¹Tuku' po'ingku-ku, hewa aku' wo'o mpotuku' po'ingku Kristus.

¹Võtke mind eeskujuks, nagu mina võtan Kristuse!

²Kakaliliua-na ompi', ku'une' -koi apa' hi butu nyala-na nikiwoi oa' -a, pai' nituku' oa' tudui' to kuparata-mikokoi.

²Ma kiidan teid, vennad, et te mind igati meeles peate ja hoiate pärimusi, nõnda nagu ma need teile andsin.

³Aga ria hanyala to kana kupopokiwoii-kokoi. Kristus ma'ala rarapai' -ki woo' hi hawe'ea tomane. Tomane-hawo hewa woo' hi tobine, pai' Alata'ala hewa woo' hi Kristus.

³Aga ma tahan, et te teaksite: Kristus on iga mehe pea, aga mees on naise pea, ja Jumal on Kristuse pea.

⁴Ane tomane mokaramuai pai' -i mosampaya ba mpohowa' lolita Alata'ala hi pogamparaa, tomane toei mpokedi' Kristus, to jadi' woo' -na.

⁴Iga mees, kes kaetud peaga palvetab või prohvetlikult kõneleb, häbistab oma pead.

⁵Aga ane hadua tobine mosampaya ba mpohowa' lolita Alata'ala hi pogamparaa, pai' uma-i mokaramuai, uma-hana lompe'. Apa' ntuku' ada, tobine toei mpokedi' tomane-na, to jadi' woo' -na. Tobine to uma mokaramuai toei, hibalia kame'eai' -na hante tobine to rakoku lau-mi wuluwoo' -na.

⁵Ja iga naine, kes paljapäi palvetab või prohvetlikult kõneleb, häbistab oma pead, sest see on otse nõnda, nagu oleks ta paljakspöetu.

⁶Jadi', ane ria tobine to uma dota mokaramuai hi pogamparaa, agina ragunci lau-mi wuluwoo' -na. Aga ane me'ea' -i ragunci ba rakoku, kana mokaramuai-i.

⁶Kui naine ei kata oma pead, siis ta lasku ka oma juuksed maha lõigata; kui aga naisele on häbiks lasta juukseid lõigata või pead paljaks pügada, siis ta katku oma pea kinni!

⁷Tomane to mosampaya ba mpohowa' lolita Alata'ala, neo' mokaramuai, apa' tomane rapajadi' hi rala lence Alata'ala bona hanga' Alata'ala rapomobohe. Tobine-hawo kana mokaramuai apa' tobine mpomobohe hanga' tomane-na.

⁷Mees ei ole kohustatud oma pead katma, kuna ta on Jumala kuju ja aupaiste, naine aga on mehe aupaiste.

⁸Apa' tomane uma rapajadi' ngkai tobine, tobine-hanale to rapajadi' ngkai tomane-e.

⁸Sest mees ei ole ju naisest, vaid naine mehest,

⁹Pai' wo'o, bela tomane to rapajadi' bona mpotulungi tobine, tobine rapajadi' bona mpotulungi tomane.

⁹ega ole ka mees loodud naise pärast, vaid naine mehe pärast.

¹⁰Toe-mi pai' tobine kana mokaramuai, hewa tanda pengkoru-na, apa' ria wo'o-hawo mala'eka to mpopanto' -ta.

¹⁰Seepärast on naine kohustatud kandma meelevalla tunnust pea peal inglite pärast.

¹¹Aga nau' -pa wae, hi kita' to mepangala' hi Pue', tobine pai' tomane hibaa-balia hi rala hawe'ea-na. Tobine uma tuwu' mokalaua hi woto-na moto, wae wo'o tomane uma tuwu' mokalaua hi woto-na moto.

¹¹Ometi ei ole Issanda ees mees ilma naiseta midagi ega naine ilma meheta midagi,

¹²Apa' hewa tobine to lomo' -na rapajadi' ngkai tomane, tomane wo'o-hawo putu ngkai tobine. Hawe'ea-na ngkai Alata'ala.

¹²sest nii nagu naine on mehest, nõnda on ka mees naise läbi, aga kõik on Jumalast.

¹³Pekiri moto-koi: ha natao tobine mosampaya hi Alata'ala hi rala pogamparaa ane uma-i mokaramuai?

