¹ Saaya kaŋ Rahila di kaŋ nga mana hay Yakuba se, kala Rahila canse nga beero gaa. A ne Yakuba se: «M'ay no izeyaŋ. Da manti yaadin mo no, kulu ay ga bu.»

¹Kui Raahel nägi, et ta ei toonud Jaakobile lapsi ilmale, siis Raahel kadestas oma õde ja ütles Jaakobile: 'Muretse mulle lapsi, muidu ma suren!'

² Kala Yakuba bine tun Rahila se. A ne: «Ay go Irikoy nangu ra no, nga kaŋ na ni ganji gunde?»

²Aga Jaakobi viha süttis põlema Raaheli vastu ja ta küsis: 'Kas mina olen Jumala asemik, kes sulle ihuvilja keelab?'

³ Rahila ne: «Ay koŋŋa Bila neeya. Ma margu nd'a, zama a ma hay ay kangey boŋ, ay ma du izeyaŋ a do.»

³Ja Raahel vastas: 'Vaata, seal on mu orjatar Billa. Heida tema juurde, et ta sünnitaks lapsi mu põlvede peale ja minagi saaksin nõnda temalt järglasi!'

⁴ A na nga koŋŋa Bila no Yakuba se a ma ciya a wande, Yakuba mo margu nd'a.

⁴Ja ta andis temale naiseks oma teenija Billa ning Jaakob heitis selle juurde.

⁵ Bila te gunde ka hay ize aru Yakuba se.

⁵Ja Billa jäi lapseootele ning tõi Jaakobile poja ilmale.

⁶ Rahila ne: «Irikoy na ciiti dumbu ay se. A maa ay jinde mo k'ay no ize.» Woodin se no a ne a se Dan.

⁶Siis ütles Raahel: 'Jumal tegi mulle õigust. Ta kuulis ka mu häält ja andis mulle poja.' Seepärast ta pani temale nimeks Daan.

⁷ Rahila koŋŋa Bila ye ka te gunde ka ize aru hinkanta hay Yakuba se.

⁷Ja Billa, Raaheli teenija, jäi taas lapseootele ning tõi Jaakobile teise poja ilmale.

⁸ Rahila ne: «Da gurjay beeri no ay gurjay d'ay beere, ay n'a zeeri mo.» A n'a maa daŋ Naftali.

⁸Siis ütles Raahel: 'Ma olen oma õega võidelnud Jumala võitlust ja olen võitnud.' Ja ta pani temale nimeks Naftali.

⁹ Waato kaŋ Laya di nga fay da hayyaŋ, kal a na nga koŋŋa Zilpa hiijandi Yakuba se.

⁹Kui Lea nägi, et ta oli lakanud sünnitamast, siis ta võttis oma teenija Silpa ja andis selle Jaakobile naiseks.

¹⁰ Laya koŋŋa Zilpa mo na ize aru fo hay Yakuba se.

¹⁰Ja Silpa, Lea teenija, tõi Jaakobile poja ilmale

¹¹ Laya mo ne: «Bonkaanay!» a n'a maa daŋ Gad.

¹¹ning Lea ütles: 'Õnneks!' Ja ta pani temale nimeks Gaad.

¹² Laya koŋŋa Zilpa ye ka ize aru hinkanta hay Yakuba se.

¹²Ja Silpa, Lea teenija, tõi Jaakobile teise poja ilmale

¹³ Laya ne: «Ay ya bine-kaani-koy no, zama wandiyey ga ne ay se bine-kaani-koy.» A n'a maa daŋ Aser.

¹³ning Lea ütles: 'Ma olen õnnelik. Tõesti, naised kiidavad mind õnnelikuks.' Ja ta pani temale nimeks Aaser.

¹⁴ Alkama wiyaŋ jirbey ra no Ruben koy ka du duday izeyaŋ farey ra. A kand'ey nga nya Laya do. Rahila binde ne Laya se: «Ay ga ni ŋwaaray, m'ay no ni izo duday izey din gaa.»

¹⁴Kord läks Ruuben nisulõikuse ajal ja leidis väljalt lemmemarju ja tõi neid oma emale Leale. Ja Raahel ütles Leale: 'Anna ka minule oma poja lemmemarju!'

¹⁵ Laya ne a se: «Ay kurnyo kaŋ ni kom ay gaa din, hari kayna no, wala? Ni ga ba ni m'ay izo duday izey mo kom ay gaa koyne?» Kala Rahila ne a se: «Woodin sabbay se Yakuba ga kani ni do cino wo ra, ni izo duday izey se.»

¹⁵Aga ta vastas temale: 'Kas on veel vähe, et sa võtsid mu mehe? Nüüd tahad sa ka mu poja lemmemarjad ära võtta!' Siis ütles Raahel: 'Vastutasuks magagu ta täna öösel sinu juures su poja lemmemarjade eest!'

¹⁶ Yakuba fun fari wiciri kambu. Laya mo koy k'a kubay ka ne: «Kala ni ma kani ay do, zama ay na ni sufuray d'ay izo duday izey.» A binde kani a do cino din.

