1 Amma i konda Yusufu Misira. Potifar Misirance mo, Firawna mantaw fo kaŋ ti doogarey jine funa, a n'a day Isumeylancey kambe ra, kaŋ yaŋ kond'a noodin.
1Ja Joosep viidi alla Egiptusesse; ja egiptlane Pootifar, vaarao hoovkondlane, ihukaitsepealik, ostis tema ismaeliitidelt, kes olid ta sinna toonud.
2 Rabbi mo go Yusufu banda. A binde, a muraadu kulu go ga feeri. A go mo nga koyo Misiranca windo ra.
2Aga Issand oli Joosepiga ja tema oli mees, kellel kõik asjad korda läksid; ja ta elas oma isanda, egiptlase kojas.
3 A koyo di kaŋ Rabbi go a banda. Rabbi mo naŋ hari kulu kaŋ Yusufu ga te, muraado ga feeri a kambe ra.
3Ka tema isand nägi, et Issand oli temaga ja et kõik, mis ta tegi, laskis Issand tema käes korda minna.
4 Yusufu du gaakuri koyo do, a go no mo ga saajaw te a se. Koyne, koyo n'a daŋ nga windo boŋ jine fune. Haŋ kaŋ go a se kulu mo, a n'a daŋ Yusufu kambe ra.
4Ja Joosep leidis armu tema silmis ning teenis teda; ja ta pani tema oma koja üle, ja kõik, mis tal oli, ta andis tema kätte.
5 A ciya mo, za waato kaŋ a n'a daŋ nga windo jine fune, da haŋ kaŋ go nga se kulu boŋ, kala Rabbi na Misiranca windo albarkandi Yusufu sabbay se. Koyne, Rabbi albarka go hay kulu boŋ, fari wane da windo wane.
5Ja sellest ajast peale, kui ta oli pannud tema oma koja üle, ja kõige üle, mis tal oli, Issand õnnistas egiptlase koda Joosepi pärast, ja Issanda õnnistus oli kõigega, mis tal oli kojas ja väljal.
6 Potifar na hari kulu kaŋ go nga se naŋ Yusufu kambe ra. A mana bay haŋ kaŋ go nga se, kala day nga me ŋwaaro kaŋ a ga ŋwa. Yusufu ga sogo, alboro hanno mo no.
6Ja ta jättis kõik, mis tal oli, Joosepi kätte ega teadnud millestki, kui ainult leivast, mida ta sõi. Joosep oli jumekas ja ilusa välimusega.
7 A te ka ciya woodin banda, kal a koyo wando na mo sinji Yusufu gaa. A ne: «Ma kani nda ay.»
7Nende asjaolude tõttu sündis, et ta isanda naine Joosepile silma heitis ja ütles: 'Maga mu juures!'
8 Amma Yusufu wangu. A ne nga koyo wando se: «A go, ay koyo si bay hay kulu ra kaŋ go ay banda windo ra. A na nga hay kulu daŋ ay kambe ra.
8Aga ta keeldus ja ütles oma isanda naisele: 'Vaata, mu isand ise ei tea, mis kojas on, ja kõik, mis tal on, ta on andnud minu kätte.
9 Boro kulu si no mo kaŋ bisa ay beeray windo wo ra. A mana ay ganji mo hay kulu kala nin, zama ni ya a wande no. Mate n'ay ga te ka laala bambata din te, ay ma zunubi te mo Irikoy se?»
9Ei ole ükski selles kojas suurem minust ja tema ei ole mulle keelanud midagi muud kui sind, sest sa oled tema naine. Kuidas tohiksin siis teha seda suurt kurja ja pattu oma Jumala vastu?'
10 A ciya binde, waybora soobay ka salaŋ Yusufu se zaari ka koy zaari. Amma a mana hangan a se, nga ma kani nd'a, wala baa nga ma goro naŋ kaŋ a go.
10Ja kuigi naine rääkis Joosepile iga päev, ei kuulanud see teda, et ta magaks ta kõrval ja oleks ta juures.
