1 Rabbi salaŋ Musa se koyne ka ne:
1Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
2 «Ni ma boroyaŋ donton i ma windi ka Kanaana laabo guna, laabo kaŋ ay ga no Israyla izey se. I kaayey kundey kulu ra ni ma boro fo donton, i boro fo kulu ma ciya jine boro i game ra.»
2'Läkita mehi uurima Kaananimaad, mille ma annan Iisraeli lastele; igast nende vanemate suguharust läkitage üks mees, igaüks neist olgu vürst!'
3 Kala Musa n'i donton Rabbi sanno boŋ, i ma fun Paran ganjo ra. Borey din kulu jine boro yaŋ no Israyla izey boŋ.
3Siis läkitas Mooses Issanda käsul nad Paarani kõrbest; kõik need mehed olid Iisraeli laste peamehed.
4 I maayey neeya: Ruben kunda wane: Zakkur ize Sammuwa.
4Ja need on nende nimed: Ruubeni suguharust Sammua, Sakkuri poeg;
5 Simeyon kunda wane: Hori ize Safat.
5Siimeoni suguharust Saafat, Hoori poeg;
6 Yahuda kunda wane: Yefunna ize Kaleb.
6Juuda suguharust Kaaleb, Jefunne poeg;
7 Isakar kunda wane: Yusufu ize Igal.
7Issaskari suguharust Jigal, Joosepi poeg;
8 Ifraymu kunda wane: Nun ize Hoseya.
8Efraimi suguharust Hoosea, Nuuni poeg;
9 Benyamin kunda wane: Rafu ize Palti.
9Benjamini suguharust Palti, Raafu poeg;
10 Zabluna kunda wane: Sodi ize Gaddiyel.
10Sebuloni suguharust Gaddiel, Soodi poeg;
11 Yusufu kunda wane, sanda Manasse kunda nooya: Susi ize Gaddi.
11Joosepi suguharust, nimelt Manasse suguharust, Gaddi, Suusi poeg;
12 Dan kunda wane: Gemmalli ize Amiyel.
12Daani suguharust Ammiel, Gemalli poeg;
13 Aser kunda wane: Munkayla ize Setur.
13Aaseri suguharust Setuur, Miikaeli poeg;
14 Naftali kunda wane: Bofsi ize Nabi.
14Naftali suguharust Nahbi, Vofsi poeg;
15 Gad kunda wane: Maci ize Guyel.
15Gaadi suguharust Geuel, Maaki poeg.
16 Borey kaŋ yaŋ Musa donton i ma windi ka laabo ra guna, i maayey nooya. Musa na Nun ize Hoseya maa daŋ Yasuwa.
16Need olid nende meeste nimed, keda Mooses läkitas maad kuulama. Ja Mooses nimetas Hoosea, Nuuni poja, Joosuaks.
17 Musa binde n'i donton i ma windi Kanaana laabo ra, k'a guna. A ne i se: «Wa ziji fondo woone ra ka koy Negeb* laabo ra, ka kaaru tudey boŋ mo.
17Ja läkitades neid Kaananimaad uurima, ütles Mooses neile: 'Minge sinna Lõunamaale ja minge üles mäestikku,
18 Wa laabo guna, mate kaŋ cine no a bara. Wa borey kaŋ go a ra da goray mo guna, hal i gonda gaabi wala i sinda; hal i ga baa gumo, wala i si baa.
18vaadake maad, missugune see on, ja rahvast, kes seal elab: on ta vägev või väeti, on teda pisut või palju?
19 Wa guna mo mate kaŋ cine no laabo kaŋ ra i goono ga goro bara nd'a, hala ihanno no, wala ilaalo no, da mate kaŋ cine no kwaarey kaŋ ra i goono ga goro go, hala bukka yaŋ ra no i go, wala birni gaabikooni yaŋ ra no i go.
19Kas maa, kus ta elab, on hea või halb? Missugused on linnad, kus ta elab: kas leerid või kindlused?
20 Laabo bumbo mo, wa guna hal a gonda gaabi wala a sinda, hala tuuri-nya yaŋ go no wala i si no. Araŋ ma te dabari mo ka kande laabo dumi ize fooyaŋ.» (Alwaato din mo no ga ti reyzin izey boŋ-jina waate).
20Ja missugune on maa: kas rammus või lahja, kas seal on puid või ei ole? Olge vaprad ja võtke kaasa maa vilju!' Oli parajasti esimeste viinamarjade aeg.
21 I binde koy ka ziji. I na laabo fintal za Zin saajo gaa kal a ma koy Rehob, naŋ kaŋ boro ga furo Hamat.
21Ja nad läksid ning uurisid maad Siini kõrbest kuni Rehobini, Hamati teelahkmeni.
