¹ Waato din gaa Yusufu furo ka salaŋ Firawna se ka ne: «Ay baaba d'ay nya-izey d'i haw kurey d'i feejey da hay kulu kaŋ go i se kaa ka fun Kanaana laabu. A go mo, i to Gosen laabu.»

¹Ja Joosep läks ja teatas vaaraole ning ütles: 'Mu isa ja vennad ja nende lambad, kitsed ja veised ja kõik, mis neil oli, on tulnud Kaananimaalt, ja vaata, nad on Gooseni maakonnas.'

² A na boro gu kaa mo nga nya-izey ra, k'i cabe Firawna se.

²Ja ta võttis oma vendade hulgast viis meest ja tõi need vaarao ette.

³ Firawna binde ne a nya-izey din se: «Ifo ga ti araŋ goy?» I ne Firawna se: «Ni bannyey wo hawjiyaŋ no, iri nda iri kaayey.»

³Ja vaarao küsis tema vendadelt: 'Mis teie amet on?' Ja nad vastasid vaaraole: 'Su sulased on lambakarjased, niihästi meie ise kui meie isad.'

⁴ I ne Firawna se koyne: «Iri kaa zama iri ma yawtaray goray te laabo ra, zama kuray nangu si no iri, ni bannyey kurey se, zama hara kankam Kanaana laabo ra. Sohõ binde, iri ga ni ŋwaaray, ma yadda iri, ni bannyey se iri ma goro Gosen laabo ra.»

⁴Ja nad ütlesid vaaraole: 'Me oleme maale tulnud võõrastena elama, sest su sulaste karjale ei olnud sööta, kuna Kaananimaal on kange nälg. Luba siis nüüd oma sulaseid elada Gooseni maakonnas!'

⁵ Firawna salaŋ Yusufu se ka ne: «Ni baaba da ni nya-izey kaa ni do.

⁵Ja vaarao rääkis Joosepiga, öeldes: 'Sinu isa ja vennad on su juurde tulnud.

⁶ Misira laabo go ni jine. Ma daŋ ni baaba nda ni nya-izey ma goro naŋ kaŋ ga boori ka bisa i kulu laabo ra. I ma goro Gosen laabo ra. Da mo ni bay himmanteyaŋ go i ra, m'i daŋ i m'ay almaney kuru.»

⁶Egiptusemaa on su ees lahti, pane oma isa ja vennad elama parimasse maakonda. Elagu nad Gooseni maakonnas, ja kui sa tunned nende hulgast tublisid mehi, siis pane need mu karja ülevaatajaiks!'

⁷ Yusufu binde kande nga baabo Yakuba ka kayandi Firawna jine. Yakuba na albarka gaara Firawna se.

⁷Siis Joosep tõi sisse oma isa Jaakobi ja pani seisma vaarao ette; ja Jaakob õnnistas vaaraod.

⁸ Firawna ne Yakuba se: «Ni fundo jirbey jiiri marge no?»

⁸Ja vaarao küsis Jaakobilt: 'Kui palju sul eluaastaid on?'

⁹ Yakuba ne Firawna se: «Ay yawtaray jirbey jiirey, jiiri zangu nda waranza no. Ay fundo jiirey jirbey ikaynayaŋ no, ilaaloyaŋ mo no. I mana to ay kaayey fundey jirbey jiirey, i yawtaray jirbey kaŋ i te.»

⁹Ja Jaakob vastas vaaraole: 'Aastaid, mis ma võõrana olen elanud, on sada kolmkümmend aastat. Piskud ja kurjad on olnud mu eluaastad ja need ei ulatu mu isade eluaastateni nende võõrsiloleku ajal.'

¹⁰ Yakuba na albarka gaara Firawna se. Waato din gaa no a fun Firawna jine.

¹⁰Siis Jaakob õnnistas vaaraod ja läks ära vaarao juurest.

¹¹ Yusufu mo na nga baabo da nga nya-izey gorandi. A na i no mo ngey boŋ nangu, jare hanno Misira laabo ra, Ramses kuray haray, danga mate kaŋ Firawna ci.

¹¹Ja Joosep paigutas oma isa ja vennad elama ja andis neile maaomandi Egiptusemaal kõige paremas maakonnas, Raamsese maakonnas, nagu vaarao oli käskinud.

