¹ Musa jin ka nga wando Zippora sallama a ma ye. A anzura Yetro mo n'a ta, nga nda nga ize hinka.

¹Kui Midjani preester Jitro, Moosese äi, kuulis kõike seda, mida Jumal Moosesele ja oma Iisraeli rahvale oli teinud, kuidas Issand Iisraeli oli Egiptusest välja viinud,

² Ize fa maa Gerson, zama Musa ne: «Ay na yawtaray te laabu waani ra.»

²siis Moosese äi Jitro võttis enesega kaasa Sippora, Moosese naise, kelle see oli tagasi saatnud,

³ Afa mo maa Eliyezar, zama a ne: «Ay baabo Irikoyo, nga no ga ti ay gaakwa. A n'ay faaba mo Firawna takuba gaa.»

³ja tema kaks poega, kellest ühe nimi oli Geersom, kelle puhul Mooses oli öelnud: 'Ma olen võõras võõral maal',

⁴ Kala Musa anzura Yetro kaŋ ga ti Midiyan alfaga maa baaru hay kulu kaŋ Irikoy te nga jama Israyla nda Musa se, mate kaŋ Rabbi n'i kaa Misira ra nd'a.

⁴ja teise nimi Elieser, kelle puhul Mooses oli öelnud: 'Mu isa Jumal oli mulle abiks ja päästis mind vaarao mõõga eest.'

⁵ Musa anzura Yetro da Musa izey d'a wando mo koy Musa do ganjo ra, nango kaŋ a zumbu Irikoy tondo ra.

⁵Ja Jitro, Moosese äi, tuli Moosese juurde koos ta poegade ja naisega sinna kõrbesse, kus ta oli leeris Jumala mäe juures.

⁶ A ne Musa se: «Ay no ni anzura Yetro. Ay kaa ni do da ni wando da nga ize hinka.»

⁶Ja ta käskis Moosesele öelda: 'Mina, su äi Jitro, tulen sinu juurde, samuti tuleb su naine ja koos temaga ta kaks poega.'

⁷ Musa mo fatta zama a ma nga anzura kubay. A sombu, a n'a garbey sunsum mo. I na care baani hã ka furo kuuru fuwo ra.

⁷Siis Mooses läks välja oma äiale vastu, kummardas ja andis temale suud; kui nad olid küsinud teineteise käekäigu järele, siis nad läksid telki.

⁸ Woodin banda Musa dede nga anzura se hay kulu kaŋ Rabbi te Firawna nda Misirancey se Israyla izey sabbay se, da taabi kulu kaŋ du ngey fonda boŋ, da mate kaŋ Rabbi n'i faaba i gaa.

⁸Ja Mooses jutustas oma äiale kõigest, mida Issand vaaraole ja egiptlastele Iisraeli pärast oli teinud, ja kõigist vaevadest, mis teekonnal olid olnud, ja kuidas Issand nad oli päästnud.

⁹ Yetro binde farhã booriyaŋ kulu kaŋ Rabbi te Israyla se din sabbay se, mate kaŋ a n'i kaa Misirancey kambe ra d'a.

⁹Ja Jitro tundis rõõmu kõigest sellest heast, mida Issand oli Iisraelile teinud, päästes tema egiptlaste käest.

¹⁰ Yetro ne mo: «I ma Rabbi sifa, nga kaŋ n'araŋ kaa Misirancey da Firawna kambe ra, nga kaŋ na jama kaa Misirancey kambe ra mo.

¹⁰Ja Jitro ütles: 'Kiidetud olgu Issand, kes teid päästis egiptlaste ja vaarao käest!

¹¹ Sohõ ay bay kaŋ Rabbi bisa koy kulu beeray, zama harey kaŋ yaŋ ra i na boŋbeeray te a se, a bis'ey gumo.»

¹¹Nüüd ma tean, et Issand on suurim kõigist jumalaist, sest ta päästis rahva Egiptuse käe alt, kui nad olid ülbed nende vastu.'

¹² Musa anzura Yetro mo na sargay* kaŋ i ga ton sambu, da dumbuyaŋ wane, Rabbi se. Haruna nda Israyla arkusey kulu mo kaa, zama i ma ŋwa Musa anzura banda Irikoy jine.

¹²Ja Jitro, Moosese äi, tõi põletus- ja tapaohvreid Jumalale; ja Aaron ja kõik Iisraeli vanemad tulid, et Jumala ees leiba võtta üheskoos Moosese äiaga.

¹³ A ciya mo, a wane suba, Musa goro zama nga ma ciiti fayyaŋ te borey se. Borey mo go ga kay Musa do za susuba kala wiciri kambo.

¹³Järgmisel päeval, kui Mooses istus rahvale kohut mõistma ja rahvas seisis Moosese juures hommikust õhtuni,

¹⁴ Amma saaya kaŋ Musa anzura di hay kulu kaŋ a goono ga te jama se, a ne: «Ifo no hayo wo kaŋ ni goono ga te jama se? Ifo se no ni goono ga goro ni hinne, borey kulu go ga kay ni do, za susubay kala wiciri kambu?»