¹⁶Kui Jaakob tuli õhtul väljalt, siis läks Lea temale vastu ja ütles: 'Sa pead minu juurde heitma, sest ma olen sind tinginud tasu eest, oma poja lemmemarjade eest!' Ja tema magas sel ööl ta juures.

¹⁷ Irikoy maa Laya se mo. Laya te gunde ka ize aru guwanta hay Yakuba se.

¹⁷Ja Jumal kuulis Lead, ja Lea jäi lapseootele ja tõi Jaakobile viienda poja ilmale.

¹⁸ Laya ne: «Irikoy n'ay no alhakku, zama ay n'ay koŋŋa no ay kurnyo se.» A na izo maa daŋ Isakar.

¹⁸Ja Lea ütles: 'Jumal tasus mulle, et ma andsin oma teenija oma mehele.' Ja ta pani temale nimeks Issaskar.

¹⁹ Laya ye ka te gunde ka ize aru iddanta hay Yakuba se.

¹⁹Ja Lea jäi taas lapseootele ja tõi Jaakobile kuuenda poja ilmale.

²⁰ Laya ne koyne: «Irikoy n'ay arzakandi nda baa hanno. Sohõ ay kurnyo ga goro ay do, zama ay na ize aru iddu hay a se.» A n'a maa daŋ Zabluna.

²⁰Ja Lea ütles: 'Jumal valmistas mulle ilusa kingituse. Nüüd mu mees hakkab mind sallima, sest ma olen temale kuus poega ilmale toonud!' Ja ta pani temale nimeks Sebulon.

²¹ Woodin banda koyne a na ize wayboro fo hay. A n'a maa daŋ Dina.

²¹Ja pärastpoole ta tõi tütre ilmale ning pani temale nimeks Diina.

²² Irikoy fongu Rahila gaa. Irikoy maa a se k'a gunda fiti.

²²Aga Jumal mõtles Raahelile, ja Jumal kuulis teda ning avas tema üsa.

²³ A te gunde ka hay ize aru ka ne: «Irikoy na wowi hari kaa ay gaa.»

²³Ja ta jäi lapseootele ja tõi poja ilmale ning ütles: 'Jumal võttis ära mu teotuse!'

²⁴ A n'a maa daŋ Yusufu, ka ne: «Rabbi ma ize fo tonton ay se koyne.»

²⁴Ja ta pani temale nimeks Joosep, öeldes: 'Annaks Issand mulle lisaks veel teisegi poja!'

²⁵ A ciya mo, waato kaŋ Rahila na Yusufu hay, kala Yakuba ne Laban se: «M'ay sallama ay ma ye fu ay laabo ra.

²⁵Ja kui Raahel oli Joosepi ilmale toonud, siis Jaakob ütles Laabanile: 'Lase mind, et saaksin minna koju ja oma kodumaale!

²⁶ M'ay no ay wandey d'ay izey, kaŋ yaŋ se ay may ni se. Ay mo ga dira. Goy kaŋ ay te ni se, ni g'a bay.»

²⁶Anna mu naised ja lapsed, kelle pärast ma sind olen teeninud, ja ma lähen, sest sa tead ju ise, kuidas ma sind olen teeninud!'

²⁷ Laban ne a se: « Sohõ, d'ay du gaakuri ni do, kala ni ma goro, zama ay du ka bay kaŋ Rabbi n'ay albarkandi ni sabbay se.»

²⁷Ja Laaban vastas temale: 'Kui ma nüüd sinu silmis armu leiaksin! Märgid näitavad mulle, et Issand on mind sinu pärast õnnistanud.'

²⁸ A ne Yakuba se mo: «Ma dake ay boŋ haŋ kaŋ ay ga ni bana, ay g'a bana ni se.»

²⁸Ja ta ütles: 'Nimeta mulle oma palk ja ma annan selle!'

²⁹ Yakuba ne Laban se: «Ni bay goy kaŋ ay te ni se, da mate kaŋ ni almaney te ay kambe ra.

²⁹Siis ta vastas temale: 'Sina tead ise, kuidas ma sind olen teeninud ja mis on saanud su karjast minu juures.

³⁰ Zama za ay mana kaa, haŋ kaŋ go ni se ikayna fo no. Sohõ a tonton hal a te jama bambata. Rabbi mo na ni albarkandi za ay kaayaŋo. Sohõ binde, waati fo no ay ga du hay fo ay bumbo windo se?»

³⁰Sest pisut oli seda, mis sul oli enne mind. See on aga ohtrasti kasvanud ja Issand on sind õnnistanud minu sammude läbi. Millal ma siis nüüd saan hoolitseda ka oma pere eest?'

³¹ Kala Laban ne: «Ifo n'ay ga ni no?» Yakuba mo ne a se: «Ma s'ay no hay kulu. Amma da day ni yadda, ni ma hayo wo hinne te ay se: Ay ma ye ka ni kurey kuru, ay m'i haggoy mo.

