge ja võtke enestele suguvõsade kaupa talled ja tapke paasatall!

²² Araŋ ma hissop* kambe folloŋ ceeci, araŋ m'a sufu kuro ra kaŋ go gaasu ra ka tuusu fu me beena da meyo kambey gaa da kuro kaŋ go gaaso ra. Araŋ boro fo kulu ma si fatta mo nga fu meyo gaa kala nda mo bo.

²²Ja võtke iisopikimbuke, kastke kausis olevasse verre ja määrige ukse pealispuud ning mõlemat piitjalga kausis oleva verega! Ja ükski teist ärgu väljugu hommikuni oma koja uksest,

²³ Zama Rabbi ga gana ka bisa ka Misirancey izey kar, amma d'a di kuro fu me beena gaa, da kambu hinka gaa mo, Rabbi ga me woodin daaru. A si ta mo halacikwa ma furo araŋ fuwey ra k'araŋ kar.

²³sest Issand läheb egiptlasi nuhtlema. Aga kui ta näeb verd ukse pealispuul ja mõlemal piitjalal, siis Issand ruttab sellest uksest mööda ega lase hävitajat tulla teie kodadesse nuhtlema.

²⁴ Araŋ ma woodin gaay farilla araŋ izey se hal abada.

²⁴Pidage see asi meeles: see olgu igaveseks seadluseks sinule ja su lastele!

²⁵ A ga ciya mo, d'araŋ to laabo kaŋ Rabbi g'araŋ no din ra, alkawlo kaŋ a sambu boŋ, kal araŋ ma haggoy da saajawo din.

²⁵Ja kui te tulete maale, mille Issand teile annab, nagu ta on öelnud, siis pidage seda teenistust!

²⁶ A ga ciya mo, saaya kaŋ izey ga ne araŋ se: ‹Ifo no ga ti araŋ misa wo sabaabu?›

²⁶Ja kui teie lapsed teilt küsivad: Mis teenistus see teil on?,

²⁷ kal araŋ ma ne: ‹Sargay no, Rabbi Paska wane, kaŋ a bisa Israyla izey fuwey gaa Misira ra se, waato kaŋ a na Misirancey kar. A n'iri windey faaba mo.› » Borey binde na ngey boŋ sumbal ka sombu.

²⁷siis vastake: See on paasaohver Issanda auks, kes ruttas mööda Iisraeli laste kodadest Egiptuses, kui ta nuhtles egiptlasi ja päästis meie kojad.' Siis rahvas kummardas ning heitis silmili maha.

²⁸ Israyla izey koy ka woodin te. Danga mate kaŋ Rabbi na Musa nda Haruna lordi* nd'a, yaadin mo no i te.

²⁸Ja Iisraeli lapsed läksid ning tegid; nagu Issand oli Moosesele ja Aaronile käsu andnud, nõnda nad tegid.

²⁹ A ciya mo, hala cin bindi, kala Rabbi na Misira laabo ra hay-jiney kulu kar, za Firawna kaŋ go nga karga boŋ ga goro hay-jina, ka koy borey kaŋ yaŋ go kaso ra hawante hay-jiney, da alman hay-jiney kulu.

²⁹Ja see sündis keskööl, et Issand lõi maha kõik esmasündinud Egiptusemaal, aujärjel istuva vaarao esmasündinust alates kuni vangiurkas oleva vangi esmasündinuni, ja kõik kariloomade esmasündinud.

³⁰ Firawna mo tun cino ra, nga nda nga bannyey da Misirancey kulu. I na hẽeni korno te Misira ra zama windi si no kaŋ ra buuko si no.

³⁰Siis vaarao tõusis öösel üles, tema ja kõik ta sulased, ning kõik egiptlased, ja Egiptuses oli suur hädakisa, sest ei olnud ainsatki koda, kus ei olnud surnut.

³¹ A na Musa nda Haruna ce cino ra ka ne: «Wa tun ka fatta ay borey ra, araŋ da Israyla izey kulu. Wa koy ka may Rabbi se danga mate kaŋ araŋ ci din.

³¹Ja ta kutsus öösel Moosese ja Aaroni ning ütles: 'Võtke kätte ja minge ära mu rahva keskelt, niihästi teie kui ka Iisraeli lapsed, ja minge teenige Issandat, nagu te olete rääkinud!

³² Wa sambu araŋ haw kurey da feeji kurey, danga mate kaŋ araŋ ci mo. Araŋ ma koy, araŋ ma albarka gaara ay se mo.»

³²Võtke ka niihästi oma lambad ja kitsed kui veised, nagu te olete rääkinud, ja minge! Ja õnnistage ka mind!'

³³ Misirancey mo kankamandi borey gaa, i ma cahã k'i fattandi laabo ra, zama i ne: «Iri kulu buukoyaŋ no!»

³³Ja egiptlased käisid rahvale peale, et nad kiiresti lahkuksid maalt, sest nad ütlesid: 'Me sureme kõik.'

³⁴ Borey binde na ngey buuru mottey sambu za i mana fuuru. I diibiyaŋ harey mo go i se ga kunkuni ngey bankaarayey ra ga koto ngey jasey gaa.

³⁴Ja rahvas viis ära oma taigna, enne kui see oli hapnenud; neil olid nende leivakünad üleriietesse seotuina õlal.

³⁵ Israyla izey mo te Musa sanno boŋ. I na taalam jinayyaŋ ŋwaaray, nzarfu nda wura wane, da bankaaray mo Misirancey gaa.

