¹ Rabbi ne Musa se koyne: «Ma tondi walhã hinka jabu danga ijiney din cine yaŋ. Ay mo ga sintinay walhẽy kaŋ yaŋ ni bagu-bagu din gaa sanney hantum walhã woodin yaŋ gaa.

¹Ja Issand ütles Moosesele: 'Raiu enesele kaks kivilauda, esimeste sarnased, ja ma kirjutan laudade peale sõnad, mis olid esimestel laudadel, mis sa purustasid!

² Ma soola mo hala mo ga bo, susuba mo ni ma kaaru Sinayi tondo boŋ. Ma kay noodin ay jine tondo yolla gaa.

²Ole hommikuks valmis! Mine hommikul üles Siinai mäele ja seisa seal mu ees mäetipus!

³ Boro kulu ma si kaaru ni banda. I ma si di boro kulu tondo kulu ra mo. Haw kuru nda feeji kuru mo ma si kuru tondo din jine.»

³Aga ükski ei tohi koos sinuga üles tulla ja kogu mäel ärgu nähtagu ka mitte kedagi, isegi lambaid, kitsi ja veised ei tohi selle mäe ees karjas olla!'

⁴ Kala Musa na tondi walhã hinka jabu danga ijiney din cine. A tun za susubay da hinay ka kaaru Sinayi tondo boŋ, danga mate kaŋ Rabbi n'a lordi* nd'a. A kande tondi walhã hinka din nga kamba ra.

⁴Siis Mooses raius kaks kivilauda, esimeste sarnased. Ja Mooses tõusis hommikul vara ning läks üles Siinai mäele, nõnda nagu Issand teda oli käskinud, ja võttis kätte need kaks kivilauda.

⁵ Rabbi mo zumbu buro ra ka kay noodin a jarga ka Rabbi maa fe.

⁵Ja Issand laskus alla pilve sees. Mooses astus seal tema juurde ja hüüdis Issanda nime.

⁶ Rabbi bisa a jine ka ne: «Rabbi, Rabbi Irikoy no, kaŋ to da bakaraw, gomnikoy mo no, kaŋ ga suuru bine tunyaŋ gaa, kaŋ go yulwante nda booriyaŋ da cimi mo.

⁶Ja Issand möödus tema eest ning hüüdis: 'Issand, Issand on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest,

⁷ A ga suuji haggoy boro zambaryaŋ se, a ga taali nda hartayaŋ da zunubi yaafa, amma a si boro kaŋ gonda taali lasaabu ihanno baa kayna. A ga izey bana nda hayrey alhakku, hal i haamey gaa, hala zamana hinzanta da itaacanta.»

⁷kes säilitab heldust tuhandeile, annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu, aga kes siiski ei jäta süüdlast karistamata, vaid nuhtleb vanemate patud lastele ja lastelastele kolmanda ja neljanda põlveni!'

⁸ Musa mo waasu ka sumbal ganda ka sududu.

⁸Siis Mooses kummardas kiiresti maani, heitis silmili maha

⁹ A ne: «Ya Koyo, hala day ay du gaakuri ni do, ay ga ni ŋwaaray, Koyo ma koy iri game ra, zama ngey wo boro hanga sandoyaŋ no. M'iri taaley d'iri zunubey yaafa iri se, m'iri ta iri ma ciya ni wane yaŋ.»

⁹ja ütles: 'Issand, kui ma nüüd olen armu leidnud sinu silmis, siis käigu Issand meie keskel! Kuigi see on kangekaelne rahvas, anna siiski andeks meie pahateod ja patt ja võta meid oma pärisosaks!'

¹⁰ Rabbi ne: «Guna, ay ga sappa sambu ni borey kulu jine. Ay ga dambara hariyaŋ te kaŋ dumi mana te ce fo ndunnya kulu ra, wala dumi kulu game ra. Woodin banda, borey kulu kaŋ yaŋ bindo ra ni go, i ga di Rabbi goyo, zama haya kaŋ ay ga te ni do din ya humburkumay hari no.

¹⁰Ja tema vastas: 'Vaata, ma teen lepingu; ma teen kogu su rahva ees imetegusid, milliseid ei ole tehtud ühelgi maal ega ühegi rahva juures. Kogu see rahvas, kelle keskel sa oled, saab näha Issanda tegu, ja kui hirmuäratav on see, mis ma sulle teen.

¹¹ Ma laakal da haŋ kaŋ ay ga ni lordi nd'a hunkuna. Guna, ay ga Amorancey, da Kanaanancey, da Hittancey, da Perizancey, da Hibancey, da Yebusancey gaaray ni jine.

