1RABbi sabırla bekledim;Bana yönelip yakarışımı duydu.
1Laulujuhatajale: Taaveti laul.
2Ölüm çukurundan,Balçıktan çıkardı beni,Ayaklarımı kaya üzerinde tuttu,Kaymayayım diye.
2Ma ootasin Issandat suure ootusega; ta kummardus mu poole ja kuulis mu appihüüdmist
3Ağzıma yeni bir ezgi,Tanrımıza bir övgü ilahisi koydu.Çokları görüp korkacakVe RABbe güvenecekler.
3ja tõmbas mind üles õuduse august ja paksust porist ning asetas mu jalad kaljule ja kinnitas mu sammud.
4Ne mutlu RABbe güvenen insana,Gururluya, yalana sapana ilgi duymayana.
4Ta pani mu suhu uue laulu, kiituslaulu meie Jumalale. Paljud näevad seda ja hakkavad kartma ja lootma Issanda peale.
5Ya RAB, Tanrım,Harikaların, düşüncelerin ne çoktur bizim için;Sana eş koşulmaz!Duyurmak, anlatmak istesem yaptıklarını,Saymakla bitmez.
5Õnnis on mees, kes paneb oma lootuse Issanda peale ega pöördu ülbete ja valesse taganejate poole.
6Kurbandan, sunudan hoşnut olmadın,Ama kulaklarımı açtın.Yakmalık sunu, günah sunusu da istemedin.
6Palju oled sina, Issand, mu Jumal, teinud imetegusid ja mõelnud mõtteid meie kohta; ei ole kedagi sinu sarnast. Kui ma hakkaksin neid kuulutama ja neist kõnelema, siis oleks neid rohkem kui jõuab ära lugeda.
7O zaman şöyle dedim: ‹‹İşte geldim;Kutsal Yazı tomarında benim için yazılmıştır.Ey Tanrım, senin isteğini yapmaktan zevk alırım ben,Yasan yüreğimin derinliğindedir.››
7Tapa- ja roaohver ei ole su meele järgi - aga mu kõrvad oled sa avanud -, põletus- ja patuohvrit sa ei nõua.
9Büyük toplantıda müjdelerim senin zaferini,Sözümü esirgemem,Ya RAB, bildiğin gibi!
8Siis ma ütlesin: 'Vaata, ma tulen, rullraamatus on minust kirjutatud.
10Zaferini içimde gizlemem,Bağlılığını ve kurtarışını duyururum,Sevgini, sadakatini saklamam büyük topluluktan.
9Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega ja sinu Seadus on mu südames.'
11Ya RAB, esirgeme sevecenliğini benden!Sevgin, sadakatin hep korusun beni!
10Ma jutlustan õiglust suures koguduses; vaata, ma ei sule oma huuli, Issand, sina tead seda!
12Sayısız belalar çevremi sardı,Suçlarım bana yetişti, önümü göremiyorum;Başımdaki saçlardan daha çoklar,Çaresiz kaldım.
11Su õiglust ma ei varjanud oma südames, sinu ustavusest ja su abist ma rääkisin, su heldust ja su tõde ma ei salga suure koguduse ees.
13Ne olur, ya RAB, kurtar beni!Yardımıma koş, ya RAB!
12Sina, Issand, ära keela mulle oma halastust; sinu arm ja su ustavus hoidku mind alati!
14Utansın canımı almaya çalışanlar,Yüzleri kızarsın!Geri dönsün zararımı isteyenler,Rezil olsunlar!
13Sest lugematud õnnetused on mind piiranud, kõik mu süüteod on mind kätte saanud - mul puudub neist ülevaade, neid on rohkem kui juuksekarvu mu peas ja mu süda kaotab julguse.
15Bana, ‹‹Oh! Oh!›› çekenlerDehşete düşsün utançlarından!
14Issand, olgu sulle meelepärane mind vabastada! Tõtta mulle appi, Issand!
16Sende neşe ve sevinç bulsunBütün sana yönelenler!‹‹RAB yücedir!›› desin hepSenin kurtarışını özleyenler!
15Häbenegu ja kohmetugu nad kõik, kes püüavad hävitada mu hinge; taganegu ja jäägu häbisse need, kellele meeldib mu õnnetus!
17Bense mazlum ve yoksulum,Düşün beni, ya Rab.Yardımcım ve kurtarıcım sensin,Geç kalma, ey Tanrım!
16Vallaku jubedus oma häbitööst neid, kes mulle ütlevad: 'Paras, paras!'
17Olgu rõõmsad ja rõõmutsegu sinus kõik, kes otsivad sind; kes armastavad sinu päästet, need öelgu alati: 'Suur on Issand!'
18Mina olen vilets ja vaene, aga Issand mõtleb mu peale! Sina oled mu abi ja mu päästja! Mu Jumal, ära viivita!