¹ Woone yaŋ mo ga ti asariyey* kaŋ ni ga daŋ borey jine.

¹Ja need on seadused, mis sa pead panema nende ette:

² Da ni na Ibraniyance bannya day, jiiri iddu no a ga may ni se. Iyyanta ra a ga fatta burcini, gomni boŋ.

²kui sa ostad sulaseks heebrealase, siis ta teenigu kuus aastat, aga seitsmendal saagu ta vabaks lunamaksuta.

³ Da nga hinne no ka furo, nga hinne no ga fatta. Da wandekoy mo no, a wando ga fatta a banda.

³Kui ta tuli üksinda, mingu ta ka üksinda; kui ta oli naisemees, mingu naine koos temaga.

⁴ Da koyo no k'a no wande, a na izeyaŋ hay a se mo, alboro wala wayboro, wando da nga izey ga goro koyo wane-taray ra, bora hinne no ga fatta.

⁴Kui ta isand andis temale naise ja see sünnitas temale poegi või tütreid, siis naine ja lapsed jäävad isandale, aga tema mingu üksinda.

⁵ Amma da bannya na sanni kaa taray ka ne: «Ay ga ba ay koyo d'ay wando d'ay izey, ay si fatta,»

⁵Aga kui sulane ütleb kindla meelega: Ma armastan oma isandat, naist ja lapsi, ma ei taha vabaks saada,

⁶ saaya din a koyo ga kond'a Irikoy jine, a ma kond'a fu meyo gaa, wala fu meyo bundo gaa. A koyo g'a hanga fun da taaji, a ga may koyo se mo hal abada.

⁶siis tema isand viigu ta Jumala ette ja seadku ukse või piitjala juurde: ta isand torgaku tal kõrv naaskliga läbi ja ta teenigu igavesti.

⁷ Da boro fo na nga ize way neera a ma ciya koŋŋo, a si fatta danga mate kaŋ bannya ga fatta bo.

⁷Kui keegi müüb oma tütre teenijaks, siis see ei tohi sulaste taoliselt ära minna.

⁸ D'a mana kaan koyo kaŋ ho nga m'a hiiji se mo, kal a ma naŋ i ma koŋŋa fansa. Koyo sinda fondo k'a neera yaw fo se, za kaŋ a n'a fafagu.

⁸Kui ta ei meeldi oma isandale, kes tema on määranud enesele, siis lasku see teda lunastada; aga tal ei ole luba teda müüa võõrale rahvale, kui ta tema hülgab.

⁹ D'a n'a day nga ize aru se mo, kal a ma te a se mate kaŋ i ga te ize way se.

⁹Aga kui ta määrab tema oma pojale, siis ta peab temale andma tütre õigused.

¹⁰ Da koyo na wande fo sambu, koŋŋa ŋwaari nd'a bankaaray da hiijay wazibi si zabu.

¹⁰Kui ta võtab enesele veel teise naise, siis ei tohi esimesele vähendada toitu, katet ja abieluõigust.

¹¹ D'a mana ihinza din te a se mo, kal a ma fatta yaadin gomni, manti nda nooru.

¹¹Aga kui ta tema suhtes ei täida neid kolme tingimust, siis ta võib maksuta ära minna, ilma lunarahata.

¹² Boro kaŋ na boro fo kar kal a bu, haciika i g'a wi no.

¹²Kes teist inimest lööb, nõnda et see sureb, seda tuleb karistada surmaga!

¹³ Amma bora, da manti a lamba no bo, kala Irikoy n'a te yaadin a kambe ra, ay ga daŋ ni se nangu kaŋ a ga zuru ka koy.

¹³Aga kui ta teda ei ole varitsenud, vaid Jumal on lasknud ta tema kätte sattuda, siis ma määran sulle ühe paiga, kuhu ta võib põgeneda.

¹⁴ Da boro fo na nga gorokasin toonye zama nga m'a zamba ka wi, ni g'a koy kaa, baa ay sargay feema do, zama a ma bu se.

¹⁴Aga kui keegi on riivatu oma ligimese vastu, tappes tema kavalusega, siis sa pead tema võtma surmamiseks isegi mu altari eest!

¹⁵ Boro kaŋ na nga baaba wala nga nya kar, haciika i g'a wi no.

¹⁵Kes lööb oma isa või ema, seda karistatagu surmaga!

¹⁶ Boro kaŋ na boro zay ka neera, wala mo i n'a gar a kambe ra, haciika i g'a wi no.

¹⁶Kes röövib inimese, kas ta selle müüb või see leitakse tema käest, seda karistatagu surmaga!

¹⁷ Boro kaŋ na nga baaba wala nga nya wow, haciika i g'a wi.

¹⁷Kes neab oma isa või ema, seda karistatagu surmaga!

¹⁸ Da alboroyaŋ goono ga yanje, afa na afa kar da tondi wala nda kambe kunkuni, amma a mana bu, kala day a soobay ka kani nga daaro boŋ --

¹⁸Kui mehed riidlevad ja üks lööb teist kivi või tööriistaga, nõnda et teine ei sure, vaid lamab asemel,

¹⁹ d'a ye ka tun ka goobu naan, bora kaŋ n'a kar din, ciiti s'a di, amma kal a ma muraado mursa bana. A ma naŋ mo i m'a saajaw hal a ma te baani.

¹⁹siis on lööja süüta, kui teine tõuseb üles ja saab õues kepi najal käia; ometi peab ta temale tasuma viidetud aja eest ja hoolitsema, et ta saaks terveks.

