¹ Waati kaŋ borey di Musa gay hal a ga zumbu ka fun tondi kuuko boŋ, borey margu Haruna do. I ne a se: «Tun ka tooruyaŋ te iri se kaŋ yaŋ ga furo iri jine. Zama Musa din ciine ra, nga kaŋ n'iri kaa Misira laabo ra, iri si bay haŋ kaŋ du a.»

¹Kui rahvas nägi, et Mooses viivitas mäelt tulekuga, siis rahvas kogunes Aaroni ümber ja ütles temale: 'Võta kätte ja tee meile jumalaid, kes käiksid meie ees, sest me ei tea, mis on juhtunud Moosesega, selle mehega, kes tõi meid Egiptusemaalt välja!'

² Haruna mo ne i se: «Wa wura korbayey kaŋ yaŋ go araŋ wandey hangey gaa kaa, d'araŋ ize arey da ize wayey waney mo. Araŋ ma kand'ey ay do.»

²Siis Aaron ütles neile: 'Rebige ära kuldrõngad, mis on kõrvus teie naistel, poegadel ja tütardel, ja tooge need mulle!'

³ Borey kulu binde na ngey hangey gaa korbayey feeri ka kand'ey Haruna do.

³Ja kogu rahvas rebis ära kuldrõngad, mis neil kõrvus olid, ja tõi need Aaronile.

⁴ A n'i ta i kambey ra ka wura soogu ka hanse nda faari, k'a te handayze himandi. I ne: «Ya Israyla, ni Irikoyo kaŋ na ni kaa Misira laabu neeya!»

⁴Tema võttis need vastu nende käest, töötles lõikeriistaga ja valmistas valatud vasika. Siis nad ütlesid: 'See on su jumal, Iisrael, kes tõi sind Egiptusemaalt välja!'

⁵ Saaya kaŋ Haruna di a, a na sargay feema cina a jine. Haruna fe mo ka ne: «Suba i ga sududu batu te Rabbi se.»

⁵Kui Aaron seda nägi, siis ta ehitas selle ette altari; ja Aaron hüüdis ning ütles: 'Homme on Issanda püha!'

⁶ A suba, i tun za nda hinay ka sargay kaŋ i ga ton salle. I kande saabuyaŋ sargayyaŋ. Jama goro ganda zama ngey ma ŋwa ka haŋ, i tun mo zama ngey ma fooru.

⁶Järgmisel päeval tõusid nad vara ning ohverdasid põletusohvreid ja tõid tänuohvreid; ja rahvas istus maha sööma ja jooma ning tõusis üles mängima.

⁷ Kala Rabbi salaŋ Musa se ka ne: «Koy ka zumbu! Zama ni jama kaŋ ni kande ka fun Misira laabu na ngey boŋ ziibandi.

⁷Siis Issand rääkis Moosesega: 'Mine astu alla, sest su rahvas, kelle sa tõid Egiptusemaalt välja, on teinud pahasti!

⁸ I kamba nda waasi ka fonda kaŋ ay n'i lordi* nd'a din taŋ. I na handayze fo soogu ngey boŋ se, ka sombu a se, ka sargay te a se mo. I ne: ‹Ya Israyla! Ni Irikoyo kaŋ na ni kaa Misira laabu neeya.› »

⁸Nad on kähku pöördunud teelt, mida ma neil käskisin käia. Nad on enestele teinud valatud vasika. Nad on seda kummardanud ja sellele ohverdanud, ja nad on öelnud: See on su jumal, Iisrael, kes tõi sind Egiptusemaalt välja.'

⁹ Rabbi ne Musa se koyne: «Ay n'i guna mo, dumi hanga sando no.

⁹Ja Issand ütles Moosesele: 'Ma olen näinud seda rahvast, ja vaata, see on kangekaelne rahvas.

¹⁰ Sohõ binde, m'ay naŋ hal ay futa ma koroŋ i boŋ, ay m'i kulu ŋwa! Ay ma dumi bambata te mo da nin.»

¹⁰Jäta nüüd mind üksi, et mu viha saaks süttida põlema nende vastu ja ma saaksin nad hävitada! Aga sind ma teen suureks rahvaks.'

¹¹ Amma Musa na Rabbi nga Irikoyo faali ka ne: «Ya Rabbi, ifo se no ni bine koroŋ ni jama se, nga kaŋ ni fattandi Misira laabo ra da hin bambata nda kambe gaabikooni mo?

¹¹Mooses aga anus Issanda, oma Jumala ees ja ütles: 'Issand, miks süttib su viha põlema oma rahva vastu, kelle sa tõid Egiptusemaalt välja oma suure võimsuse ja vägeva käega?

