¹ Yakuba goro nga baabo yawtaray laabo ra kaŋ ga ti Kanaana.

¹Aga Jaakob elas maal, kus ta isa oli võõrana elanud, Kaananimaal.

² Yakuba bandey neeya: Waato kaŋ Yusufu to jiiri way cindi iyye, a ga kurey kuru nga nya-izey banda. Bila da Zilpa, kaŋ ti a baabo wandey, i izey banda no arwaso go. Yusufu mo g'i kalima ngey baabo do.

²Need on Jaakobi suguvõsa lood: Kui Joosep oli seitsmeteistkümneaastane, siis oli ta koos oma vendadega lammaste ja kitsede karjane; tema oli abilisena oma isa naiste Billa ja Silpa poegade juures. Ja Joosep kandis isale ette nende halva kuulsuse.

³ Woodin banda, Israyla* ga ba Yusufu ka bisa a beerey kulu, zama a zeenay boŋ ize no. A na jabba taalamante fo te a se mo.

³Iisrael armastas Joosepit enam kui kõiki oma poegi, sest ta oli tema vana ea poeg, ja ta tegi temale kirju kuue.

⁴ A beerey mo faham ka bay kaŋ ngey baabo ga ba r'a. I konn'a mo, hal i si hin ka baani sanni te a se.

⁴Kui ta vennad nägid, et nende isa armastas teda enam kui kõiki tema vendi, siis nad vihkasid teda ega suutnud rääkida temaga sõbralikult.

⁵ Kala Yusufu na hindiri fo te, a n'a ci mo nga beerey se, hal i konn'a ka tonton.

⁵Kord nägi Joosep unenäo ja jutustas selle oma vendadele; seejärel hakkasid need teda veel enam vihkama.

⁶ A ne i se: «Ay g'araŋ ŋwaaray, wa maa ay hindiro wo kaŋ ay te.

⁶Ta nimelt ütles neile: 'Kuulge ometi seda unenägu, mis ma unes nägin!

⁷ Zama a go, iri goono ga bokoyaŋ haw fari ra. Kal ay bokwa go, a tun ka kay. Araŋ bokoy mo go, i kaa k'a windi. I sombu ay bokwa se.»

⁷Jah, vaadake, me olime väljal vihke sidumas, ja ennäe, minu vihk tõusis üles ning jäigi püsti seisma. Aga vaata, teie vihud ümbritsesid seda ja kummardasid minu vihu ees.'

⁸ A beerey ne a se: «Haba? Nin wo, daahir ni ga iri may, wala mo daahir ni ga du hin iri boŋ?» I ye ka konn'a ka tonton a hindiro sabbay se, d'a sanney mo sabbay se.

⁸Siis ta vennad ütlesid temale: 'Kas sina tahad saada meile kuningaks ja hakata meie üle valitsema?' Ja nad vihkasid teda veelgi enam tema unenägude ja kõnede pärast.

⁹ A ye ka hindiri fo te koyne, a n'a ci nga beerey se. A ne: «A go, ay ye ka hindiri fo te. Wayna da hando da handariya way cindi fo go, i somb'ay se.»

⁹Ja ta nägi veel teise unenäo, jutustas selle oma vendadele ja ütles: 'Vaata, ma nägin veel ühe unenäo, ja ennäe, päike, kuu ja üksteist tähte kummardasid minu ees.'

¹⁰ A na woodin ci nga baabo se, da nga beerey mo se. Kala baabo deen'a gaa ka ne a se: «Ifo no ni hindiro wo kaŋ ni te? Haba? Wiiza, in da ni nya da ni beerey, iri ga kaa ka sombu ni jine hala ganda, wala?»

¹⁰Aga kui ta seda jutustas oma isale ja vendadele, siis ta isa sõitles teda ning ütles temale: 'Mis unenägu see küll on, mis sa nägid! Kas mina ja su ema ja vennad tõesti peame tulema ja sinu ees maani kummardama?'

¹¹ A beerey binde canse a gaa, amma baabo na sanno wo gaay nga bina ra.

¹¹Ta vennad said temale kadedaks, aga ta isa pidas meeles selle loo.

¹² A beerey binde koy zama ngey ma ngey baabo kurey kuru Sekem haray.

¹²Kord olid ta vennad läinud Sekemisse oma isa karja hoidma.

