¹ Amma Rabbi jin ka ne Abram se: «Ma fatta ni laabo ra, ni dumey ra, da ni baaba windo ra mo, ka koy laabo kaŋ ay ga cabe ni se ra.

¹Ja Issand ütles Aabramile: 'Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille ma sulle näitan!

² Ay ga kunda bambata te ni do, ay ga ni albarkandi, ay ga ni maa beerandi, ay ga naŋ ni ma ciya albarka hari.

²Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks!

³ Borey kaŋ yaŋ ga albarka gaara ni se, ay wo g'i albarkandi. Bora kaŋ ga ni laali mo, ay g'a laali. Ni do mo no ndunnya kundey kulu ga du albarka.»

³Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla selle, kes sind neab, ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal!'

⁴ Abram binde koy, danga mate kaŋ cine Rabbi ci nga se, Lotu mo koy a banda. Abram gonda jiiri wayye cindi gu saaya kaŋ a fun Haran kwaara.

⁴Ja Aabram läks, nagu Issand teda käskis, ja Lott läks koos temaga; Aabram oli seitsekümmend viis aastat vana, kui ta Haaranist lahkus.

⁵ Abram na nga wando Saray sambu, da nga beere izo Lotu, da ngey arzaka kulu kaŋ i margu, da fundikooney kaŋ i du Haran ra. I binde dira zama ngey ma koy Kanaana laabo ra. I kaa mo Kanaana laabo ra.

⁵Ja Aabram võttis oma naise Saarai ja oma vennapoja Loti ja kogu nende varanduse, mis nad olid soetanud, ja Haaranis hangitud hingelised, ja nad läksid teele Kaananimaa poole. Ja nad jõudsid Kaananimaale.

⁶ Abram na laabo gana ka koy hala Sekem ra, hala Moore wane shen* tuuri-nyaŋo do. Kanaanancey mo go laabo din ra saaya din.

⁶Ja Aabram käis maa läbi Sekemi püha paigani, Moore tammeni; kaananlased olid siis veel sellel maal.

⁷ Kala Rabbi bangay Abram se ka ne: «Ni banda bora se no ay ga laabo wo no.» Abram na sargay feema fo cina Rabbi se noodin naŋ kaŋ a bangay Abram se.

⁷Ja Issand ilmutas ennast Aabramile ning ütles: 'Sinu soole ma annan selle maa!' Siis ta ehitas sinna altari Issandale, kes oli ennast temale ilmutanud.

⁸ A tun noodin ka gana ka koy hala tondo kaŋ go Betel se wayna funay haray din do. A na nga kuuru fuwo sinji noodin. Betel go a se wayna kaŋay haray, Ayi mo go wayna funay haray. Noodin mo a na sargay feema fo cina Rabbi se. A ce Rabbi maa boŋ mo.

⁸Sealt ta liikus edasi mäestikku Peetelist hommiku poole ja lõi oma telgi üles, nõnda et Peetel jäi õhtu ja Ai hommiku poole; ja ta ehitas sinna altari Issandale ning hüüdis appi Issanda nime.

⁹ Abram binde soobay ka dira ka koy Negeb* haray.

⁹Ja Aabram läks teele, rändas üha ja siirdus Lõunamaale.

¹⁰ Kala haray fo te laabo din ra. Abram mo zulli ka koy Misira, zama nga ma yawtaray goray te noodin, zama hara kankam gumo laabo ra.

¹⁰Aga maal oli nälg. Siis Aabram läks alla Egiptusesse, et seal võõrana elada, sest maal oli suur nälg.

¹¹ A go no mo, waato kaŋ a maan ka furo Misira laabo ra, a ne nga wando se: «Guna. Ay bay kaŋ ni ya wayboro sogo no.

¹¹Ja kui ta minnes Egiptusele ligines, ütles ta oma naisele Saaraile: 'Vaata, ma tean, et sa oled ilusa välimusega naine.

¹² A ga ciya binde, da Misirancey di nin, i ga ne: ‹A wande no.› Ngey mo g'ay wi, amma i ga ni naŋ da fundi.

¹²Aga kui egiptlased sind näevad, ütlevad nad: 'See on tema naine!' Siis nad tapavad minu, aga sinu jätavad elama.

¹³ Ay ga ni ŋwaaray, ma ne ni ya ay wayme no, zama ay ma goro baani ni sabbay se. Ay fundo ma funa mo ni sabbay se.»

¹³Ütle siis, et oled minu õde, et mu käsi sinu tõttu võiks hästi käia ja mu hing sinu pärast ellu jääks!'

¹⁴ A go no, waato kaŋ Abram to Misira laabo ra, kala Misirancey di kaŋ waybora ga boori gumo.

¹⁴Kui Aabram jõudis Egiptusesse, siis nägid egiptlased, et naine oli väga ilus.

¹⁵ Firawna* faadancey di a. I soobay k'a sifayaŋ te Firawna jine, hal i na waybora sambu ka kond'a Firawna windo ra.

¹⁵Ja kui vaarao vürstid teda nägid, siis nad ülistasid teda vaaraole ja naine võeti vaarao kotta.

¹⁶ Nga mo na gomni te Abram se waybora sabbay se. A du haw da feejiyaŋ da farka binji da bannya da koŋŋayaŋ, da farka nya da yoyaŋ.

¹⁶Vaarao tegi Aabramile tema pärast head: ta sai lambaid ja kitsi, veiseid ja eesleid, sulaseid ja teenijaid, emaeesleid ja kaameleid.

¹⁷ Amma Rabbi na Firawna nda nga windo kulu taabandi da balaaw bambata yaŋ, Abram wande Saray sabbay se.

¹⁷Aga Issand nuhtles vaaraod ja tema koda suurte nuhtlustega Saarai, Aabrami naise pärast.

¹⁸ Firawna mo na Abram ce ka ne: «Ifo no ni te ay se wo? Ifo se no ni mana ci ay se kaŋ ni wande no?

¹⁸Siis vaarao kutsus Aabrami ning ütles: 'Miks sa mulle seda tegid? Miks sa ei teatanud mulle, et ta on sinu naine?

¹⁹ Ifo se no ni ne ni wayme no, hal ay n'a sambu a ma ciya ay se wande? Sohõ binde, ni wando neeya. M'a sambu ka ni diraw te.»

¹⁹Miks sa ütlesid: Ta on mu õde, nõnda et ma tema enesele naiseks võtsin? Aga nüüd, vaata, seal on su naine, võta tema ja mine!'

²⁰ Firawna mo na boroyaŋ lordi* a boŋ. Ngey mo na Abram da nga wando da hay kulu kaŋ go a se dum.

²⁰Ja vaarao andis tema pärast meestele käsu, et nad saadaksid minema tema ja ta naise ja kõik, mis tal oli.