¹² Ifo se no Misirancey ga salaŋ ka ne: ‹Zamba se no a n'i kaa neewo, zama nga m'i wi tondi kuukey ra, nga m'i ban ndunnya fando boŋ.›? Ma bare ka fay da ni futay dunga, ma fay da hasaraw woone ni jama boŋ.

¹²Miks peaksid egiptlased rääkima ja ütlema: Kurja kavatsusega viis ta nad välja, et neid mägedes tappa ja maa pealt hävitada. Pöördu oma tulisest vihast ja kahetse kurja, mida sa kavatsed teha oma rahvale!

¹³ Ma fongu ni tamey gaa, Ibrahim da Isaka nda Israyla, kaŋ yaŋ se ni ze da ni boŋ ka ne i se: ‹Ay ga naŋ araŋ dumo ma baa danga beene handariyayzey cine. Laabo wo kulu kaŋ ay ci, ay g'a no araŋ banda se, i g'a tubu mo hal abada.› »

¹³Meenuta oma sulaseid Aabrahami, Iisakit ja Iisraeli, kellele sa oled iseenese juures vandunud ja öelnud: Ma teen teie soo nõnda paljuks nagu tähti taevas; ja kogu selle maa, millest ma olen rääkinud, annan ma teie soole ja nad pärivad selle igaveseks.'

¹⁴ Kal Rabbi fay da hasarawo kaŋ a ne nga ga te jama se.

¹⁴Ja Issand kahetses kurja, mida ta oli ähvardanud teha oma rahvale.

¹⁵ Kala Musa bare ka zumbu ka fun tondo boŋ. Seeda walhã hinka go a kambe ra -- walhẽy hantumante yaŋ no i kambu hinka kulu gaa, ne-haray kambo da ya-haray kambo gaa.

¹⁵Ja Mooses pöördus ning astus mäelt alla, ja tal oli käes kaks tunnistuslauda, lauad, mille mõlema poole peale oli kirjutatud; neile oli kirjutatud nii ühe kui teise külje peale.

¹⁶ Walhẽy din mo, Irikoy goy no. Hantumyaŋo mo, Irikoy hantumyaŋ no, kaŋ a jabu walhẽy gaa.

¹⁶Lauad olid Jumala tehtud ja Jumala kirjutatud oli kiri, mis laudadesse oli uurendatud.

¹⁷ Yasuwa mo, waato kaŋ a maa borey kosongo, i goono ga kuuwa, a ne Musa se: «Wongu kaatiyaŋ go no gata ra.»

¹⁷Kui Joosua kuulis rahva häält, valju karjumist, siis ta ütles Moosesele: 'Leeris on sõjakisa!'

¹⁸ Amma Musa ne: «Manti borey kaŋ yaŋ goono ga zaama no, wala borey kaŋ yaŋ boŋ i goono ga zaama, amma doonkoyaŋ jinde no ay goono ga maa.»

¹⁸Aga tema vastas: 'Ei see ole võiduhüüd, ei see ole kaotusekisa - mina kuulen lauluhäält.'

¹⁹ A ciya mo, waato kaŋ a maan gata gaa ka di handayzo da gaaniyaŋey, kala Musa bina tun. A na walhẽy kaŋ go nga kambey ra catu ka bagu-bagu tondo cire.

¹⁹Ja kui Mooses ligines leerile ja nägi vasikat ning ringtantsu, siis ta viha süttis põlema ja ta viskas lauad käest ning purustas need mäejalamil.

²⁰ A na handayzo kaŋ i te din sambu ka ton nda danji k'a fufu kal a te hamni. A n'a kakase hari ra ka Israyla izey haŋandi nd'a.

²⁰Seejärel ta võttis vasika, mille nad olid teinud, ja põletas seda tules ning jahvatas, kuni see sai peeneks; siis ta puistas selle vette ja andis Iisraeli lastele juua.

²¹ Musa ne Haruna se: «Ifo no borey wo te ni se hala nda ni ma zunubi beeri candi ka kande i boŋ?»

²¹Ja Mooses ütles Aaronile: 'Mida see rahvas sulle on teinud, et sa oled nende peale toonud nii suure patu?'

²² Haruna mo ne: «Ay koyo bina ma si tun. Ni ga borey wo bay. I na ngey biney daŋ laala teeyaŋ gaa no.

²²Aaron vastas: 'Ärgu süttigu mu isanda viha põlema! Sina ise tead, et see rahvas on paha.

²³ Zama i ne ay se: ‹Ma tooruyaŋ te iri se kaŋ yaŋ ga furo iri jine. Zama Musa din ciine ra, nga kaŋ n'iri kaa Misira laabo ra, iri si bay haŋ kaŋ du a.›

²³Nad ütlesid mulle: Tee meile jumalad, kes käiksid meie ees, sest me ei tea, mis on juhtunud Moosesega, selle mehega, kes tõi meid Egiptusemaalt välja!