22 I ziji Negeb hara ka koy to Hebron, naŋ kaŋ Ahiman da Sesay da Talmay go, Anak ize yaŋ no. (Hebron wo, i n'a cina, a to jiiri iyye za i mana Zowan cina Misira laabo ra.)
22Ja nad läksid lõuna poole ning tulid kuni Hebronini; seal olid Ahiman, Seesai ja Talmai, Anaki järeltulijad. Hebron oli ehitatud seitse aastat enne Egiptuse Soani.
23 Borey kaa Eskol gooro ra. I na reyzin kambe fo dumbu noodin kaŋ gonda reyzin ize fafa fo. I boro hinka n'a jare goobu fo gaa. I kande garenad* da jeejay* ize yaŋ mo.
23Siis nad tulid Kobaraorgu ja lõikasid sealt viinapuuväädi üheainsa kobaraga ning kandsid seda kahe mehega põikpuus; nad võtsid ka granaatõunu ja viigimarju.
24 I na nango maa ce Eskol, reyzin ize fafa kaŋ Israyla izey dumbu noodin ka jare se.
24See paik nimetati Kobaraoruks viinamarjakobara pärast, mille Iisraeli lapsed sealt lõikasid.
25 Jirbi waytaaci banda no i ye ka kaa ka fun laabo fintalyaŋo do.
25Ja neljakümne päeva pärast tulid nad tagasi maad kuulamast.
26 I ye ka kaa. I kay Musa nda Haruna nda Israyla izey kulu jine, noodin Paran ganjo ra, Kades haray. I kande ngey nda jama kulu se baaru. I na laabo albarka mo cabe i se.
26Nad tulid ning läksid Moosese ja Aaroni ja kogu Iisraeli laste koguduse juurde Paarani kõrbe Kaadesisse ning tõid sõnumeid neile ja kogu kogudusele ja näitasid neile maa vilju.
27 I ci Musa se ka ne: «Iri furo laabo kaŋ ni n'iri donton din ra. Daahir no a ga wa da yu bambari, a albarka mo neeya.
27Ja nad jutustasid temale ning ütlesid: 'Me jõudsime sellele maale, kuhu sa meid läkitasid. See voolab tõesti piima ja mett, ja siin on selle viljad.
28 Amma borey kaŋ yaŋ go laabo ra da goray din gonda gaabi. Kwaarey mo gonda wongu fuyaŋ kaŋ ga beeri gumo. Iri di gorzoyaŋ mo noodin.
28Kuid rahvas, kes elab maal, on tugev, ja linnad on kindlustatud ja väga suured. Me nägime seal ka Anaki järeltulijaid.
29 Amalekancey go Negeb hara ga goro. Hittancey da Yebusancey da Amorancey mo go tondey ra ga goro. Kanaanancey mo go teeko do haray, da Urdun* jarga ga goro.»
29Lõunamaal elavad amalekid, mäestikus elavad hetid, jebuuslased ja emorlased, mererannas ja Jordani ääres elavad kaananlased.'
30 Kala Kaleb na jama dangandi Musa jine ka ne: «Wa kaa, iri ma ziji ka koy sohõ k'a ŋwa, zama iri gonda hina ka te zaama!»
30Siis Kaaleb vaigistas rahvast Moosese ees ja ütles: 'Mingem siiski sinna ja vallutagem see, sest me suudame selle alistada!'
31 Amma borey kaŋ nga nd'ey koy ne: «Iri sinda hina ka wongu nda borey din, zama i ga bisa iri gaabi.»
31Aga mehed, kes olid käinud koos temaga, ütlesid: 'Me ei või minna selle rahva vastu, sest ta on meist vägevam.'
32 Hal i kande baaru laalo Israyla izey se laabo kaŋ i koy ka guna din boŋ. I soobay ka ne: «Laabo kaŋ iri koy k'a windi ka guna din, laabu no kaŋ ga nga gorokoy ŋwa. Borey kulu kaŋ iri di a ra mo, boro kuuku yaŋ no gumo.
32Ja nad levitasid Iisraeli laste ees laimu maa kohta, mida nad olid uurinud, öeldes: 'Maa, mille me uurides läbi käisime, on maa, mis neelab oma elanikud, ja kogu see rahvas, keda me seal nägime, on pikakasvulised inimesed.
33 Noodin iri di baa Nefilimyaŋ*, kaŋ ga ti Anak izeyaŋ, kaŋ fun Nefilim gaa. Iri diyaŋ gaa iri ga hima do-izeyaŋ. Yaadin mo no iri go i diyaŋ gaa.»
33Me nägime seal hiiglasi, Anaki poegi hiiglaste soost: me olime iseendi silmis nagu rohutirtsud ja samasugused olime meie ka nende silmis.'