1Bilgelik çağırıyor,Akıl sesini yükseltiyor.
1Eks hüüa tarkus, eks tõsta arukus häält?
2Yol kenarındaki tepelerin başında,Yolların birleştiği yerde duruyor o.
2Küngastel tee ääres, teelahkmetel, on ta võtnud aset.
3Kentin girişinde, kapıların yanında,Sesini yükseltiyor:
3Väravate kõrval, linna sissekäigus, seal, kus ustest sisse minnakse, kisendab ta:
4‹‹Ey insanlar, size sesleniyorum,Çağrım insan soyunadır!
4'Teile, mehed, ma hüüan, ja mu hääl kõlab inimlastele!
5Ey bön kişiler, ihtiyatlı olmayı öğrenin;Sağduyulu olmayı öğrenin, ey akılsızlar!
5Õppige, rumalad, mõistlikkust, ja albid, hakake aru saama!
6Söylediğim yetkin sözleri dinleyin,Ağzımı doğruları söylemek için açarım.
6Kuulge, sest ma räägin tõtt ja mu huuled on avatud õigeks asjaks!
7Ağzım gerçeği duyurur,Çünkü dudaklarım kötülükten iğrenir.
7Jah, mu suulagi toob kuuldavale tõe, aga õelus on mu huultele jäle.
8Ağzımdan çıkan her söz doğrudur,Yoktur eğri ya da sapık olanı.
8Kõik mu suu sõnad on siirad, neis pole midagi kavalat ega väära.
9Apaçıktır hepsi anlayana,Bilgiye erişen, doğruluğunu bilir onların.
9Need kõik on selged arukale ja õiged neile, kes on leidnud tunnetuse.
10Gümüş yerine terbiyeyi,Saf altın yerine bilgiyi edinin.
10Võtke vastu mu õpetus, aga mitte hõbedat, pigem teadlikkus kui valitud kuld!
11Çünkü bilgelik mücevherden değerlidir,Dilediğin hiçbir şey onunla kıyaslanamaz.
11Sest tarkus on parem kui pärlid ja ükski ihaldatav asi ei ole sellega võrdne.
12Ben bilgelik olarak ihtiyatı kendime konut edindim.Bilgi ve sağgörü bendedir.
12Mina, tarkus, olen mõistlikkuse naaber, ja ma leian tunnetuse ning targa nõu.
13RABden korkmak kötülükten nefret etmek demektir.Kibirden, küstahlıktan,Kötü yoldan, sapık ağızdan nefret ederim.
13Issanda kartus on kurja vihkamine. Ma vihkan kõrkust ja ülbust, halbu eluviise ja pöörast suud.
14Öğüt ve sağlam karar bana özgüdür.Akıl ve güç kaynağı benim.
14Mul on nõu ja kordaminek, ma olen mõistus, mul on võimus.
15Krallar sayemde egemenlik sürer,Hükümdarlar adil kurallar koyar.
15Minu abiga valitsevad kuningad ja võimukandjad korraldavad õiglust.
16Önderler, adaletle yöneten soylularSayemde yönetirler.
16Minu abiga valitsevad vürstid ja suursugused, kõik õiged kohtumõistjad.
17Beni sevenleri ben de severim,Gayretle arayan beni bulur.
17Mina armastan neid, kes armastavad mind, ja kes otsivad mind, need leiavad minu.
18Zenginlik ve onur,Kalıcı değerler ve bolluk bendedir.
18Minu juures on rikkus ja au, jääv varandus ja hüvang.
19Meyvem altından, saf altından,Ürünüm seçme gümüşten daha iyidir.
19Minu vili on kullast parem, parem koguni kui puhas kuld, ja mu saak on parem kui valitud hõbe.
20Doğruluk yolunda,Adaletin izinden yürürüm.
20Ma jäin õigluse rajale, keset õiguse jalgteid,
21Böylelikle, beni sevenleri servet sahibi yapar,Hazinelerini doldururum.
21et anda jõukust neile, kes mind armastavad, ja et täita nende varakambreid.
22RAB yaratma işine başladığındaİlk beni yarattı,
22Issand lõi mind oma töö alguses, esimesena oma töödest muistsel ajal.
23Dünya var olmadan önce,Ta başlangıçta, öncesizlikte yerimi aldım.
23Igavikust alates on mind eraldatud, ürgajast peale, enne maailma algust.
24Enginler yokken,Suları bol pınarlar yokken doğdum ben.
24Ma olen sündinud enne sügavusi, enne kui puhkesid allikad.
25Dağlar daha oluşmadan,Tepeler belirmeden,RAB dünyayı, kırlarıVe dünyadaki toprağın zerresini yaratmadan doğdum.
25Veel enne kui mäed paigale pandi, enne künkaid sündisin mina,
27RAB gökleri yerine koyduğunda oradaydım,Engin denizleri ufukla çevirdiğinde,
26kui ta veel ei olnud teinud maad ega maastikku, ei maailma esimest tolmukübetki.
28Bulutları oluşturduğunda,Denizin kaynaklarını güçlendirdiğinde,
27Kui tema valmistas taevad, olin mina seal, siis kui ta joonistas sõõri sügavuse pinnale,
29Sular buyruğundan öte geçmesinler diyeDenize sınır çizdiğinde,Dünyanın temellerini pekiştirdiğinde,
28kui ta kinnitas pilved ülal, kui said jõuliseks sügavuse allikad,
30Baş mimar olarak Onun yanındaydım.Gün be gün sevinçle dolup taştım,Huzurunda hep coştum.
29kui ta merele pani piiri, et veed ei astuks üle tema käsust, kui ta kinnitas maa alused,
31Onun dünyası mutluluğum,İnsanları sevincimdi.
30siis olin mina tema kõrval kui lemmiklaps, olin päevast päeva temale rõõmuks, mängisin igal ajal tema ees,
32Çocuklarım, şimdi beni dinleyin:Yolumu izleyenlere ne mutlu!
31mängisin tema maailma maa peal ja tundsin rõõmu inimlastest.
33Uyarılarımı dinleyin ve bilge kişiler olun,Görmezlikten gelmeyin onları.
32Ja nüüd, pojad, kuulge mind! Õndsad on need, kes hoiavad minu teed.
34Beni dinleyen,Her gün kapımı gözleyen,Kapımın eşiğinden ayrılmayan kişiye ne mutlu!
33Kuulge õpetust ja saage targaks, ärge jätke seda tähele panemata!
35Çünkü beni bulan yaşam bulurVe RABbin beğenisini kazanır.
34Õnnis on inimene, kes kuulab mind, kes päevast päeva valvab mu ustel, on vahiks mu uksepiitade juures.
36Beni gözardı edense kendine zarar verir,Benden nefret eden, ölümü seviyor demektir.››
35Sest kes leiab minu, leiab elu ja saab Issanda hea meele osaliseks.
36Aga kes ei taba mind, teeb kahju oma hingele; kõik, kes vihkavad mind, armastavad surma.'