¹Hewa toe, ompi': rapa' -na ria hadua ana' maradika. Hawe'ea rewa tuama-na mpai', hi'a omea pue' -na. Aga ane nto'u kakedia' -na-pidi, raponcawa hewa hadua batua-i-pidi.

¹Ma tahan öelda: Niikaua kui pärija on väeti laps, ei erine ta milleski orjast, ehkki ta on kõige isand,

²Ria tauna to mpewili' -i pai' mpo'urusi rewa-na, duu' -na rata-mi tempo-na to napakatantu tuama-na.

²vaid ta on eestkostjate ja majapidajate meelevalla all kuni isa määratud tähtajani.

³Wae wo'o hante kita' ompi': kako'ia-ta mpo'incai Alata'ala, kita' hewa ana' toei, apa' mengkoru-ta hi ada pai' atura to hi dunia' toi.

³Nõnda on ka meiega: kui me olime väetid lapsed, siis olime orjuses maailma algainete meelevalla all.

⁴Aga karata-na tempo to napakatantu Alata'ala, napahawa' -mi Ana' -na tumai hi dunia'. Ana' -na toei putu ngkai hadua tobine, pai' -i mewali to Yahudi to mengkoru hi Atura Musa.

⁴Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla,

⁵Alata'ala mpopahawa' Ana' -na tumai bona mpobahaka-ta ngkai Atura Musa, bona kita' wo'o ma'ala napajadi' ana' -na.

⁵lahti ostma seadusealuseid, et me saaksime pojaseisuse.

⁶Jadi', apa' lawi' ana' Alata'ala-tamoe, Alata'ala mpohubui Inoha' Ana' -na mo'oha' hi rala nono-ta. Ngkai pobago Inoha' Tomoroli' hi rala nono-ta toe, mekio' -ta hi Alata'ala, ta'uli' -ki: "O Mama! O Tuama-ku!"

⁶Et te olete aga pojad, siis on Jumal läkitanud teie südamesse oma Poja Vaimu, kes hüüab: 'Abba! Isa!'

⁷Jadi', uma-pi tapengkorui Atura Musa bona ke jadi' monoa' -ta hi poncilo Alata'ala. Ana' Alata'ala-tamo! Pai' ane ntoa' napo'ana' -tamo, bate nawai' -ta mpai' hawe'ea to naporodo hi ana' -na.

⁷Nõnda ei ole sa enam ori, vaid poeg, aga kui sa oled poeg, siis sa oled ka pärija Jumala kaudu.

⁸Owi kako'ia-ni mpo'incai Alata'ala, mengkoru-koi hi pue' -pue' to mobaraka', aga to bela-ra Alata'ala.

⁸Kuid siis, kui te ei teadnud midagi Jumalast, te orjasite neid, kes loomult ei olegi jumalad.

¹⁰Tapi' tempo toi ni'inca-imi Alata'ala-- hiaa' kakono-na Alata'ala-di-hawo to ri'ulu mpo'inca-koi! Jadi', napa-di-koina pai' doko' nikanculihii ada pai' atura to hewa toe-e? Nituku' lau-mi ada agama Yahudi hewa eo palia, tempo mosusa', wula bo'u pai' eo bohe ntani' -na. Ada pai' atura tetu-le uma mpokeni rasi', pai' uma-koi mpai' tebahaka ngkai huku' jeko' -ni ngkai petuku' -ni hi atura tetu-e. Jadi', napa pai' doko' mengkoru nculii' wo'o-mokoi hi ada pai' atura to hewa tetu-e!

⁹Nüüd aga, kui te olete Jumala ära tundnud - pigem küll on Jumal teid ära tundnud -, kuidas te pöördute jälle nõrkade ja viletsate algainete poole, mida te jälle uuesti tahate orjata?

¹¹Koro' -a nee-neo' mpai' uma ria kalaua-na lenge' -ku mpokeni Kareba Lompe' hi koi'.

¹⁰Te peate päevi ja kuid ja aegu ja aastaid.