¹³ Israyla mo ne Yusufu se: «Manti Sekem haray no ni beerey goono ga kurey kuru bo? Kaa, ay ga ni donton i do.» Yusufu ne a se: «Ay neeya.»

¹³Ja Iisrael ütles Joosepile: 'Eks ole su vennad Sekemis karja hoidmas? Tule, ma läkitan sind nende juurde!' Ja tema vastas: 'Siin ma olen!'

¹⁴ Baabo ne a se: «Ma koy ka ni beerey da kurey mo guna, hal i go baani. Ma ye ka kand'ay se baaru.» A binde n'a donton Hebron gooro ra. A koy Sekem.

¹⁴Siis ta ütles temale: 'Mine ometi vaatama, kas su vendade käsi käib hästi ja kas kari on korras, ja too mulle sõna!' Ta läkitas teda Hebroni orust ja ta tuli Sekemisse.

¹⁵ Kala boro fo n'a gar, a te boŋdaray saajo ra. Bora binde n'a hã ka ne: «Ifo no ni goono ga ceeci?»

¹⁵Ja üks mees kohtas teda, kui ta oli väljal ümber ekslemas. Ja mees küsis temalt, öeldes: 'Mida sa otsid?'

¹⁶ A ne: «Ay beerey no ay goono ga ceeci. Ay ga ni ŋwaaray, ma ci ay se naŋ kaŋ i gana ka koy ka ngey kurey kuru.»

¹⁶Ja tema vastas: 'Ma otsin oma vendi. Ütle mulle ometi, kus nad karja hoiavad?'

¹⁷ Bora ne a se: «I jin ka tun neewo, zama ay maa i ga ne: ‹Iri ma koy Dotan.› » Kala Yusufu na nga beerey ce gana. A n'i gar Dotan.

¹⁷Ja mees ütles: 'Nad on siit edasi läinud, sest ma kuulsin neid ütlevat: Läki Dotanisse!' Ja Joosep läks järele oma vendadele ning leidis nad Dotanis.

¹⁸ I binde n'a fonnay nangu mooro, za a mana maan i do jina. I na me haw a boŋ, mate kaŋ ngey ga te k'a wi.

¹⁸Aga nad nägid teda kaugelt ja enne kui ta jõudis nende juurde, võtsid nad õelalt nõuks ta tappa.

¹⁹ I ne ngey da cara se: «Guna hindirikoyo no go kaa, ya!

¹⁹Nad ütlesid üksteisele: 'Näe, sealt tuleb see unenägude sepitseja!

²⁰ Iri binde ma koy k'a wi ka jindaw guusey wo afo ra. Iri ma ne ganji ham laalo fo no k'a ŋwa. Waato din gaa iri ma di haŋ kaŋ no a hindiro ga ciya.»

²⁰Tulgem nüüd, tapkem ta ära, visakem ta mõnda kaevu ja öelgem, et kuri loom sõi tema ära! Siis saame näha, mis ta unenäod tähendavad!'

²¹ Amma Ruben maa, a n'a faaba mo i kambe ra ka ne: «Iri ma s'a wi.»

²¹Kui Ruuben seda kuulis, siis ta tahtis teda nende käest päästa ja ütles: 'Ärgem võtkem temalt hinge!'

²² Ruben ne i se: «Iri ma si kuri mun, amma iri m'a jindaw guuso wo ra kaŋ go saajo wo ra. Wa si kambe dake a gaa.» A goono ga miila nga m'a faaba i kambe ra, k'a ye baabo do.

²²Ja Ruuben ütles neile: 'Ärge valage verd, visake ta siia kõrbes olevasse kaevu, aga ärge pange oma kätt tema külge!' Sest ta tahtis tema päästa nende käest ja saata tagasi isa juurde.

²³ A ciya binde, waato kaŋ Yusufu kaa nga beerey do, i na Yusufu jabba kaa a gaa, jabba taalamanta din kaŋ a daŋ.

²³Ja kui Joosep tuli oma vendade juurde, siis kiskusid need Joosepil kuue seljast, kirju kuue, mis tal seljas oli,

²⁴ I n'a di ka jindaw guuso ra. Guuso mo ikogo no, hari si a ra.

²⁴ning võtsid ja viskasid ta kaevu; aga kaev oli tühi, selles ei olnud vett.