³⁵Ja Iisraeli lapsed olid teinud Moosese sõna järgi ning olid palunud egiptlastelt hõbe- ja kuldriistu ning riideid.

³⁶ Rabbi mo na borey no gaakuri Misirancey do, hal i na harey kaŋ yaŋ i ŋwaaray no i se. I na Misirancey arzakey ku ka dira.

³⁶Issand oli rahvale armu andnud egiptlaste silmis ja need nõustusid; nii nad riisusid egiptlasi.

³⁷ Israyla izey na diraw sintin za Ramses ka koy Sukkot. Boro danga zambar zangu iddu no, alborey kaŋ zankey baa si, i go ga koy ce gaa.

³⁷Ja Iisraeli lapsed läksid teele Raamsesest Sukkotti, ligi kuussada tuhat jalameest, peale väetite laste.

³⁸ Jama boobo fooyaŋ mo koy i banda, da haw kurey da feeji kurey, alman boobo no nda cimi.

³⁸Ja ka hulk segarahvast läks koos nendega, ning lambaid, kitsi ja veiseid väga suur kari.

³⁹ I na maasayaŋ kaŋ sinda dalbu ton da ngey buuru mottey kaŋ i fun d'a Misira, zama i sinda dalbu. Zama i n'i tuti no i ma fatta Misira ra. I sinda daama no kaŋ ga kay, i mana hindoonay te mo ngey boŋ se.

³⁹Ja nad küpsetasid taignast, mis nad Egiptusest olid toonud, hapnemata leivakakkusid; see polnud ju hapnenud, sellepärast et nad Egiptusest välja aeti ja nad ei võinud viivitada, samuti mitte enestele teerooga valmistada.

⁴⁰ Yawtaray gora kaŋ Israyla izey te Misira ra ga ti jiiri zangu taaci nda waranza.

⁴⁰Iisraeli laste elamisaega, mis nad Egiptuses olid elanud, oli nelisada kolmkümmend aastat.

⁴¹ A ciya mo, jiiri zangu taaci nda waranza din bananta, zaaro din ra no Rabbi kundey kulu fatta Misira laabo ra.

⁴¹Kui need nelisada kolmkümmend aastat lõppesid, siis just selsamal päeval sündis see, et kõik Issanda väehulgad läksid Egiptusemaalt välja.

⁴² Cin nooya kaŋ i ga haggoy d'a gumo Rabbi se, fattandiyaŋ woodin kaŋ a te i se Misira laabo ra sabbay se. Woodin ga ti Rabbi cino kaŋ i ga haggoy d'a gumo Israyla izey kulu do, i zamaney kulu ra.

⁴²See oli valvamisöö Issandale, nende väljaviimiseks Egiptusemaalt; see on Issandale kuuluv öö, valvamiseks kõigile Iisraeli laste sugupõlvedele.

⁴³ Rabbi ne Musa nda Haruna se: «Woone ga ti Paska farilla: Yaw kulu s'a ŋwa.

⁴³Ja Issand ütles Moosesele ja Aaronile: 'See on paasatalle seadlus: ükski võõras ei tohi seda süüa!

⁴⁴ Amma bannya kaŋ i day da nooru, da ni n'a dambangu, woodin banda nga mo m'a ŋwa.

⁴⁴Aga raha eest ostetud iga sulane võib seda süüa siis, kui oled tema ümber lõiganud.

⁴⁵ Amma ce-yaw, da sufuray goy-teerey s'a ŋwa.

⁴⁵Majaline ja palgaline ärgu seda söögu!

⁴⁶ Fu ra no i g'a ŋwa. Ni ma si hay kulu sambu a hamo ra ka kond'a taray, ni s'a biri fo kulu ceeri mo.

⁴⁶Ühes ja samas kojas tuleb seda süüa, lihast ei tohi midagi viia kojast välja õue, ja luid ei tohi sellel murda!

⁴⁷ Israyla izey jama kulu ga haggoy d'a.

⁴⁷Kogu Iisraeli kogudus pidagu seda!

⁴⁸ Da yaw go ni do da goray, nga no, a ga ba nga ma Paska haggoy Rabbi se, i m'a alborey kulu dambangu, waato din gaa a ma maan ka Paska haggoy. A ga saba nda boro kaŋ i hay laabo ra. Amma wo kaŋ sinda dambanguyaŋ, a s'a ŋwa.

⁴⁸Ja kui su juures viibib mõni võõras ning tahab valmistada Issandale paasatalle, siis tuleb kõik ta meesterahvad ümber lõigata; alles siis tohib ta ligi tulla seda valmistama ja on nagu maa päriselanik; aga ükski ümberlõikamatu ei tohi seda süüa!

⁴⁹ Sanni folloŋ no laab'ize nda yaw kaŋ goono ga goro araŋ do kulu se.»

⁴⁹Seadlus on üks päriselanikule ja muulasele, kes võõrana teie keskel elab.'

⁵⁰ Yaadin no Israyla izey kulu te. Danga mate kaŋ Rabbi na Musa nda Haruna lordi nd'a, yaadin mo no i te.

⁵⁰Ja kõik Iisraeli lapsed tegid, nagu Issand Moosest ja Aaronit oli käskinud; nõnda nad tegid.

⁵¹ A ciya binde, zaaro din ra Rabbi na Israyla izey fattandi Misira laabo ra, kunda-kunda.

⁵¹Ja just selsamal päeval Issand viis Iisraeli lapsed väehulkadena Egiptusemaalt välja.