¹²Ompi' -ku to Galatia! Kuperapi' bona nituku' mpu'u ingku-ku. Apa' nau' to Yahudi-a, kubahakai-mi mpotuku' ada to Yahudi bona aku' jadi' hewa koi' to bela-koi to Yahudi. Lompe' lia kehi-ni hi aku' wengi.

¹¹Ma kardan teie pärast, et ma olen asjata teie heaks vaeva näinud.

¹³Tantu nikiwoi-pidi karata-ku hi ngata-ni wengi mpokeni Kareba Lompe' hi koi'. Nto'u toe peda' -a.

¹²Saage, vennad, niisuguseks nagu mina, sest minagi olen nagu teie. Ma anun teid! Te ei ole mulle mingisugust ülekohut teinud.

¹⁴Haki' -ku toe mpakasusa' -koi. Aga nau' wae, uma-a nipokarungku ba nipoka'oja'. Nitarima lau-ada, niponcawa mala'eka ngkai Alata'ala, niponcawa hewa Kristus Yesus lau-ada.

¹³Te ju teate, et ma esimesel korral kuulutasin teile evangeeliumi oma ihu nõtruses

¹⁵Goe' mpu'u nono-ni nto'u toe ompi'. Jadi' napa pai' mobali' -mi nono-ni tempo toi? Nto'u toe wengi, ku'inca mpu'u ompi', ane ria ba napa-napa to kuparaluu, uma nipekabosi'; kira-kira ane ke bisa-wadi, nau' mata-ni moto-mi nijungki' pai' niwai' -ka, ba ke uma nipekabosi'.

¹⁴ning teie võitsite kiusatuse ega põlastanud mind mu keha pärast ega sülitanud maha, vaid võtsite mu vastu nagu Jumala ingli, nagu Kristuse Jeesuse.

¹⁶Ha ni'uli' -koina, aku' jadi' bali' -ni tempo toi apa' ku'uli' -kokoi napa to makono?

¹⁵Kus on nüüd teie õndsakskiitmine? Ma ju tunnistan teile, et kui oleks olnud võimalik, siis te oleksite oma silmad välja kiskunud ja andnud minule.

¹⁷Tauna to hantongo' tetura ria, doko' mpu'u-ra ngala' nono-ni. Tapi' patuju-ra uma-hana lompe'. Patuju-ra doko' mpogaa' -koi ngkai aku', bona nituku' -ra hante nono-ni mpu'u.

¹⁶Kas ma olen saanud teie vaenlaseks, rääkides teile tõtt?

¹⁸Lompe' lau-di ane ria to doko' ngala' nono-ni. Uma muntu' bula-ku dohe-ni, lingku' -ku wo'o, lompe' oa' ane ria to doko' ngala' nono-ni, asala patuju-ra lompe'.

¹⁷Nemad ei lipitse teie ümber hea pärast, vaid nad tahavad teid tõrjuda eemale minust, et te innukalt lipitseksite nende ümber.

¹⁹Ompi' -ompi', kuponcawa ana' -ku moto-mokoi. Aga susa' -mi nono-ku toi-e mpopenonoi-koi, pai' bate susa' oa' mpai' nono-ku ane ko'ia-koi jadi' hewa Kristus.

¹⁸Alati on hea olla innukas hea suhtes, mitte ainult siis, kui mina teie juures olen.

²⁰Doko' lia-ama hi retu dohe-ni ompi', bona lolita-ku to karapo' ma'ala kubalii'. Apa' tuhu-mi nono-ku toi-e ompi'.

¹⁹Mu lapsed, kelle pärast ma olen jälle lapsevaevas, kuni Kristus teie sees saab kuju!

²¹Ee koi' to doko' mengkoru hi Atura Musa, pe'epei-kae' lolita-ku! Ku'uli' -kokoi napa to te'uki' hi rala Buku Atura Musa.

²⁰Küll ma tahaksin nüüd olla teie juures ja muuta oma häältki, sest ma olen teie pärast nõutu.

²²Te'uki' hewa toi: Abraham, rodua-ki ana' -na. Ana' -na to hadua putu ngkai Hagar, to tuwu' batua-i. Pai' ana' -na to hadua putu ngkai Sara, bela-i-hana batua.

