¹Rata mpu'u-mi eo bohe to Yahudi to rahanga' Eo Pentakosta, hawe'ea topetuku' Yesus morumpu mopahantuda.

¹Kui nelipühapäev kätte jõudis, olid nad kõik koos ühes paigas.

²Muu-mule' ra'epe to moni ngkai langi', hewa pewui ngolu' to bohe. Moni tohe'e ka'epea hobo' hi rala tomi porumpua-ra.

²Ja äkitselt tuli taevast kohin, otsekui tugev tuul oleks puhunud, ja täitis kogu koja, kus nad istusid.

³Pai' rahilo-rawo anu to hewa apu to molence mpojila', ngkenele pai' dungku hi butu-butu dua-ra.

³Ja nad nägid otsekui hargnevaid tulekeeli, mis laskusid iga üksiku peale nende seas.

⁴Ngkai ree, nakuasai omea-ramo Inoha' Tomoroli', pai' ntepu'u-ramo mololita hante basa-basa to ko'ia ra'incai, ntuku' to napopolibu' -raka Inoha' Tomoroli'.

⁴Ja nad kõik täideti Püha Vaimuga ning hakkasid rääkima teisi keeli, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida.

⁵Nto'u toe wo'o-hawo, ria hi Yerusalem wori' to Yahudi ngkai ngata humalili' dunia'. Tauna tohe'era paka' to mengkoru hi Pue' Ala.

⁵Jeruusalemmas oli aga elamas juute, vagasid mehi kõigi rahvaste keskelt, kes on taeva all.

⁶Kampo'epe-ra moni to hewa ngolu' we'i, mo'iko-ramo tumai morumpu. Ingu' -ra, apa' hore-hore mpo'epe basa-ra moto to rapake' suro Pue' Yesus toera.

⁶Kui nüüd see hääl kostis, tuli kokku nende kogukond, ja kõiki valdas hämmastus, sest igaüks kuulis räägitavat oma murret.

⁷Uma mowo kakonce-ra, ra'uli': "Napa-koiwo to jadi' tohe'i-e? Bo paka' to Galilea moto-ra to mololita toera.

⁷Nad jahmusid ja panid imeks, öeldes: 'Ennäe, eks need kõik, kes räägivad, ole galilealased?

⁸Hiaa' napa-di pai' ta'epe-ra mololita hi rala basa-ta moto?

⁸Kuidas siis meist igaüks kuuleb oma sünnimaa murret?

⁹Kita' toi, wori' nyala basa-ta. Ria-ta ngkai tana' Partia, Media, Elam, ngkai Mesopotamia, Yudea pai' Kapadokia. Ria-ta to ngkai tana' Pontus pai' Asia,

⁹Meie, partlased ja meedlased ja eelamlased ja kes me elame Mesopotaamia-, Juuda- ja Kappadookiamaal, Pontoses ja Aasias,

¹⁰ngkai Frigia pai' Pamfilia, ngkai Mesir pai' ngkai tana' Libia to mohu' ngata Kirene. Ria-ta to rata ngkai ngata Roma.

¹⁰Früügias ja Pamfüülias, Egiptuses ja Liibüa maades Küreene pool, ja siia elama asunud roomlased,

¹¹Hantongo' -ta to Yahudi, pai' ria wo'o tau ntani' -na to mesua' -mi hi agama Yahudi. Ria to tumai ngkai tana' Kreta pai' tana' Arab. Hawe'ea-ta himpau mpo'epe-ra mololita hi rala basa-ta moto, mpololita kajadia' bohe to nababehi Alata'ala."

¹¹juudid ja nende usku pöördunud kreetlased ja araablased - kuidas me kuuleme räägitavat meie endi keeles Jumala suuri asju?'

¹²Konce pai' ingu' omea-ramo, pai' momepekune' -ra hadua pai' hadua, ra'uli': "Napa mpu'u-koiwo batua-na to hewa toi-e?"

¹²Nad kõik olid jahmunud ja kahevahel ning ütlesid üksteisele: 'Mis see küll peab olema?'

¹³Aga ria wo'o-ra hantongo' to mepopo'ore', ra'uli': "Malangu-ra-hanale!"

¹³Mõned aga ütlesid pilgates: 'Nad on täis magusat veini!'

¹⁴Ngkai ree, mokore-imi Petrus hante doo-na to hampulu' hadua, pai' -i mpololitai tauna to wori'. Mololita-i napesukui, na'uli': "Ompi' -ompi' to Yahudi, pai' koi' omea to mo'oha' hi Yerusalem! Pe'epei lompe' -koi, apa' napa to majadi' tohe'i kupakanoto-kokoi.