11 A ciya mo, jirbey din ra, a furo fuwo ra zama nga ma nga goyo te, windo boro kulu si no fuwo ra mo.
11Aga ühel päeval, kui Joosep tuli koju oma toimetusi tegema ja ühtegi inimest pererahvast ei olnud kodus,
12 Kala waybora n'a kwaayo di nga kambe ra ka ne: «Ma kani nda ay.» Yusufu na nga kwaayo naŋ a kamba ra ka zuru ka fatta taray.
12haaras ta kinni tema kuuest, öeldes: 'Maga mu juures!' Aga Joosep jättis oma kuue tema kätte, põgenes ja läks õue.
13 A go no, saaya kaŋ waybora di a fay da kwaayo nga kambe ra, ka zuru ka koy taray mo,
13Ja kui naine nägi, et ta oma kuue oli jätnud tema kätte ja oli põgenenud õue,
14 kala waybora na nga wane borey ce. A salaŋ i se ka ne: «Wa guna, windikoyo kande Ibraniyanco wo iri do zama a ma iri hahaara. A kaa ay do zama nga m'ay kani, kal ay kuuwa.
14siis ta hüüdis pererahvast ja rääkis neile, öeldes: 'Näete, ta on toonud meie juurde heebrea mehe meid ära naerma! Ta tuli mu juurde, et minuga magada, aga ma hüüdsin suure häälega,
15 A ciya mo, waato kaŋ a maa ay n'ay jinde sambu ka kuuwa, a na nga kwaayo naŋ ay do ka zuru ka fatta taray.»
15ja kui ta kuulis, et ma häält tõstsin ja hüüdsin, siis ta jättis oma kuue mu juurde, põgenes ja läks õue.'
16 Waybora na kwaayo jisi nga do mo kala koyo ye ka kaa fu.
16Ja ta pani tema kuue enese kõrvale seniks, kui ta isand koju tuli.
17 A na sanno wo dumi ci a se ka ne: «Ibraniyance bannya wo kaŋ ni kande iri do, a kaa ay do fuwo ra zama nga m'ay hahaara.
17Ja ta rääkis temale needsamad sõnad, öeldes: 'Heebrea sulane, kelle sa oled meie juurde toonud, tuli mu juurde mind ära naerma.
18 A ciya mo, waato kaŋ ay n'ay jinde sambu ka kuuwa, a zuru ka fatta. A fay da nga kwaayo ay do.»
18Aga kui ma häält tõstsin ja hüüdsin, siis ta jättis oma kuue mu juurde ja põgenes õue.'
19 A ciya mo, saaya kaŋ windikoyo maa nga wando sanno kaŋ a te a se ka ne: «Ya-cine no ni bannya te ay se,» kala koyo bina tun gumo.
19Ja kui ta isand kuulis oma naise jutustust, mida see temale rääkis, öeldes: 'Nõndaviisi on su sulane minuga teinud', siis ta viha süttis põlema.
20 Yusufu koyo binde n'a di ka daŋ kasu, nango kaŋ i ga bonkoono kas'izey haw. A go noodin kaso ra.
20Ja Joosepi isand võttis tema ja pani vangihoonesse, sinna paika, kus kuninga vange kinni peeti. Siis oli ta seal vangihoones.
21 Amma Rabbi go Yusufu banda, a na gomni cabe a se koyne. A n'a no gaakuri kasu batukoy arkuso do.
21Aga Issand oli Joosepiga ja pööras tema poole oma helduse ning tegi, et ta sai vangihoone ülema soosikuks.
22 Kasu batukoy arkuso mo na kas'izey kulu kaŋ go kaso ra daŋ Yusufu kambe ra. Hay kulu mo kaŋ i ga te noodin, nga no g'a te.
22Ja vangihoone ülem andis Joosepi kätte kõik vangid, kes olid vangihoones, ja kõik, mis seal pidi tehtama, tegi tema.
23 Kasu batukoy arkuso mana laakal ye hay kulu gaa kaŋ go a kamba cire, zama Rabbi go Yusufu banda. Haŋ kaŋ a te kulu mo, Rabbi g'a albarkandi.
23Vangihoone ülem ei vaadanud millegi järele, mis oli tema käes, sest Issand oli temaga ja mis ta tegi, Issand laskis korda minna.