²¹Öelge mulle teie, kes te tahate olla Seaduse all, kas te ei kuule Seadust?

²³Ana' to putu ngkai tobine to tuwu' batua, putu hewa ana' biasa ntuku' konoa manusia'. Tapi' ana' to putu ngkai tobine to bela-i batua, putu ntuku' janci Alata'ala hi Abraham.

²²On ju kirjutatud, et Aabrahamil oli kaks poega, üks teenijaga ja teine vaba naisega.

²⁵Tutura tohe'e ma'ala jadi' tudui' hi kita'. Tobine to rodua toera mpobatuai ronyala ohea jadi' monoa' hi poncilo Alata'ala. Hagar ma'ala rarapai' -ki tauna to doko' jadi' monoa' hi poncilo Alata'ala hi kampotuku' -ra Atura Musa. Apa' hawe'ea tauna to mpotuku' Atura Musa tuwu' hewa batua, apa' mengkoru-ra hi Atura Musa hewa batua mengkoru hi maradika-na. Jadi', Hagar toei ma'ala rarapai' -ki Bulu' Sinai hi tana' Arab. Pai' Hagar toei ma'ala rarapai' -ki ngata Yerusalem to hi dunia' toi. Apa' pue' ngata Yerusalem tuwu' hewa batua, napobatua Atura Musa.

²³Teenija poeg oli sündinud lihaliku loomuse järgi, vaba naise poeg aga tõotuse kaudu.

²⁶Sara ma'ala rarapai' -ki Yerusalem to hi suruga. Sara toe-imile to tapotina kita' toi-e ompi', apa' uma-i tuwu' batua, pai' kita' uma-ta napobatua Atura Musa.

²⁴Siin on võrdpildid: need kaks naist tähendavad kahte lepingut, üks Siinai mäelt orjapõlveks, see on Haagar -

²⁸Tohe'e hewa lolita Buku Tomoroli' to mpo'uli': Goe' -ko-kona iko tobine to lalo, to uma-ko-kona hangkania mo'ana'. Goe' pai' mohahelo' -ko, to uma hangkania ntodohaka mpo'ote ana'. Apa' nau' lalo-ko, meliu mpai' kawori' muli-nu ngkai tobine to mo'anai' ami'."

²⁵Haagar on ju Siinai mägi Araabias ja vastab nüüdsele Jeruusalemmale, sest see orjab koos oma lastega;

²⁹Nto'u toe owi, ana' Abraham to putu hewa ana' biasa mpobalinai' tu'ai-na to putu ntuku' janci Alata'ala. Wae wo'o to jadi' tempo toi-e: tauna to doko' mpewuku-ta mpotuku' Atura Musa mpobalinai' -ta to mpotuku' konoa Inoha' Tomoroli'.

²⁶ent ülalasuv Jeruusalemm on vaba naine, kes on meie ema.

³⁰Tapi' napa to te'uki' hi rala Buku Tomoroli'? Te'uki' hewa toi: "Popalai-i tobine to tuwu' batua tetui hante ana' -na! Apa' ana' batua toe uma ma'ala mpotarima sosora tuama-na hangkaa-ngkania hante ana' to putu ngkai tobine to uma tuwu' batua."

²⁷Sest on kirjutatud: 'Rõõmusta, sigimatu, kes sa ei kanna ilmale; hõiska ja hüüa, kes sa ei ole lapsevaevas, sest üksildasel on enam lapsi kui sellel, kellel on mees!'

³¹Jadi', kita' toi-e ompi', uma-ta-tana hewa ana' Hagar, to tuwu' batua. Kita' toi-e hewa ana' Sara, to uma tuwu' batua.

²⁸Teie aga, vennad, olete Iisaki kombel tõotuselapsed.

²⁹Kuid just nagu tollal lihaliku loomuse järgi sündinu kiusas taga vaimu järgi sündinut, nõnda ka nüüd.

³⁰Kuid mida ütleb kirjasõna? 'Kihuta välja teenija ja tema poeg, sest teenija poeg ei tohi pärida koos vaba naise pojaga!'

³¹Niisiis, vennad, meie ei ole teenija, vaid vaba naise lapsed.