¹⁴nägi Moosese äi kõike, mida ta rahvaga tegi, ja ütles: 'Mis see on, mis sa rahvaga teed? Mispärast sina üksi istud, aga kõik rahvas seisab su juures hommikust õhtuni?'

¹⁵ Kala Musa ne nga anzura se: «Borey go ga kaa ay do zama i ma Irikoy hã se.

¹⁵Ja Mooses vastas äiale: 'Rahvas tuleb ju minu juurde Jumalalt nõu küsima.

¹⁶ Danga, d'i gonda kakaw fo, i ga kaa ay do, ay mo ga ciiti boro nda nga gorokasin game ra. Ay g'i bayrandi nda Irikoy farilley d'a asariyey*.»

¹⁶Kui neil on mingi asi, siis tullakse minu juurde ja mina mõistan kohut nende vahel ning teen teatavaks Jumala määrused ja tema Seaduse.'

¹⁷ Kala Musa anzura ne a se: «Haya kaŋ ni goono ga te din mana hagu.

¹⁷Siis Moosese äi ütles temale: 'See asi pole hea, mis sa teed.

¹⁸ Daahir ni ga farga, nin da borey kaŋ yaŋ go ni banda, zama haya tin da nin. Ni si hin k'a jare ni hinne.

¹⁸Sa nõrked päris ära, niihästi sina kui ka see rahvas, kes su juures on, sest see tegevus on sulle raske. Sa ei jaksa seda üksinda teha.

¹⁹ Kala ni ma hanga jeeri sohõ ay sanno se ay ma ni no dabari fo, Irikoy mo ma goro ni banda. Nin, ni ma kay Irikoy jine jama se, ma konda i muraadey Irikoy do.

¹⁹Kuule nüüd mu häält, ma annan sulle nõu, ja küllap on ka Jumal sinuga: sina ole rahva asemik Jumala juures ja vii asjad Jumala ette.

²⁰ Ni m'i dondonandi farilley da asariyey. Ma fondo kaŋ i ga hima ka gana da goy kaŋ i hima ga te cabe i se.

²⁰Sina seleta neile määrusi ja Seadust ja anna neile teada tee, mida neil tuleb käia, ja töö, mida nad peavad tegema.

²¹ Borey game ra mo, ni ma boro fooyaŋ suuban kaŋ yaŋ ga hin, borey kaŋ yaŋ ga humburu Irikoy, naanaykoyyaŋ kaŋ ga wangu me-daabu. Ni ma boro woodin yaŋ dumi daŋ borey boŋ, i ma goro zambar-zambarey dabarikooniyaŋ, da zangu-zangu wane, da waygu-waygu wane, da iway-way wane yaŋ.

²¹Aga sina vali kogu rahvast tublisid mehi, kes kardavad Jumalat, ustavaid mehi, kes vihkavad ahnust, ja pane need neile pealikuiks iga tuhande, saja, viiekümne ja kümne üle.

²² I ma ciiti jama se han kulu. A ga ciya mo, i ma kande muraadu beeri kulu ni do. Amma muraadu kayna kulu, i g'a ciito te ngey boŋ se. Yaadin gaa a ga dogon ni se, ngey mo ga margu nda nin ka jaraw sambu.

²²Nemad mõistku rahvale kohut igal ajal! Ja olgu nõnda: nad toogu kõik suured asjad sinu ette ja otsustagu kõik väikesed asjad ise. Tee nõnda oma koorem kergemaks ja nemad kandku seda koos sinuga!

²³ Da ni na woodin te, da Irikoy na ni lordi* nda woodin, ni ga du ka hin a suuru. Borey kulu mo ga ye fu baani.»

²³Kui sa seda teed ja Jumal sind käsib, siis sa jaksad vastu pidada, samuti läheb ka kogu see rahvas rahul olles koju.'

²⁴ Musa binde maa nga anzura sanno. A te mo hay kulu kaŋ a ci.

²⁴Ja Mooses kuulas oma äia sõna ning tegi kõik, mis see oli öelnud.

²⁵ Musa na boroyaŋ kaŋ ga hin suuban Israyla kulu ra. A n'i daŋ jine boroyaŋ borey se: zambar-zambar dabarikooniyaŋ, da zangu-zangu wane, da waygu-waygu wane, da iway-way wane yaŋ.

²⁵Ja Mooses valis tublisid mehi kogu Iisraelist ning pani nad juhtideks rahvale, pealikuiks iga tuhande, saja, viiekümne ja kümne üle.

²⁶ I ga ciiti borey se waati kulu. Muraadey kaŋ yaŋ ga taabandi, i ga kond'ey Musa do, amma muraadu kayney kulu, ngey no g'a ciito te.

²⁶Ja need mõistsid rahvale kohut igal ajal; raskemad asjad tõid nad Moosese ette, aga kõik väikesed asjad otsustasid nad ise.

²⁷ Gaa no Musa na nga anzura sallama. Nga mo dira ka ye nga laabu.

²⁷Siis Mooses saatis teele oma äia ja see läks oma maale.