¹ Kala Isaka na Yakuba ce ka albarka gaara a se, k'a kaseeti. A ne a se: «Ni ma si wande sambu Kanaana ize wayey ra.

¹Siis Iisak kutsus Jaakobi ja õnnistas teda; ja ta keelas teda ning ütles temale: 'Ära võta naist kaananlaste tütreist!

² Tun ka koy Padan-Aram, hala ni nya baabo Betuwel kwaara. Noodin no ni ga wande sambu ni boŋ se Laban ize wayey ra, nga kaŋ ga ti ni nya arme.

²Võta kätte, mine Mesopotaamiasse oma emaisa Betueli kotta ja võta sealt enesele naine oma ema venna Laabani tütreist.

³ Irikoy Hina-Kulu-Koyo mo ma ni albarkandi, a ma ni no izeyaŋ, a ma ni tonton hala ni ma te jama bambata.

³Kõigeväeline Jumal õnnistagu sind, tehku sind viljakaks ja paljuks, et sinust tuleks hulk rahvaid!

⁴ A ma Ibrahim albarka no nin da ni banda se, hala ni ma ni yawtaray laabo tubu, wo kaŋ Irikoy no Ibrahim se.»

⁴Ta andku sulle Aabrahami õnnistust, sinule ja su soole koos sinuga, et sa päriksid maa, kus sa võõrana elad, mille Jumal on andnud Aabrahamile!'

⁵ Yaadin no Isaka na Yakuba donton d'a a ma koy hala Padan-Aram, Laban Betuwel Suriyance izo do, Rabeka kaŋ ga ti Yakuba nda Isuwa nya armo.

⁵Ja Iisak saatis Jaakobi teele ning see läks Mesopotaamiasse süürlase Betueli poja Laabani juurde, kes oli Jaakobi ja Eesavi ema Rebeka vend.

⁶ Isuwa di kaŋ Isaka na albarka gaara Yakuba se. A di kaŋ i n'a donton hala Padan-Aram, a ma koy ka hiiji noodin. A di mo kaŋ i n'a albarkandi ka kaseeti a gaa, a ma si wande sambu Kanaana ize wayey ra.

⁶Kui Eesav nägi, et Iisak oli õnnistanud Jaakobit ja oli saatnud ta Mesopotaamiasse sealt enesele naist võtma, olles teda õnnistanud ja keelanud, öeldes: 'Ära võta naist kaananlaste tütreist!'

⁷ A di kaŋ Yakuba hangan nga baabo da nga nyaŋo sanno se ka koy Padan-Aram.

⁷ja et Jaakob oli kuulanud oma isa ja ema ja oli läinud Mesopotaamiasse,

⁸ Kala Isuwa faham kaŋ Kanaana ize wayey si kaan nga baabo Isaka se.

⁸siis Eesav mõistis, et kaananlaste tütred olid pahad ta isa Iisaki silmis,

⁹ Isuwa koy binde Isumeylancey ra ka wande fo tonton nga wandey gaa. Mahalata no ga ti a maa, Isumeyla Ibrahim izo ize way no, Nebayot wayme no.

⁹ja Eesav läks Ismaeli juurde ning võttis oma naiste kõrvale enesele naiseks Mahalati, Aabrahami poja Ismaeli tütre, Nebajoti õe.

¹⁰ Yakuba fun Beyer-Seba ka Haran fonda di.

¹⁰Jaakob aga lahkus Beer-Sebast ja läks Haarani poole.

¹¹ A to nangu fo ka kani cin, zama wayna kaŋ a gaa. A na tondi fo sambu noodin k'a jisi ka te boŋ-dake. A kani noodin ka jirbi.

¹¹Ta sattus ühte paika ja ööbis seal, sest päike oli loojunud; ta võttis selle paiga kividest ühe, pani enesele peaaluseks ja heitis sinna paika magama.

¹² A na hindiri fo te kaŋ ra a di kaarimi hari kaŋ ganda go laabo boŋ, boŋo koy ka tuku hala beena gaa. A go, Irikoy malaykayaŋ go ga kaaru ka zumbu kaarimi haro din boŋ.

