¹ Dina, Laya ize wayo kaŋ a hay Yakuba se fatta zama nga ma di laabo din ize wayey.

¹Kord läks Diina, Lea tütar, kelle Lea oli Jaakobile ilmale toonud, maa tütreid vaatama.

² Kala laabu koyo Hamor, Hibanca, a ize aru kaŋ maa Sekem di Dina. Kal a n'a sambu ka kani nd'a. A n'a hasara.

²Aga maa vürsti hiivlase Hamori poeg Sekem nägi teda, võttis tema, magas ta juures ja naeris ta ära.

³ A fundo mo deeji Yakuba ize wayo Dina gaa, a ga ba wandiya. A na gomni sanni te wandiya se.

³Kuid ta hing kiindus Diinasse, Jaakobi tütresse, ja ta armastas tütarlast ning rääkis tütarlapsele meelitusi.

⁴ Koyne, Sekem salaŋ nga baabo Hamor se ka ne: «Kala ni ma du ay se wandiyo wo, a ma ciya ay wande.»

⁴Ja Sekem rääkis oma isa Hamoriga, öeldes: 'Võta see tüdruk mulle naiseks!'

⁵ Yakuba maa baaru kaŋ a na nga izo wayo Dina hasara, a ize arey mo go almaney banda saajo ra. Yakuba binde na nga dangayyaŋ te hal i ma kaa.

⁵Jaakob aga sai kuulda, et ta tütar Diina oli ära teotatud. Aga et ta pojad olid tema karjaga väljal, siis Jaakob vaikis, kuni nad koju tulid.

⁶ Sekem baaba Hamor binde faata ka koy Yakuba do zama nga ma saaware nd'a.

⁶Ja Hamor, Sekemi isa, läks Jaakobi juurde, et temaga rääkida.

⁷ Yakuba izey mo, waato kaŋ i maa baaro, i kaa ka fun saajo ra. Alborey binde biney sara, i futu gumo. Zama Sekem na saamotaray goy te Israyla* ra, kaŋ a na Yakuba ize wayo sara, haŋ kaŋ mana hima i ma te.

⁷Jaakobi pojad tulid väljalt, kui nad sellest olid kuulda saanud; mehed olid nördinud ja nende viha süttis väga põlema, et ta Jaakobi tütre juures magades oli Iisraelis teinud häbiteo; sest nõnda ei tohtinud teha.

⁸ Hamor salaŋ i se ka ne: «Ay izo Sekem fundo ga laami araŋ ize wayo.

⁸Ja Hamor rääkis nendega, öeldes: 'Mu poja Sekemi hing on kiindunud teie tütresse. Andke ta ometi temale naiseks!

⁹ Ay g'araŋ ŋwaaray, w'a no nd'a a ma ciya a se wande. Araŋ ma hiiji iri gaa mo. Araŋ m'iri no araŋ ize wayey, araŋ ma sambu iri ize wayey.

⁹Saage meiega langudeks, andke meile oma tütreid ja võtke enestele meie tütreid,

¹⁰ Araŋ ma goro iri banda. Laabo go araŋ jine. Araŋ ma goro a ra ka daymi te ka du arzaka a ra.»

¹⁰ja jääge meie juurde elama! Maa on lahti teie ees, elage, rännake ja kodunege siin!'

¹¹ Sekem ne Dina baabo d'a armey se: «Ay nya-izey, wa naŋ ay ma du gaakuri araŋ do. Haŋ kaŋ araŋ ga daŋ ay gaa kulu, ay g'a bana.

¹¹Ja Sekem ütles tema isale ja vendadele: 'Kui ma teie silmis armu leian, siis annan teile, mida te minult nõuate.

¹² Wa daŋ nooru nda nooyaŋey. Mate kulu kaŋ i baa d'a, ay g'a no mate kaŋ araŋ ga ci ay se d'a. Amma day, araŋ m'ay no wandiyo wo ay m'a hiiji.»

¹²Pange mulle peale ükskõik kui palju mõrsjahinda ja kingitusi: ma annan, mida te minult nõuate. Andke ainult tütarlaps mulle naiseks!'

¹³ Yakuba izey binde tu Sekem da nga baaba Hamor se ka hiila sanni te i se, zama a n'i waymo Dina sara.

¹³Siis kostsid Jaakobi pojad Sekemile ja tema isale Hamorile, rääkides aga kavalasti, sellepärast et ta nende õe Diina oli ära teotanud,

¹⁴ I ne i se: «Iri si hin ka woodin te, iri m'iri waymo no boro kaŋ si dambangu se, zama woodin haawi hari no iri se.

¹⁴ja ütlesid neile: 'Me ei või teha niisugust asja, et anname oma õe mehele, kellel on eesnahk, sest see oleks meile häbiks.

¹⁵ Amma woone hinne boŋ no iri ga yadda araŋ se: d'araŋ yadda ka ciya danga iri cine, sanda araŋ ra alboro kulu, i m'a dambangu.

¹⁵Ainult sel tingimusel oleme teiega nõus, kui saate meie sarnaseiks, lastes kõik oma meesterahvad ümber lõigata.

¹⁶ Waato din gaa no iri g'araŋ no iri ize wayey, iri mo m'araŋ ize wayey hiiji. Iri ga goro araŋ banda mo, iri ma te kunda fo.

¹⁶Siis me anname oma tütreid teile ja võtame teie tütreid enestele, elame üheskoos teiega ja saame üheks rahvaks.

¹⁷ Amma d'araŋ mana maa iri se, sanda i m'araŋ dambangu, kal iri m'iri waymo sambu k'iri diraw te.»