¹⁴Siis tõusis Peetrus koos nende üheteistkümnega püsti, tõstis häält ja kõneles neile: 'Juuda mehed ja kõik Jeruusalemma elanikud! Olgu see teil teada - pange tähele mu sõnu!

¹⁵Kai' tohe'i-e, uma-kai malangu hewa to ni'uli', apa' ko'ia-hawo tempo ponginua. Lako' jaa sio mepulo.

¹⁵Nemad ei ole sugugi joobnud, nagu te arvate, on ju alles kell üheksa hommikul.

¹⁶To jadi' tohe'i-e, kadupa' -na to nalowa ami' -mi Pue' Ala owi hante wiwi nabi Yoel, hewa toi moni-na:

¹⁶Vaid see on, mida prohvet Joel on öelnud:

¹⁷Na'uli' Alata'ala: `Nto'u kahudua dunia' mpai', Aku' mpewai' Inoha' -ku hi manusia' omea. Ana' -ni tomane pai' ana' -ni tobine mpohowa' mpai' lolita-ku. Kabilasa-ni mpohilo pangila to kupopohiloi-raka. Totu'a-ni mo'ompo' napa to kupopo'ompoi' -raka.

¹⁷'Ja viimseil päevil sünnib, ütleb Jumal, et ma valan oma Vaimust välja kõigi inimeste peale ja teie pojad ja teie tütred ennustavad ja teie noored näevad nägemusi ja teie vanad näevad unenägusid,

¹⁸Rata-rata hi batua-ku, tomane ba tobine, kuwai' -ra Inoha' -ku hi eo toe mpai', pai' -ra mpohowa' lolita-ku.

¹⁸ning oma teenrite ja teenijate peale ma valan neil päevil välja oma Vaimust ja nad ennustavad,

¹⁹Kupopohiloi-koi anu mekoncehi hi langi', pai' tanda mekoncehi hi wongko dunia' wo'o. Ria mpai' raa' pai' apu pai' rangahu to bue'.

¹⁹ning ma annan märke ülal taevas ja tunnustähti all maa peal: verd ja tuld ja suitsusambaid.

²⁰Mobengi mpai' eo, wula molei hewa raa', kako'ia-na rata Eo Pue', eo to bohe pai' to mobaraka' lia.

²⁰Päike muutub pimedaks ja kuu vereks, enne kui tuleb Issanda päev, suur ja ülev.

²¹Nto'u toe mpai', hema-hema to mekakae hi Pue' bate rahore ngkai huku' jeko' -ra.'"

²¹Ja sünnib, et igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse.'

²²Oti toe, na'umpui' Petrus lolita-na, na'uli': "Ompi' -ompi' -ku to Israel! Pe'epei to ku'uli' -kokoi tohe'i. Yesus to Nazaret, Hi'a-mi to napelihi pai' napakatantu Alata'ala jadi' Magau' Topetolo'. Alata'ala mpopo'incai-koi Kayesus-na Magau' Topetolo', apa' nawai' -i kuasa mpobabehi wori' tanda mekoncehi pai' anu mobaraka' pai' kajadia' bohe. Nihilo moto-mi hawe'ea toe ompi', pai' ni'inca kamakono-na.

²²Iisraeli mehed, kuulge neid sõnu: Jeesuse Naatsaretlase, mehe, kellele Jumal on tunnistuse andnud vägevate tegude ja märkide ja tunnustähtedega, mis Jumal tema läbi teie keskel tegi, nõnda kui te isegi teate,

²³Yesus toe ratonu hi koi', pai' -i nipatehi, nitonu hi tauna to dada'a bona raparika'. Ntaa' to jadi' toe, bate ntuku' hawa' to napakatantu ami' -mi Alata'ala, apa' na'inca ami' napa to kana majadi'.

²³tema enda, kui ta oli Jumala määratud nõu ja etteteadmise järgi loovutatud, olete teie ülekohtuste inimeste kätega risti naelutades hukanud.

²⁴Koi' mpopatehi Yesus, aga Alata'ala mpotuwu' nculii' -i, nabahaka-i ngkai kuasa kamatea, apa' bate uma-i ma'ala mate oa'.

²⁴Aga Jumal on tema üles äratanud, päästes ta surmavaludest, seepärast et surmal ei olnud väge teda pidada oma võimuses.

²⁵Apa' wae to na'uli' Magau' Daud owi mpolowa Yesus, hewa tohe'i: `Kuhilo, bate Pue' oa' to mpodoo-a. Uma kupoka'eka' ba apa-apa, apa' Pue' to mpotulungi-a.