¹¹Pane tähele, mida ma täna käsin sind teha! Vaata, ma ajan su eest ära emorlased, kaananlased, hetid, perislased, hiivlased ja jebuuslased.

¹² Ma laakal da ni boŋ. Ma si sappe nda laabo kaŋ ra ni goono ga koy ka goro din borey, zama a ma si ciya ni se hirrimi.

¹²Hoia, et sa ei tee lepingut selle maa elanikega, kuhu sa tuled, et nad ei saaks püüdepaelaks teie keskel,

¹³ Amma ni m'i sargay feemey bagu-bagu, m'i himandey bagu-bagu, m'i wayboro himandi bundu toorey mo beeri-beeri.

¹³vaid lammutage nende altarid, purustage sambad ja raiuge maha viljakustulbad,

¹⁴ Zama ni ma si sombu de-koy waani fo se, zama Rabbi maa ga ti canse. Nga wo Irikoy cansekom no.

¹⁴sest sa ei tohi kummardada teist jumalat, sellepärast et Issanda nimeks on 'Püha viha'! Ta on püha vihaga Jumal.

¹⁵ Zama ni ma si sappe fo sambu ka margu nda laabo gorokoy, ngey mo ma soobay ka kaaruwataray* te ngey de-koyey ganayaŋ ra, i ma sargay te ngey de-koyey se no. Boro fo ma si koy ka ni ce ni ma kaa ka ŋwa nga sarga gaa.

¹⁵Sellepärast ära tee lepingut maa elanikega, sest need käivad hoora viisil oma jumalate järel, ohverdavad oma jumalatele ja kutsuvad sindki sööma nende ohvreist!

¹⁶ Ni ma si sambu i ize wayey ra ni ize arey se. I ize wayey mo ma si koy ka kaaruwataray* te ngey de-koyey ganayaŋ ra ka ni ize arey mo daŋ zinayaŋ i de-koyey ganayaŋ ra.

¹⁶Ja kui sa oma poegadele võtad naisi nende tütreist ja nende tütred käivad hoora viisil oma jumalate järel, siis nad mõjustavad ka sinu poegi käima hoora viisil nende jumalate järel.

¹⁷ Ni ma si tooruyaŋ soogu ni boŋ se.

¹⁷Sa ei tohi enesele teha valatud jumalaid!

¹⁸ Ni ma buuru kaŋ sinda dalbu sududuyaŋ bato haggoy. Jirbi iyye no ni ga buuru kaŋ sinda dalbu ŋwa, danga mate kaŋ cine ay na ni lordi nd'a, alwaati woodin jiiro handu sintina ra. Zama jiiro hando sintina ra no ni fun Misira.

¹⁸Pea hapnemata leibade püha: seitse päeva söö hapnemata leiba, nõnda nagu ma sind olen käskinud, määratud ajal aabibikuus, sest aabibikuus tulid sa Egiptusest välja!

¹⁹ Izo kulu kaŋ ga jin ka fatta hay-tu ra ya ay wane no. Hay-jine aru kulu kaŋ i hay ni almaney ra, haw hay-jine da feeji wane.

¹⁹Kõik, kes avavad emakoja, on minu päralt; samuti kõik su isased kariloomad, veiste ja lammaste esmikud.

²⁰ Amma farkay hay-jine, ni g'a fansa no da feej'ize. Da ni s'a fansa mo, kala ni m'a jinda ceeri. Hay-jine kulu ni ize arey wane, ni g'a fansa. A ma si te mo boro kaŋ ga bangay ay jine kambe koonu.

²⁰Aga eesli esmik lunasta ühe tallega; kui sa ei lunasta, siis murra tal kael! Lunasta kõik oma esmasündinud pojad! Ja tühje käsi ei tohi tulla mu palge ette!

²¹ Zaari iddu no ni ga goy, amma zaari iyyanta hane ni ga fulanzam. Baa farmi waate da wiyaŋ waate ni ga fulanzam mo.

²¹Kuus päeva tee tööd, aga seitsmendal päeval puhka! Ka künni- ja lõikusajal pea puhkust!

²² Ni ma haggoy da habu iyye sududuyaŋ bato, danga alkama heemar boŋ-jina wano, da heemar kubayyaŋ sududuyaŋ bato mo, jiiro bananta.

²²Pea nädalatepüha, kui lõikad uudsenisu, ja vilja kokkupanemise püha aasta lõpus!

²³ Ni alborey kulu ga bangay Rabbi Irikoy, Israyla Koyo jine. Sorro hinza no i ga kaa jiiro ra.

²³Kolm korda aastas peab kogu su meessugu tulema Issanda, Iisraeli Jumala palge ette!