³¹Siis ta küsis: 'Mis ma sulle pean andma?' Ja Jaakob vastas: 'Ära anna mulle midagi. Kui sa lubad mulle seda, siis ma karjatan ja hoian veelgi su lambaid ja kitsi:

³² Kal ay ma gana ni kurey kulu ra hunkuna, ay ma soobay ka icangarey da ibiyey kulu kaa feejey ra, hinciney ra mo, icangarey da waaliyey. Woodin yaŋ dumey no ga ciya ay alhakku.

³²ma käisin täna läbi kõik su lamba- ja kitsekarjad, lahutades kõik tähnilised ja kirjud uted ja kõik mustad uted su tallede seast, samuti kirjud ja tähnilised kitsede hulgast. Need olgu mulle palgaks

³³ Yaadin gaa no ay adilitara g'ay seeda ni jine: saaya kulu kaŋ ni ga koy ay alhakko do, alman kulu kaŋ manti waaliya-waaliya da icangare-cangare no hinciney ra, wala ibiyaŋ feejey ra, i m'a lasaabu ay se zaytaray hari.»

³³ja mu õigus kostku minu eest tulevikus, kui sa tuled mu palka vaatama: kõik, kes ei ole tähnilised ja kirjud kitsede hulgas ja mustad tallede seas, loetagu minu poolt varastatuiks!'

³⁴ Laban ne: «A ma ciya mate kaŋ ni ci din.»

³⁴Ja Laaban vastas: 'Hästi, sündigu tõesti su sõna järgi!'

³⁵ Zaari woodin ra binde a na hincin jindi cangarey suuban, da hincin nyaŋey mo kaŋ yaŋ ga cangare da waaliya-waaliyey, wo kulu kaŋ gonda ikwaaray a gaa. A na feeji biyey kulu suuban mo k'i no nga izey se.

³⁵Ja ta lahutas selsamal päeval vöödilised ja kirjud sikud ja kõik tähnilised ja kirjud kitsed, kellel oli valget küljes, ja kõik mustad tallede seas, andis need oma poegade hooleks

³⁶ A na jirbi hinza diraw daŋ nga nda Yakuba game ra. Yakuba goono ga Laban kuru cindey kuru koyne.

³⁶ning jättis kolme päeva tee enese ja Jaakobi vahele; Jaakob aga jäi karjatama Laabani ülejäänud lambaid ja kitsi.

³⁷ Kala Yakuba na tuuri sariyaŋ kaa, saay nda taasa nda kuubu waneyaŋ. A n'i koosu ka cangarandi, ka naŋ ikwaaray kaŋ go i ra ma bangay.

³⁷Ja Jaakob võttis enesele papli-, mandli- ja plataanipuu tooreid keppe ja kooris neile valged vöödid, paljastades keppide valge puu.

³⁸ A na sarey kaŋ a koosu yaŋ din sinji almaney jine haŋandiyaŋ garbey ra, nango kaŋ almaney ga koy ka hari haŋ, hal i ma hari haŋ ka gunde sambu.

³⁸Siis ta pani kooritud kepid lammaste ja kitsede ette rennidesse ja veekünadesse, kuhu loomad tulid jooma; ja joomas olles nad paaritusid.

³⁹ Almaney binde na gunde sambu haŋandiyaŋ garbey do. Kala almaney na waaliya-waaliyayaŋ da icangareyaŋ da tombi-tombi-koyyaŋ hay.

³⁹Ja kui lambad ja kitsed keppide juures paaritusid, siis nad sünnitasid tallesid: vöödilisi, tähnilisi ja kirjusid.

⁴⁰ Yakuba mo na feej'izey fay. A na cindey jine bare wo kaŋ te waaliya-waaliya, da wo kaŋ yaŋ ga bi mo Laban kurey ra do harey, a na nga waney daŋ care banda waani, a n'i moorandi Laban kurey gaa.

⁴⁰Ja Jaakob eraldas noored jäärad: ta pööras isaloomade pead vöödiliste poole ja kõigi mustade poole Laabani karja hulgas. Nõnda tegi ta enesele eraldi karjad ega pannud neid Laabani lammaste ja kitsede sekka.

⁴¹ A ciya mo, waati kulu kaŋ alman gaabikooni ga ba ka gunde sambu, kala Yakuba ma sarey sinji almaney jine haŋyaŋ garbey ra, zama i ma gunde sambu sarey jine.

⁴¹Ja iga kord, kui tugevamad loomad paaritusid, pani Jaakob kepid künadesse nende silme ette, et nad paarituksid keppide juures.

⁴² Amma saaya kaŋ a di wo kaŋ sinda gaabi no, a si i sinji. Yaadin gaa londibuuney ciya Laban wane yaŋ, gaabikooney mo ciya Yakuba wane yaŋ.

⁴²Aga kui loomad olid nõrgemad, siis ta ei pannud. Nõnda said nõrgad Laabanile ja tugevamad Jaakobile.

⁴³ Bora binde tonton da cimi. A du kuru bambata yaŋ da koŋŋayaŋ da bannyayaŋ da yoyaŋ da farkayyaŋ.

⁴³Ja mees kosus väga ja tal oli palju lambaid ja kitsi, teenijaid ja sulaseid, kaameleid ja eesleid.