²⁵ I goro zama ngey ma ŋwa. I na ngey boŋ sambu ka guna. Kal i di Isumeylancey jama fo go ga fun Jileyad haray ngey yoy banda. I gonda yaaziyaŋ yoy boŋ ga jeje, da zawul* dugu nda deeli. I go diraw ra zama ngey ma kond'ey Misira.

²⁵Seejärel nad istusid leiba võtma. Ja kui nad oma silmad üles tõstsid ja vaatasid, ennäe, siis tuli ismaeliitide karavan Gileadist. Nende kaamelid kandsid mitmesugust vaiku, palsamit ja lõhnaainest, ja nad olid sellega teel alla Egiptusesse.

²⁶ Kala Yahuda ne nga nya-izey se: «Iri m'iri kayne wi k'a kuro tugu wo, mana gaa a nafa?

²⁶Ja Juuda ütles oma vendadele: 'Mis kasu sellest on, kui me tapame oma venna ja katame kinni tema vere?

²⁷ Wa kaa, iri m'a neera Isumeylancey se. Iri ma si kambe dake a gaa, zama iri kayne no, iri basi mo no.» A nya-izey mo n'a sanno gana.

²⁷Tulge, müüme tema ismaeliitidele, aga meie käed ärgu puudutagu teda, sest ta on meie lihane vend!' Ja ta vennad kuulasid teda.

²⁸ Kala waato kaŋ Midiyancey fatawc'ize fooyaŋ kaa ka bisa, i na Yusufu candi ka kaa guuso ra, k'a neera Isumeylancey se, nzarfu gude waranka. Ngey mo konda Yusufu Misira.

²⁸Kui siis Midjani mehed, kaupmehed, mööda läksid, tõmbasid nad Joosepi kaevust välja ja müüsid Joosepi kahekümne hõbetüki eest ismaeliitidele; ja need viisid Joosepi Egiptusesse.

²⁹ Amma Ruben ye guuso do. A go mo, Yusufu si guuso ra. Kala Ruben na nga bankaarayey tooru-tooru.

²⁹Kui Ruuben tuli tagasi kaevu juurde, vaata, siis ei olnud Joosepit enam kaevus. Siis ta käristas oma riided lõhki

³⁰ A ye nga kayney do ka ne: «Arwaso si noodin! Man no ay ga gana?»

³⁰ja läks tagasi oma vendade juurde ning ütles: 'Poissi ei ole enam! Ja mina, kuhu ma nüüd lähen?'

³¹ I na Yusufu jabba sambu. I na jindi fo wi ka jabba sufu kuro ra.

³¹Siis nad võtsid Joosepi kuue ja tapsid ühe siku ning kastsid kuue verre.

³² I na jabba taalamanta din no i ma kond'a ngey baabo do. I ne: «Iri na woone gar. Ni ma guna ka di sohõ hala ni izo jabba no, wala manti nga no.»

³²Ja nad saatsid kirju kuue, tulid oma isa juurde ning ütlesid: 'Selle me leidsime! Tunnista nüüd, kas see on su poja kuub või mitte?'

³³ A n'a bay. A ne: «Ay izo jabba no, ganji ham laalo fo n'a ŋwa. Sikka si i na Yusufu tooru-tooru.»

³³Ja ta tundis selle ära ning ütles: 'See on mu poja kuub! Kuri loom on ta ära söönud, Joosep on tõesti maha murtud!'

³⁴ Kala Yakuba na nga bankaarayey tooru-tooru, a na bufu zaara haw nga canta gaa. A na nga izo baray jirbi boobo.

³⁴Ja Jaakob käristas oma riided lõhki, kinnitas kotiriide niuete ümber ja leinas oma poega kaua aega.

³⁵ A izey kulu, alborey da wayborey tun ka kaa zama ngey m'a yaamar, amma a wangu ka suuru. A ne: «Ay ga soobay ka hẽ kal ay ma koy Alaahara, ay izo do.» Yaadin no baabo soobay ka hẽ d'a a sabbay se.

³⁵Kõik ta pojad ja tütred püüdsid teda trööstida, kuid ta ei lasknud ennast trööstida, vaid ütles: 'Ma lähen tõesti leinates oma poja juurde hauda!' Ja tema isa nuttis teda taga.

³⁶ Midiyancey mo na Yusufu neera Misira laabo ra, Potifar se, Firawna mantaw fo no kaŋ doogarey koy no.

³⁶Aga midjanlased müüsid tema Egiptuses Pootifarile, vaarao hoovkondlasele, ta ihukaitse pealikule.