²⁴ Zama ay ga dumi fooyaŋ gaaray ni jine, ay ma ni hirrey tuti. A si te mo boro kaŋ ga bine daŋ ni laabo gaa saaya kaŋ ni ga kaaru zama ni ma bangay Rabbi ni Irikoyo jine sorro hinza jiiro ra.

²⁴Jah, ma ajan rahvad ära sinu eest ja laiendan su maa-ala, ja ükski ei himusta su maad, kui sa lähed, et tulla kolm korda aastas Issanda, oma Jumala palge ette.

²⁵ Ni ma si ay sarga salle mo ka margu nda buuru kaŋ ganda dalbu. Ma si naŋ mo Paska* sarga hamo ma cindi hala susuba.

²⁵Sa ei tohi ohverdada mu tapaohvri verd haput leiba süües, ja paasapüha tapaohver ei tohi seista üle öö hommikuni!

²⁶ Ni faro albarka ra boŋ-jina sintina, ni ga kand'a Rabbi ni Irikoyo windo ra. Ni ma si hincin ize hina a nyaŋo wa ra.»

²⁶Parim osa oma põllu uudseviljast vii Issanda, oma Jumala kotta! Ära keeda kitsetalle ta ema piimas!'

²⁷ Rabbi ne Musa se koyne: «Ni ma sanney din hantum, zama sanney din cine boŋ no ay sappe nda nin, da Israyla mo.»

²⁷Ja Issand ütles Moosesele: 'Kirjuta enesele üles need sõnad, sest nende sõnade põhjal annan ma seaduse sinule ja Iisraelile!'

²⁸ Musa go noodin mo Rabbi banda zaari waytaaci da cin waytaaci. A mana ŋwaari kulu ŋwa, a mana hari haŋ. Rabbi na sappa sanney hantum walhẽy gaa, kaŋ ga ti lordi waya din.

²⁸Ja ta oli seal Issanda juures nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd leiba söömata ja vett joomata, ja ta kirjutas laudade peale seaduse sõnad, need kümme käsusõna.

²⁹ A ciya binde, kaŋ Musa zumbu ka fun Sinayi tondo boŋ da seeda walhã hinka nga kamba ra, saaya kaŋ a zumbu ka fun tondo boŋ Musa mana bay kaŋ nga moyduma go ga nyaale, sanno kaŋ Rabbi ci a se sabbay se.

²⁹Ja kui Mooses astus alla Siinai mäelt ja Moosesel oli tulles käes kaks tunnistuslauda, siis Mooses ise ei teadnudki, et ta palge nahk hiilgas kõneluse tõttu Issandaga.

³⁰ Saaya kaŋ Haruna nda Israyla izey kulu di Musa, a moyduma kuuro go ga nyaale, i humburu ngey ma maan a.

³⁰Kui Aaron ja kõik Iisraeli lapsed nägid Moosest, vaata, siis hiilgas tema palge nahk ja nad kartsid temale ligineda.

³¹ Kala Musa n'i ce. Haruna nda jama koyey kulu ye ka kaa a do, Musa salaŋ i se mo.

³¹Aga Mooses hüüdis neid; siis Aaron ja kõik koguduse ülemad tulid jälle tema juurde ja Mooses rääkis nendega.

³² Woodin banda no Israyla izey kulu maan. A na ganayaŋ fondo sanney kulu ci i se, kaŋ yaŋ Rabbi ci nga se Sinayi tondo boŋ.

³²Seejärel kõik Iisraeli lapsed tulid lähedale ja ta käskis neid teha kõike, mida Issand temale oli öelnud Siinai mäel.

³³ Waato kaŋ Musa salaŋ i se ka ban, a na bangum fo daŋ nga moyduma gaa.

³³Kui Mooses oli lõpetanud nendega kõnelemise, siis ta pani katte oma näo ette.

³⁴ Amma waati kaŋ Musa ga furo Rabbi jine, nga ma salaŋ d'a se, a ga bangumo kaa hal a ma fatta. A ga fatta mo ka ci Israyla izey se haŋ kaŋ i na nga lordi nd'a.

³⁴Ja iga kord, kui Mooses läks Issanda palge ette temaga rääkima, pani ta katte ära kuni väljatulekuni; ja olles välja tulnud, rääkis ta Iisraeli lastele, mida oli kästud.

³⁵ Israyla izey binde di Musa moyduma kuuro go ga nyaale. Musa mo ga bangumo ye nga moyduma gaa hala waati kaŋ nga ga ye ka furo ka salaŋ da Rabbi koyne.

³⁵Siis Iisraeli lapsed vaatasid Moosese palet, sest Moosese palge nahk hiilgas. Aga Mooses pani jälle katte oma näo ette, kuni ta läks sisse, et temaga rääkida.