²⁵Taavet ütleb tema kohta: 'Ma näen Issandat alati enese silme ees, sest ta on mu paremal pool, et ma ei kõiguks.

²⁶Toe pai' goe' lia nono-ku, pai' ntora ku'une' -ko Pue'. Rodo moto-a mpopea-ko.

²⁶Seepärast mu meel rõõmustab ja mu keel hõiskab, mu ihugi võib hingata lootuses,

²⁷Apa' uma nupelele' kao' -ku tida hi po'ohaa' tomate, woto-ku uma nupelele' hi rala daeo' duu' -na pope, apa' Aku' batua-nu to nupelihi.

²⁷sest sa ei jäta mu hinge surmavalda ega anna oma Vagale näha kõdunemist.

²⁸Nutudo' -maka ohea mporata katuwua' to lompe'. Hono' lia mpai' kagoea' -ku, ane ria-apa mpai' dohe-nu.'"

²⁸Sa oled mulle andnud teada elu tee, sa täidad mind rõõmuga oma palge ees.'

²⁹Ngkai ree, na'uli' wo'o-mi Petrus: "Ompi' -ompi' -ku, ma'ala ta'uli' hante kanoto-noto-na, bela woto-na moto to natoa' lolita Daud toe we'i. Apa' tuama-ta Daud, mate moto-i-hawo pai' -i ratana. Daeo' -na ria hi ngata-ta duu' tempo toi.

²⁹Mehed-vennad! Tohib ju avalikult teile öelda peavanem Taavetist, et ka tema on surnud ja maha maetud ja tema haud on meie juures tänini.

³¹Daud hadua nabi, pai' na'inca ami' napa to nababehi Alata'ala hi eo mpeno. Alata'ala mpobabehi janci-na hi Daud hante mosumpa, na'uli': hadua mpai' ngkai muli Daud na'ongko' jadi' magau' hewa Daud moto. Jadi', toe pai' Daud mpolowa ami' -mi katuwu' -na nculii' Magau' Topetolo', na'uli': uma-i rapelele' hi po'ohaa' tomate, pai' woto-na uma rapelele' hi rala daeo' duu' -na pope.

³⁰Et ta oli prohvet ja teadis, et Jumal oli talle vandega tõotanud tema troonile seada istuma järglase ta niuete viljast,

³²"Yesus toe-mile to natoa' lolita Daud-e we'i. Apa' Hi'a-mi to napotuwu' nculii' Alata'ala-e. Kai' toi-mi to jadi' sabi' -na.

³¹siis ta nägi ette ning rääkis Messia ülestõusmisest: 'Ei teda jäeta surmavalda ega näe ta liha kõdunemist.'

³³Alata'ala to Tuama mpo'ongko' -imi, napopohura-i hi huraa karabilaa' hi mali ngka'ana-na, pai' nawai' -imi Inoha' Tomoroli'. Ngkai ree, Yesus mpohubui Inoha' Tomoroli' tumai hi kai', ntuku' janci-na Alata'ala. Jadi', napa to nihilo pai' to ni'epe-mi toe we'i lau, majadi' sabana kuasa Inoha' Tomoroli'.

³²Sellesama Jeesuse on Jumal üles äratanud surnuist, meie kõik oleme selle tunnistajad.

³⁴"Ompi' -ompi', bela-hawo Daud to ngkahe' hilou hi suruga. Tapi' ria lolita-na Daud to mpolowa kangkahe' -na Yesus hilou hi suruga, hewa toi moni-na: Pue' Ala mpo'uli' -ki Pue' -ku: `Mohura-moko hi mali ngka'ana-ku,

³³Et ta nüüd Jumala parema käega on ülendatud, siis ta on saanud Isalt Püha Vaimu, nagu oli tõotatud, ning on selle välja valanud; seda teie nüüd näete ja kuuletegi.

³⁵duu' -na kupopengkoru hawe'ea bali' -nu hi Iko.'

³⁴Taavet ei ole ju läinud taevasse, aga ta ütleb: 'Issand ütles mu Issandale: Istu mu paremale käele,

³⁶Jadi', toe pai' hawe'ea to Israel kana mpo'inca mpu'u-mpu'u: Yesus to niparika' -e, Hi'a toe-mi to napelihi Alata'ala jadi' Pue' pai' Magau' Topetolo'."

³⁵kuni ma panen su vaenlased su jalajäriks!'

³⁷Kara'epe-na ntodea lolita Petrus toe, soho' -mi nono-ra, pai' mepekune' -ra hi Petrus pai' hi suro Pue' Yesus ntani' -na, ra'uli': "Ane wae, napa-mi-kaiwo to kana kibabehi?"