¹⁷Aga kui te ei võta meid kuulda ega lase endid ümber lõigata, siis võtame oma tütre ja läheme ära.'

¹⁸ I sanno binde kaan Hamor da Hamor izo Sekem se.

¹⁸Ja nende sõnad olid head Hamori ja Hamori poja Sekemi silmis.

¹⁹ Arwaso mana muray muraado din se mo, zama a goono ga farhã da Yakuba ize wayo. Sekem gonda beeray mo nga dumo kulu jine.

¹⁹Ja noor mees ei kõhelnud nõnda tegemast, sest ta ihaldas Jaakobi tütart; ja tema oli lugupeetum kui kõik teised ta isakojas.

²⁰ Kala Hamor da nga izo Sekem koy ngey kwaara me gaa. I saaware nda ngey kwaara borey ka ne:

²⁰Siis Hamor ja ta poeg Sekem läksid oma linna väravasse ja rääkisid oma linna meestega, öeldes:

²¹ «Iri nda borey wo gonda baani goray. Iri binde ma te mate kaŋ i ga goro iri laabo ra, i ma day da neera te a ra. Zama a go, laabo ga beeri, a ga wasa i se. Iri m'i ize wayey sambu, iri m'i no mo iri ize wayey.

²¹'Need mehed on rahuarmastajad meie suhtes. Elagu ja rännaku nad siin maal! Sest maa, vaata, laiub ju nende ees igat kätt. Siis võtame enestele naisteks nende tütreid ja anname oma tütreid neile.

²² Woone hinne no ga naŋ borey din ma yadda ka goro iri banda, iri ma te kunda fo: kala nda i n'iri alboro fo kulu dambangu, mate kaŋ ngey din dambangukoyyaŋ no.

²²Aga ainult sel tingimusel on mehed meiega nõus meie juures elama ja saama meiega üheks rahvaks, kui meil kõik meesterahvad ümber lõigatakse, nõnda nagu nemad ise on ümber lõigatud.

²³ I alman kayna nda alman beerey, d'i arzaka kulu, manti i ga ciya iri wane yaŋ bo? Kala day iri ma yadda i se, ngey mo ga goro iri banda.»

²³Nende karjad ja varandus ja kõik nende veoloomad, eks need saa siis meile. Olgem ainult nendega nõus, siis nad asuvad meie juurde elama!'

²⁴ Boro kulu kaŋ ga fatta kwaara meyo gaa maa Hamor da nga izo Sekem sanno se. I na alborey kulu dambangu, ngey kaŋ yaŋ ga fatta a kwaara me gaa kulu.

²⁴Ja nad võtsid kuulda Hamorit ja tema poega Sekemit, kõik, kes ta linna väravast läbi käisid; ja kõik meesterahvad lõigati ümber, kõik, kes ta linna väravast läbi käisid.

²⁵ A ciya mo, zaari hinzanta hane, saaya kaŋ borey go ga maa doori, kala Yakuba ize hinka tun, Simeyon da Lawi, Dina armey. I kulu na ngey takuba sambu, i furo kwaara ra kaŋ miila ngey go laakal kanay ra, ka alborey kulu wi.

²⁵Aga kolmandal päeval, kui nad olid valudes, võtsid kaks Jaakobi poega, Siimeon ja Leevi, Diina vennad, kumbki oma mõõga ja läksid takistamatult linna ja tapsid ära kõik meesterahvad.

²⁶ I na Hamor da nga izo Sekem wi da takuba. I na Dina sambu Sekem windo ra ka dira.

²⁶Nad tapsid mõõgateraga ka Hamori ja tema poja Sekemi, võtsid Sekemi kojast Diina ja läksid ära.

²⁷ Kala Yakuba izey kaa borey kaŋ yaŋ i wi yaŋ din gaa ka kwaara say, zama i n'i waymo sara.

²⁷Jaakobi pojad tulid haigetele kallale ja riisusid linna, sellepärast et nad nende õe olid ära teotanud.

²⁸ I na feeji nda haw kurey ku, ngey da farkayey da haŋ kaŋ go kwaara ra, da haŋ kaŋ go farey ra,

²⁸Nad võtsid ära nende lambad ja kitsed, veised ja eeslid ja mis iganes oli linnas või väljal.

²⁹ d'i arzakey d'i zankey d'i wandey -- i n'i kulu di k'i ku, hala nda hay kulu kaŋ go windey ra.

²⁹Nad viisid ära kõik nende varanduse ja kõik nende lapsed ja naised, ja riisusid kõik, mis kodades oli.

³⁰ Yakuba ne Simeyon da Lawi se: «Araŋ n'ay taabandi, za kaŋ araŋ naŋ ay ma ciya fanta hari laabo gorokoy se, kaŋ yaŋ ga ti Kanaanancey da Perizancey se. Ay go mo kunda kayna no. I ga tun ay se k'ay kar, ay ga halaci mo, in d'ay dumo.»

³⁰Aga Jaakob ütles Siimeonile ja Leevile: 'Te saadate mind õnnetusse, sellepärast et te mind olete teinud vihatavaks maa elanike, kaananlaste ja perislaste hulgas! Mul on vähe mehi: kui nad kogunevad mu vastu, siis nad löövad mind ja me hukkume, niihästi mina kui mu pere!'

³¹ Izey ne a se: «A m'iri waymo ciya sanda kaaruwa, wala?»

³¹Kuid nemad vastasid: 'Kas ta siis tohtis talitada meie õega nagu hooraga?'