²⁰ Da boro fo na nga bannya wala nga koŋŋa kar da goobu, d'a ciya a bu mo a kamba ra, haciika i g'a ciiti.

²⁰Kui keegi lööb kepiga oma sulast või teenijat, nõnda et ta tema käe all sureb, siis tuleb teda karistada.

²¹ Amma d'a te jirbi fo wala ihinka, i s'a ciiti koyne, zama a arzaka no.

²¹Aga kui too jääb veel päevaks või paariks elama, siis ei tule teda karistada, sest too oli ju ostetud tema raha eest.

²² Da alboroyaŋ goono ga gurjay, hal i na wayboro gundekoy maray, kal a te gunde hasaraw, amma hasarawo me nooya, haciika i g'i ciiti da jukkeyaŋ kaŋ waybora kurnyo ga dake i boŋ. I ga bana mo danga mate kaŋ alkaaley ga ciiti i se.

²²Kui mehed taplevad ja tõukavad lapseootel naist, nõnda et see enneaegselt sünnitab, muud kahju aga ei teki, siis tuleb süüdlast rahaga karistada; nõnda nagu naise mees temalt nõuab, nõnda andku ta seda nurisünnituse pärast.

²³ Amma da hasaraw waani fo te, saaya din ni ma fundi bana nda fundi;

²³Aga kui tekib kahju, siis tuleb anda hing hinge vastu,

²⁴ ma mo bana nda mo; ma hinje bana nda hinje; ma kambe bana nda kambe; ma ce bana nda ce;

²⁴silm silma vastu, hammas hamba vastu, käsi käe vastu, jalg jala vastu,

²⁵ ma tonyaŋ bana nda tonyaŋ; ma marayyaŋ bana nda marayyaŋ; ma karyaŋ bana nda karyaŋ.

²⁵põletus põletuse vastu, haav haava vastu, vorp vorbi vastu.

²⁶ Da boro fo na nga bannya wala nga koŋŋa mo kar hal a na mwa kaa, kal a m'a taŋ burcini a mwa banando se.

²⁶Kui keegi lööb oma sulase või teenija silma ja rikub selle, siis ta peab tema silma pärast vabaks laskma.

²⁷ Da mo a na nga bannya wala nga koŋŋa hinje bagu no, a m'a taŋ burcini a hinja banando se.

²⁷Ja kui ta lööb oma sulasel või teenijal hamba välja, siis ta peab tema hamba pärast vabaks laskma.

²⁸ Da yeeji fo na alboro wala wayboro fo nukum hal a bu, haciika i ga yeejo catu nda tondiyaŋ k'a wi. I s'a hamo ŋwa mo, amma yeejo koyo sinda taali.

²⁸Kui härg kaevleb surnuks mehe või naise, siis tuleb härg kividega surnuks visata ja tema liha ei tohi süüa, härja omanik aga on süüta.

²⁹ Amma da za doŋ yeejo doona ka nukum, i ci koyo se mo, a man'a haw mo, hala yeejo na alboro wala wayboro fo wi, i ga yeejo catu ka wi. A ga koyo mo wi.

²⁹Aga kui seesama härg oli varem kaevleja ja selle omanikku hoiatati juba ammu, ent tema ei takista seda ja härg tapab mehe või naise, siis visatagu härg kividega surnuks ja surmatagu ka ta omanik!

³⁰ D'i na fansa dake a boŋ mo, kal a ma bana haŋ kaŋ me i dake a boŋ, zama a fundo fansayaŋ no.

³⁰Kui temale aga määratakse lunastushind, siis ta peab andma niipalju hinge lunaraha, kui temale määratakse.

³¹ Da ize alboro no a nukum, wala ize way, asariya din boŋ no i ga te a se.

³¹Kui see härg kaevleb poega või tütart, siis tuleb temaga talitada sellesama seaduse järgi.

³² Da yeejo na bannya wala koŋŋo nukum, kal a ma bana koyo se nzarfu sekel* waranza, i ma yeejo catu ka wi mo.

³²Kui härg kaevleb sulast või teenijat, siis tuleb nende isandale anda kolmkümmend hõbeseeklit, härg aga visatagu kividega surnuks!

³³ Da boro fo na guusu fiti, wala da boro fo na guusu fansi no, a man'a daabu, yeeji wala farka fo mo kaŋ a ra,

³³Kui keegi jätab kaevu lahti või kaevab kaevu, aga ei kata seda, mille tõttu langeb sinna härg või eesel,

³⁴ guusukoyo ga bana. A ga nooru no i koyey se, buukwa ga ciya a wane.

³⁴siis peab kaevu omanik andma hüvituse; ta tasugu looma omanikule rahas, aga korjus jäägu temale.

³⁵ Da mo boro fo yeeji na boro fo wane maray hal a bu, kal i ma yeeji fundikoono neera ka nooro fay, buukwa mo, i m'a fay ngey game ra.

³⁵Kui kellegi härg kaevleb surnuks teise mehe härja, siis tuleb elus härg müüa ja raha pooleks jagada; ka surnud härg tuleb poolitada.

³⁶ Amma d'i bay za doŋ yeeji kaŋ ga nukum no, a koyo man'a haw mo, haciika kal a ma yeeji fo bana, buukwa mo ga ciya a wane.

³⁶Aga kui on teada, et see härg oli juba varem kaevleja ja selle omanik ei ole seda takistanud, siis ta peab selle täiesti asendama: härg härja vastu; aga korjus jäägu temale.

³⁷Kui keegi varastab härja või lamba ja tapab või müüb selle, siis ta peab andma viis härga härja vastu ja neli lammast lamba vastu!