¹³Otsustage ise: kas naisel on kohane paluda Jumalat paljapäi?

¹⁴Rapa' -na ane tomane moloe wuluwoo' -na, biasa ta'uli' uma ntoto ria taoa-na.

¹⁴Eks loodus ise õpeta teile, et mehele ei ole auks kanda pikki juukseid,

¹⁵Aga ane tobine moloe wuluwoo' -na, ta'uli' lompe'. Wuluwoo' -na to moloe toe kancolaa-na-hana, apa' wuluwoo' to moloe rawai' -raka tobine raponcawa mua-ra.

¹⁵aga kui naine kannab pikki juukseid, siis on see temale auks, sest pikad juuksed on talle antud katte eest.

¹⁶Tapi' ane ria to doko' mpobaro to ku'uli' tohe'i, toi-wadi lolita-ku: ada to kituku' kai', tobine kana mokaramuai hi pogamparaa, pai' ada toe wo'o-mi to ratuku' topetuku' Alata'ala hi ngata-ngata ntani' -na. Ntani' -na ngkai toe, uma ria.

¹⁶Kui aga keegi kavatseb kiusu ajada, siis ta teadku, et meil ega Jumala kogudustel ei ole seesugust kommet.

¹⁷Kakaliliua-na, ria wo'o-pi hanyala to doko' ku'uli' -kokoi. Uma-koi ku'une' sabana kehi-ni tohe'i, apa' porumpu-ni uma mpokeni kalompea' -na, kadada'aa-na lau-wadi.

¹⁷Kuid seda käskides ma ei kiida teid, sest teie kokkutulekud ei ole teile kasuks, vaid kahjuks.

¹⁸Lomo' -lomo' -na, ku'epe kareba to mpo'uli': ane morumpu-koi mogampara, ria posisalaa-ni hadua pai' hadua. Hiaa' neo' kupemakono mpu'u-e'!

¹⁸Sest esmalt ma kuulen, et kui te tulete kokku kogudusena, esineb teie seas lõhesid, ja osalt ma usun seda.

¹⁹Lompe' lau-di ane ria posisalaa-nie, bona incana ba hema mpu'u-koi to moroho petuku' -ni hi Pue'.

¹⁹Teie seas peabki ju olema lahkarvamusi, et tunnustatud teie seast saaksid avalikuks.

²⁰Jadi', ane moromu-koi hangkaa-ngkania, po'ingku-ni uma natao hi tauna to morumpu ngkoni' roti pai' nginu anggur mpokiwoi kamate-na Pue' Yesus.

²⁰Kui te nüüd kokku tulete, siis ei saa pidada Issanda õhtusöömaaega,

²¹Apa' hi poromu-ni, ria-koi hantongo' to kaliliu mpokoni' pongkoni' -ni moto pai' nginu anggur-ni moto, alaa-na nipolangu moto-mi-koina. Hiaa' doo-ni to uma nakariai, mo'oro' moto-ra.

²¹sest igaüks võtab sööma asudes ette omaenda toidu, ja mõni jääb nälga, ja mõni on joobnud.

²²Ha uma-koi tomia-e? Agina ngkoni' pai' nginu moto-mokoi rala tomi-ni ntuku' konoa-ni. Napa pai' hewa toe kehi-ni hi pogamparaa-e? Ba nipokedi' -ra-rana hingka doo-ni to napobagia Alata'ala? Doko' ni'eai' -ra to uma nakariai-e? Napa to kana ku'uli' -kokoi tohe'i-e? Ha taoa-na ku'une' -koi? Uma-hanae'! Hi gau' -ni tohe'e uma-koi ku'une'.

²²Kas teil siis tõesti ei ole kodasid, kus te võite süüa ja juua? Või te põlastate Jumala kogudust ja häbistate neid, kel midagi ei ole? Mis ma pean teile ütlema? Kas pean teid kiitma? Selle poolest ma teid küll ei kiida.