¹² Yusufu mo na nga baabo ŋwaayandi, nga nda nga nya-izey d'a baabo almayaaley kulu, k'i no ŋwaari ngey windey kulu boŋ.

¹²Ja Joosep hoolitses leivaga oma isa ja vendade ja kogu isa pere eest, vastavalt nende väetite laste suudele.

¹³ }waari si no laabo kulu ra, zama hara kankam gumo hala Misira laabo da Kanaana laabo lakaw hara sabbay se.

¹³Aga kogu maal ei olnud leiba, sest näljahäda oli väga kange, ja Egiptusemaa ja Kaananimaa olid näljast nõrkemas.

¹⁴ Yusufu mo na noorey kulu kaŋ i du Misira laabo da Kanaana laabo ra margu-margu, ntaaso kaŋ i day wano. Yusufu konda nooro Firawna windo ra.

¹⁴Ja Joosep kogus kokku kõik Egiptusemaal ja Kaananimaal leiduva raha vilja eest, mida osteti; ja Joosep viis raha vaarao kotta.

¹⁵ Saaya kaŋ i na noorey kulu ban Misira laabo da Kanaana laabo ra, Misirancey kulu kaa Yusufu do ka ne: «Ni m'iri no ŋwaari, zama ifo se no iri ga bu ni jine, zama iri noorey ban?»

¹⁵Kui raha oli lõppenud Egiptusemaalt ja Kaananimaalt, siis tulid kõik egiptlased Joosepi juurde, öeldes: 'Anna meile leiba! Kas peame su silma ees surema, sellepärast et raha on otsas?'

¹⁶ Yusufu ne: «Wa kande araŋ almaney ka no. Ay g'araŋ no araŋ almaney wane, da noorey ban.»

¹⁶Ja Joosep vastas: 'Andke oma loomad ja mina annan teile nende eest, kui raha on otsas.'

¹⁷ I kande ngey almaney kulu Yusufu do. Yusufu mo n'i no ŋwaari bariyey da haw kurey da feejey da farkayey banandi. A n'i ŋwaayandi nda ŋwaari i almaney kulu banandi jiiro din ra.

¹⁷Ja nad tõid oma loomad Joosepile ja Joosep andis neile leiba hobuste, lamba- ja kitsekarjade, veisekarjade ja eeslite eest; nõnda muretses ta neile sel aastal leiba kõigi nende loomade eest.

¹⁸ Waato kaŋ jiiro din bisa, i kaa a do koyne hiino jiiro ra ka ne a se: «Iri si tugu iri koyo se. Iri noorey kulu, da alman kurey mo ban. I ciya iri koyo wane yaŋ. Hay fo mana cindi iri koyo jine kala iri gaahamey da iri farey.

¹⁸Kui see aasta lõppes, siis järgmisel aastal tulid nad tema juurde ja ütlesid temale: 'Me ei saa oma isandale salata, et raha on otsas ja loomakarjad on meie isanda käes. Meil ei ole isanda ees muud üle jäänud kui ainult meie ihud ja põllumaa.

¹⁹ Ifo se no binde iri ga bu ni jine, iri nda iri farey? Kala ni m'iri day da ŋwaari. Iri nda iri farey ma ciya bannyayaŋ Firawna se. Ni m'iri no masangu, zama iri ma funa, iri ma si bu, laabo mo ma si goro koonu.»

¹⁹Kas peame su silma ees surema, niihästi me ise kui meie põllud? Osta meid ja meie põllud leiva eest, et me oma põldudega saaksime vaaraole orjadeks! Anna meile seemet, et jääksime elama ega sureks ja et põllud ei jääks tühjaks!'

²⁰ Yusufu mo na Misira laabo kulu day Firawna se. Mate kaŋ a go, Misirancey kulu na ngey farey neera, zama hara kankam gumo, laabo mo ciya Firawna wane.

²⁰Siis Joosep ostis vaaraole kogu Egiptuse põllumaa, sest egiptlased müüsid igaüks oma põllu, sellepärast et nälg ahistas neid. Nõnda sai maa vaarao omaks.

²¹ Amma za Misira hirri woone gaa ka koy ya-haray hirro gaa, a na talkey tunandi k'i daŋ kwaara beerey ra.

²¹Ja ta tegi rahva tema orjaks, Egiptuse ühest äärest teiseni.