²⁴ Ay mo ne i se: ‹Boro kaŋ gonda wura kulu m'a feeri.› I binde n'i no ay se. Ay mo n'i catu danji ra, kala handayzo wo fatta.»

²⁴Ja mina ütlesin neile: Kellel on kulda, rebigu ära! Ja nad andsid selle minule, mina viskasin tulle ja välja tuli see vasikas.'

²⁵ Saaya kaŋ Musa di kaŋ borey say, (zama Haruna n'i taŋ hal i ciya janceyaŋ hari ngey ibarey se,)

²⁵Kui Mooses nägi, et rahvas oli ohjest valla, sest Aaron oli ta valla päästnud kahjurõõmuks nende vaenlastele,

²⁶ kala Musa kay gata me gaa ka ne: «Boro kaŋ go Rabbi do haray ma kaa ay do!»

²⁶siis Mooses astus leeri väravasse ja ütles: 'Kes on Issanda poolt, tulgu minu juurde!' Ja tema juurde kogunesid kõik Leevi pojad.

²⁷ Lawi kunda izey kulu margu a do. A ne i se: «Ya-cine no Rabbi, Israyla Irikoyo ci: Boro kulu ma nga takuba koto nga gaa. Araŋ ma koy da ye te za gata me fa gaa ka koy me fa gaa. Araŋ ma ceeci gata kulu ra. Boro kulu ma nga nya-ize wi, boro kulu ma nga coro wi, boro kulu ma nga gorokasin wi mo.»

²⁷Ja ta ütles neile: 'Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Igaüks pangu oma mõõk vööle! Käige edasi ja tagasi leeri väravast väravani ja tapke igaüks, olgu see ka oma vend, sõber või sugulane!'

²⁸ Lawi izey binde goy Musa sanno boŋ. Zaaro din binde sanda boro zambar hinza cine no ka halaci.

²⁸Ja Leevi pojad tegid, nagu Mooses käskis; ja sel päeval langes rahva seast ligi kolm tuhat meest.

²⁹ Zama Musa ne: «Hunkuna araŋ m'araŋ boŋ hanandi Rabbi se. Oho, boro kulu ma gaaba nda nga izo, a ma gaaba nda nga nya-izo mo, zama Rabbi m'araŋ no albarka hunkuna.»

²⁹Ja Mooses ütles: 'Nad täitsid täna oma käed Issandale, sest igaüks oli oma poja ja venna vastu, selleks et teile täna õnnistus antaks!'

³⁰ A ciya mo, a suba, Musa ne jama se: «Araŋ na zunubi te, zunubi beeri mo. Sohõ binde ay ga ziji ka koy Rabbi do. Hambara ay ga du ka sasabandiyaŋ te araŋ zunubo se.»

³⁰Ja järgmisel päeval ütles Mooses rahvale: 'Te olete teinud väga suurt pattu. Aga ma lähen nüüd üles Issanda juurde, vahest saan lepitada teie patu.'

³¹ Kala Musa ye Rabbi do ka ne: «Way! Jama wo na zunubi te, zunubi beeri no. I na wura tooruyaŋ te ngey boŋ se.

³¹Ja Mooses läks jälle Issanda juurde ning ütles: 'Oh häda! See rahvas on teinud suurt pattu ja on enesele valmistanud kuldjumalad.

³² Sohõ binde, da ni yadda, m'i zunubo yaafa. Da manti yaadin mo no, ay ga ni ŋwaaray, kala ni m'ay tuusu ni tira kaŋ ni hantum din ra.»

³²Kui sa nüüd siiski annaksid andeks nende patu! Aga kui mitte, siis kustuta mind oma raamatust, mille oled kirjutanud!'

³³ Rabbi mo ne Musa se: «Boro kulu kaŋ na zunubi te ay se, nga no ay ga tuusu ka kaa ay tira ra.

³³Aga Issand vastas Moosesele: 'Kes minu vastu on pattu teinud, selle ma kustutan oma raamatust.

³⁴ Sohõ binde, ni ma koy ka borey candi ka koy nango kaŋ ay ci ni se din. Guna, ay malayka ga koy ni jine. Amma kulu nda yaadin, ay banayaŋ zaaro ra ay g'i zunubo bana i gaa.»

³⁴Nüüd aga mine, juhi rahvas sinna paika, millest ma sulle olen rääkinud! Vaata, minu ingel käib su eel. Oma karistuspäeval ma karistan neid nende patu pärast.'

³⁵ Rabbi binde na borey kar, zama i na handayze tooru te, wo kaŋ Haruna te din.

³⁵Ja Issand lõi rahvast, sellepärast et nad olid teinud vasika, mille Aaron valmistas.