²³Apa' kutudui' moto-koi wengi napa batua-na ngkoni' pai' nginu hangkaa-ngkania mpokiwoi kamate-na Pue'. Pai' napa to kutudui' -kokoi toe, kutarima ngkai Pue' moto. Hi bengi karapobalu' -na Pue' Yesus, na'ala' -mi roti

²³Sest mina olen Issandalt saanud, mida ma olen andnud teilegi: et Issand Jeesus sel ööl, mil tema ära anti, võttis leiva,

²⁴pai' ka'oti-na mpo'uli' tarima kasi hi Alata'ala, napihe-pihe pai' na'uli' -raka ana'guru-na: "Toi-mi woto-ku to kutonu mpotolo' -koi. Babehi-mokoi ada toi bona mpokiwoi-a."

²⁴tänas, murdis ja ütles: 'See on minu ihu, mis teie eest antakse. Tehke seda minu mälestuseks!'

²⁵Wae wo'o ka'oti-ra ngkoni', na'ala' sangkiri' to ihia' anggur, pai' na'uli': "Ihi' sangkiri' toi mpobatuai pojanci Alata'ala to bo'u, to mpoposidai' Alata'ala pai' manusia', to rapadupa' hante raa' -ku. Butu ngkani-ni nginu, babehi-koi tohe'i bona mpokiwoi-a."

²⁵Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: 'See karikas on uus leping minu veres. Nii sagedasti kui te sellest joote, tehke seda minu mälestuseks!'

²⁶Jadi', butu ngkani takoni' roti pai' ta'inu anggur hangkaa-ngkania hewa toe, to tababehi toe mpotutura kamate-na Pue', duu' -na rata nculii' -i mpai'.

²⁶Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast joote, kuulutate teie Issanda surma, kuni tema tuleb.

²⁷Toe pai' ku'uli' -kokoi: tauna to ngkoni' roti ba mpo'inu anggur Pue' toe hante kehi to uma natao, bate masala' -ra, apa' hewa uma rasaile' woto pai' raa' -na Pue' to nabatuai ada toe.

²⁷Niisiis, kes iial seda leiba sööb või Issanda karikast joob vääritul viisil, on süüdi Issanda ihu ja vere vastu.

²⁸Jadi', butu dua tauna kana mpoparesa' ncala' kehi-na, pai' lako' ma'ala-idi ngkoni' roti pai' nginu anggur toe.

²⁸Inimene katsugu ennast läbi ja alles siis söögu sellest leivast ja joogu sellest karikast!

²⁹Apa' tauna to ngkoni' roti pai' nginu anggur toe hante kehi to uma natao, bate nahuku' -ra Alata'ala, apa' uma rasaile' woto-na Pue' to nabatuai ada toe.

²⁹Sest kes sööb ja joob, see sööb ja joob enesele nuhtlust, kui ta ei anna aru sellest ihust.

³⁰Apa' ngkai toe-die pai' alaa-na wori' -koi to peda' ba lente wuku-nie, pai' ria mpu'u-mi doo-ni to mate.

³⁰Seepärast ongi teie seas palju nõrku ja põduraid ning paljud on surnud.

³¹Jadi', ane taparesa' mperi'ulu moto-hawo kehi-ta, uma-hawo nahuku' -ta Pue'.

³¹Kui me aga iseenda üle õigesti otsustame, siis ei mõisteta meid hukka;

³²Aga ane nahuku' -ta Pue' hewa toe, batua-na naparesai' -ta hewa hadua tuama mpoparesai' ana' -na, bona neo' -ta mpai' rahuku' hangkaa-ngkania hante tauna to uma mpo'incai Pue'.

³²kui meie eneste üle mõistame kohut, siis Issand kasvatab meid, et meid koos maailmaga hukka ei mõistetaks.

³³Ngkai toe-mi ompi' -ompi' -ku, ane morumpu-koi ngkoni' roti pai' nginu anggur mpokiwoi kamate-na Pue', agina momepopea-koi pai' lako' ngkoni' hangkaa-ngkania.

³³Niisiis, mu vennad, kui te tulete kokku sööma, siis oodake üksteist.

³⁴Ane ria to mo'oro', ngkoni' ncala' hi tomi-na. Nee-neo' mpai' morumpu-koi bona mogampara, hiaa' mporata huku' lau-dakoi ngkai Pue'. Pai' ane gau' -gau' to ntani' -na, ku'atoro' ane rata-a-damo mpai'.

³⁴Kui kellelgi on nälg, siis ta söögu enne kodus, et te ei tuleks kokku nuhtluseks. Muud asjad ma korraldan siis, kui tulen.