³⁶Kogu Iisraeli sugu teadku nüüd kindlasti, et Jumal on tema teinud Issandaks ja Messiaks, sellesama Jeesuse, kelle teie risti lõite!'

³⁸Na'uli' Petrus: "Medea-mokoi ngkai jeko' -ni, pai' -koi raniu' butu-butu dua-ni jadi' topetuku' Yesus Kristus. Ngkai ree mpai', Alata'ala mpo'ampungi jeko' -ni, pai' nawai' -koi Inoha' Tomoroli'.

³⁷Seda kuuldes lõikas see neile südamesse ja nad ütlesid Peetrusele ja teistele apostlitele: 'Mida me peame tegema, mehed-vennad?'

³⁹Apa' Alata'ala mojanci kanawai' -nata Inoha' Tomoroli', pai' hi muli-muli-ta, duu' rata hi tauna to molaa. Pojanci Alata'ala toe, bate bagia hawe'ea tauna to nakio' Pue' -ta Pue' Ala jadi' topetuku' -na."

³⁸Aga Peetrus ütles neile: 'Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse oma pattude andekssaamiseks, ning siis te saate Püha Vaimu anni.

⁴⁰Wori' nyala-pi lolita-na Petrus hi ntodea, naparesai' -ra pai' napopo'ingai' -ra, na'uli': "Medea-mokoi! Neo' -pi nituku' tauna to dada'a to tuwu' tempo toi, bona neo' -koi narata pehuku' Alata'ala to mporumpa' -ra mpai'!"

³⁹Sest see tõotus on antud teile ja teie lastele ning kõikidele, kes on eemal, keda iganes Jumal, meie Issand, enese juurde kutsub.'

⁴¹Wori' -mi tauna to mpopangala' lolita Petrus, pai' -ra raniu' jadi' topetuku' Yesus. Hi eo toe, kawori' tauna to mepangala' hi Yesus, tetampai-mi kira-kira tolu ncobu.

⁴⁰Veel paljude muudegi sõnadega veenis Peetrus neid ja manitses: 'Laske end päästa sellest sõgedast sugupõlvest!'

⁴²Topetuku' Yesus to bo'u toera ntora mpopetudui' hi suro Pue' Yesus, pai' tida-ra morumpu hangkaa-ngkania. Ngkoni' -ra hangkaa-ngkania, mpopihe-pihe roti mpokiwoi kamate-na Pue' Yesus, pai' mosampaya wo'o-ra hangkaa-ngkania.

⁴¹Kes nüüd tema sõna vastu võtsid, need ristiti, ning sel päeval lisati nende hulka umbes kolm tuhat inimest.

⁴³Wori' anu mobaraka' pai' tanda mekoncehi to rababehi suro Pue' Yesus. Toe pai' me'eka' lia-ramo ntodea.

⁴²Aga nemad püsisid apostlite õpetuses ja osaduses, leivamurdmises ja palvetes.

⁴⁴Hintuwu' -ramo hawe'ea topepangala' hi Yesus. Rewa-ra raporewa hangkaa-ngkania.

⁴³Ent igale inimesele tuli kartus, sest palju imetegusid ja tunnustähti sündis apostlite läbi.

⁴⁵Ria-ra to mpobalu' ihi' tomi-ra, pai' doi oli-na rabagi-bagi hi doo-ra to nakakurai'.

⁴⁴Kõik usklikud olid üheskoos ja kõik oli neil ühine.

⁴⁶Butu eo-na morumpu-ra hi Tomi Alata'ala. Mpopihe-pihe-ra roti mpokiwoi kamate-na Pue' Yesus, pai' ngkoni' -ra hangkaa-ngkania hi rala tomi-ra hante goe' pai' karoli' -roli' nono-ra.

⁴⁵Omandi ja vara nad müüsid ära ning jagasid raha igaühele sedamööda, kuidas keegi vajas.

⁴⁷Ntora mpo'une' -ra Alata'ala, pai' hawe'ea ntodea mpokagoe' -ra. Butu eo-na Pue' mpodonihii kawori' -ra; batua-na, butu eo-na kawoo-woria' tauna to mepangala' hi Pue' Yesus duu' -na tehore ngkai huku' jeko' -ra.

⁴⁶Nad viibisid päevast päeva ühel meelel pühakojas, murdsid leiba kodudes ja võtsid rooga juubeldades ning siira südamega,

⁴⁷kiites Jumalat ja leides armu kogu rahva silmis. Issand aga lisas päästetuid päevast päeva nende hulka.