¹²Ja ta nägi und, ja vaata, maa peal seisis redel, mille ots ulatus taevasse, ja ennäe, Jumala inglid astusid sedamööda üles ja alla.

¹³ Rabbi mo go ga kay kaarimi haro se beene ka ne: «Ay no Rabbi, ni baabey Ibrahim da Isaka Irikoyo. Laabo kaŋ boŋ ni goono ga kani, ay g'a no ni se, nin da ni banda kulu.

¹³Ja vaata, Issand seisis tema ees ning ütles: 'Mina olen Issand, su isa Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal. Maa, mille peal sa magad, ma annan sinule ja su soole.

¹⁴ Ni banda ga baa danga laabu gurayze cine. Ni ga yandi wayna kaŋay da wayna funay, azawa da dandi kambe haray laabo wo boŋ. Ni do mo, da ni banda bora do no i ga ndunnya dumey kulu albarkandi.

¹⁴Ja sinu sugu saab maapõrmu sarnaseks ja sa levid õhtu ja hommiku, põhja ja lõuna poole, ja sinu ja su soo nimel õnnistavad endid kõik maailma suguvõsad.

¹⁵ Guna, ay go ni banda. Ay ga haggoy da nin nangu kulu kaŋ ni ga koy. Ay ga ye ka kande nin ne laabo wo ra, zama ay si fay da nin kala nd'ay na haya kaŋ ay ci ni se din te.»

¹⁵Ja vaata, mina olen sinuga ja hoian sind kõikjal, kuhu sa lähed, ning toon sind taas sellele pinnale, sest ma ei jäta sind maha, kuni olen teinud, mis ma sulle olen öelnud!'

¹⁶ Yakuba tun jirbo gaa ka ne: «A sinda sikka, Rabbi go batamo wo ra, ay mo mana bay a gaa.»

¹⁶Siis Jaakob ärkas unest ja ütles: 'Issand on tõesti selles paigas, mina aga ei teadnud seda!'

¹⁷ A humburu mo ka ne: «Batamo wo ga humburandi. Neewo sikka si Irikoy fuwo no, neewo no ga ti beene meyo.»

¹⁷Ja ta kartis ning ütles: 'Küll on see paik kardetav! See pole muud midagi kui Jumala koda ja taeva värav!'

¹⁸ Yakuba tun za susubay da hinay. A na tondo kaŋ a te boŋ-dake cino ra din sambu k'a kayandi ka ji soogu a boŋ.

¹⁸Ja Jaakob tõusis hommikul vara ning võttis kivi, mille ta oli pannud enesele peaaluseks, ja pani selle sambaks püsti ning valas selle otsa peale õli.

¹⁹ A na nango din maa daŋ Betel, amma za doŋ kwaara maa ga ti Luz.

¹⁹Ja ta pani sellele paigale nimeks Peetel; enne aga oli selle linna nimi Luus.

²⁰ Kala Yakuba ze ka ne: «Da Irikoy goro ay banda, d'a haggoy d'ay ay naaruyaŋo wo fonda ra, d'a n'ay no ŋwaari kaŋ ga ŋwa da bankaaray k'ay ga daabu nd'a,

²⁰Ja Jaakob andis tõotuse, öeldes: 'Kui Jumal on minuga ja hoiab mind teel, mida käin, ja annab mulle leiba süüa ja riided selga,

²¹ hal ay ma ye ka kaa baani ay baaba kwaara -- waato din gaa Rabbi ga te ay se Irikoy.

²¹ja mina võin rahuga pöörduda oma isakotta, siis on Issand mulle Jumalaks,

²² Tondo wo kaŋ ay kayandi mo, a ga te Irikoy se fu. Hay kulu mo kaŋ ni n'ay no, daahir ay ga zakka kaa a ra ni se.»

²²ja see kivi, mille ma panin sambaks, saab Jumala kojaks. Ja kõigest, mis sa mulle annad, ma annan sulle täpselt kümnist.'