1Yaz ortasında kar, hasatta yağmur uygun olmadığı gibi,Akılsıza da onur yakışmaz.
1Nagu lumi suvel ja vihm lõikusajal, nõnda ei sobi albile au.
2Öteye beriye uçuşan serçeVe kırlangıç gibi,Hak edilmemiş lanet de tutmaz.
2Nagu koduta lind, nagu lendav pääsuke, nõnda on teenimata needus: see ei lähe täide.
3Ata kırbaç, eşeğe gem,Akılsızın sırtına da değnek gerek.
3Hobusele piits, eeslile valjad ja alpide seljale vits.
4Akılsıza ahmaklığına göre karşılık verme,Yoksa sen de onun düzeyine inersin.
4Ära vasta albile ta rumalust eeskujuks võttes, et sinagi ei saaks tema sarnaseks!
5Akılsıza ahmaklığına uygun karşılık ver,Yoksa kendini bilge sanır.
5Vasta albile ta rumaluse peale, et ta ei hakkaks ennast targaks pidama!
6Akılsızın eliyle haber gönderen,Kendi ayaklarını kesen biri gibi,Kendine zarar verir.
6Kes albiga sõna saadab, raiub eneselt jalad ja peab jooma vägivalda.
7Akılsızın ağzında özdeyiş,Kötürümün sarkan bacakları gibidir.
7Nagu lonkuri jalgade kõikumine on õpetussõna alpide suus.
8Akılsızı onurlandırmak,Taşı sapana bağlamak gibidir.
8Otsekui asetaks kivi lingule, nõnda on albile au andmine.
9Sarhoşun elindeki dikenli dal ne ise,Akılsızın ağzında özdeyiş de odur.
9Otsekui joobnu kätte sattunud orjavits on õpetussõna alpide suus.
10Oklarını gelişigüzel fırlatan okçu neyse,Yoldan geçen akılsızı ya da sarhoşu ücretle tutan da öyledir.
10Nagu kütt, kes haavab kõiki, on see, kes palkab albi või palkab möödujaid.
11Ahmaklığını tekrarlayan akılsız,Kusmuğuna dönen köpek gibidir.
11Nagu oma okse juurde tagasi pöörduv koer on oma rumalust kordav alp.
12Kendini bilge gören birini tanıyor musun?Akılsız bile ondan daha umut vericidir.
12Kui näed meest, kes iseenese silmis on tark, siis on albil enam lootust kui temal.
13Tembel, ‹‹Yolda aslan var,Sokaklarda aslan dolaşıyor›› der.
13Laisk ütleb: Noor lõvi on tee peal! Kiskja keset turgu!
14Menteşeleri üzerinde dönen kapı gibi,Tembel de yatağında döner durur.
14Uks pöörleb hingedel, laisk oma asemel.
15Tembel elini sahana daldırır,Yeniden ağzına götürmeye üşenir.
15Laisk pistab käe kaussi, aga ei viitsi seda suu juurde viia.
16Tembel kendini,Akıllıca yanıt veren yedi kişiden daha bilge sanır.
16Laisk on iseenese meelest targem kui seitse arukalt vastajat.
17Kendini ilgilendirmeyen bir kavgaya bulaşan kişi,Yoldan geçen köpeği kulaklarından tutana benzer.
17Otsekui koera kõrvust haarab kinni see, kes mööda minnes vihastab riiu pärast, millega temal ei ole tegemist.
18Ateşli ve öldürücü oklar savuran bir deli neyse,Komşusunu aldatıp, ‹‹Şaka yapıyordum››Diyen de öyledir.
18Nagu meeletu, kes ammub tuliseid surmanooli,
20Odun bitince ateş söner,Dedikoducu yok olunca kavga diner.
19on mees, kes petab oma ligimest ja ütleb: Ma teen ju ainult nalja.
21Kor için kömür, ateş için odun neyse,Çekişmeyi alevlendirmek için kavgacı da öyledir.
20Puude puudusel kustub tuli, ja kui ei ole keelepeksjat, vaibub tüli.
22Dedikodu tatlı lokma gibidir,İnsanın ta içine işler.
21Mida söed hõõgusele ja puud tulele, seda on riiakas mees tüli õhutamisel.
23Okşayıcı dudaklarla kötü yürek,Sırlanmış toprak kaba benzer.
22Keelepeksja sõnad on nagu maiuspalad ja need lähevad otse sisikonna soppidesse.
24Yüreği nefret dolu kişi sözleriyle niyetini gizlemeye çalışır,Ama içi hile doludur.
23Põlevad huuled ja kuri süda on nagu hõbevaabaga kaetud potitükk.
25Güzel sözlerine kanma,Çünkü yüreğinde yedi iğrenç şey vardır.
24Vihkaja teeskleb huultega, aga südames ta haub pettust:
26Nefretini hileyle örtse bile,Kötülüğü toplumun önünde ortaya çıkar.
25kui ta teeb oma hääle mahedaks, siis ära usu teda, sest tal on seitse jäledust südames.
27Başkasının kuyusunu kazan içine kendi düşer,Taşı yuvarlayan altında kalır.
26Vihkamine katab ennast kavalasti, aga koguduses tuleb ta kurjus ilmsiks.
28Yalancı dil incittiği kişilerden nefret eder,Yaltaklanan ağızdan yıkım gelir.
27Kes kaevab augu, langeb ise sinna sisse, ja kes paneb kivi veerema, selle peale see veereb tagasi.
28Valelik keel vihkab oma ohvreid, ja meelitaja suu valmistab hukatuse.