²² Kala alfagey farey hinne no a mana day, zama ngey wo, alfagey gonda ngey baa kaŋ Firawna g'i no. I ga ngey baa ŋwa mo, wo kaŋ Firawna g'i no. Woodin se no i mana ngey farey neera.

²²Ainult preestrite põldusid ta ei ostnud, sest preestritel oli sissetulek vaaraolt ja nemad elatusid sissetulekust, mida vaarao neile andis; seepärast nemad ei müünud oma põldusid.

²³ Waato gaa Yusufu ne borey se: «Wa guna, hunkuna ay na araŋ farey kulu day Firawna se. Masangu neeya araŋ sabbay se, zama araŋ m'a duma laabo ra.

²³Ja Joosep ütles rahvale: 'Vaata, ma olen nüüd ostnud teid ja teie põllud vaaraole. Näe, siin on teile seemet, külvake see põldudele!

²⁴ A ga ciya mo, heemar waate kulu igu kulu ra araŋ ga kanandi fo no Firawna se, kanandi taaca mo ga goro araŋ wane. Araŋ bumbey wane no fari dum'izey se d'araŋ ŋwaari se d'araŋ almaney wane, d'araŋ ize kayney wane.»

²⁴Aga saagist peate andma viiendiku vaaraole, kuna neli osa jäägu teie kätte teile põlluseemneks, samuti toiduks teile ja neile, kes teie peredes on, ja toiduks teie väetitele lastele.'

²⁵ I ne: «Ni n'iri fundey faaba. Naŋ iri ma du gaakuri bonkoono do, iri mo, iri ga ciya Firawna bannyayaŋ.»

²⁵Ja nad vastasid: 'Sina oled meid elus hoidnud! Kui leiame armu oma isanda silmis, siis jääme vaaraole orjadeks.'

²⁶ Yusufu mo na sanni woodin daŋ. A goro mo hala hunkuna Misira laabo ra, Firawna ma du igu ra kanandi fo. Kala alfagey farey hinne no, manti Firawna wane.

²⁶Ja Joosep tegi selle seaduseks Egiptuse põllumaa kohta tänapäevani, et vaaraole saab viiendik; ainult preestrite põllud ei saanud vaarao omaks.

²⁷ Israyla goro Misira Gosen laabo ra. I du mayray hari a ra, i na ize boobo hay ka baa ka tonton.

²⁷Ja Iisrael jäi elama Egiptusemaale Gooseni maakonda; nad jäid sinna paigale, olid viljakad ja neid sai väga palju.

²⁸ Yakuba binde goro Misira laabo ra jiiri way cindi iyye. Yaadin gaa no Yakuba fundo jirbey jiirey to jiiri zangu nda waytaaci cindi iyye.

²⁸Ja Jaakob elas Egiptusemaal seitseteist aastat, ja Jaakobi päevi, tema eluaastaid, oli sada nelikümmend seitse aastat.

²⁹ Alwaato maan mo kaŋ Israyla ga bu. A na nga izo Yusufu ce ka ne a se: «Da day ay du gaakuri ni do, ay ga ni ŋwaaray, ni ma ni kambe daŋ ay tanje cire. Ni ma gomni nda cimi goy te ay se, ma s'ay fiji Misira ra.

²⁹Kui Iisraeli surmapäev ligines, siis ta kutsus oma poja Joosepi ning ütles temale: 'Kui ma nüüd olen su silmis armu leidnud, siis pane oma käsi mu puusa alla ja osuta mulle heldust ja truudust: ära mata mind Egiptusesse,

³⁰ Amma waato kaŋ ay ga kani ay kaayey banda, kala ni m'ay sambu Misira laabo ra ka kond'ay ka fiji ay kaayey saara ra.» Yusufu ne: «Ay ga te mate kaŋ ni ci din.»

³⁰sest ma tahan magada oma vanemate juures. Vii mind Egiptusest ära ja mata nende hauda!' Ja ta vastas: 'Ma teen su sõna järgi!'

³¹ Israyla ne: «Kala ni ma ze ay se.» Yusufu ze a se mo. Israyla mo gungum nga dima boŋo boŋ _ka sududu|_.

³¹Ja tema ütles: 'Vannu mulle!' Ja ta vandus temale. Siis Iisrael kummardas voodi peatsi poole.