¹Lomo' -na, kako'ia-na dunia' rapajadi', mpolia' ria-imi-hana Lolita. Lolita toei, dohe Alata'ala-i, pai' Lolita toei, Hi'a moto-mi Alata'ala.

¹Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal.

²Ngkai lomo' -na-imi dohe Alata'ala-e.

²Seesama oli alguses Jumala juures.

³Hi'a-mi to napopale Alata'ala mpopajadi' hawe'ea to rapajadi'. Uma ria hanyalaa to jadi' ane uma Hi'a.

³Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi. Mis on tekkinud

⁴Hi'a-mi pehupaa' katuwua', pai' Hi'a-mi baja to mpobajahi nono manusia'.

⁴tema kaudu, oli elu, ja elu oli inimeste valgus.

⁵Baja toe mehini ncuu hi rala kabengia-na, pai' kabengia uma mpakulei' mpopatehi-i.

⁵Ja valgus paistab pimeduses, ja pimedus ei ole seda omaks võtnud.

⁶Rata hadua tauna to nasuro Alata'ala, hanga' -na Yohanes Topeniu'.

⁶Oli Jumala läkitatud mees, nimega Johannes,

⁷Karata-na Yohanes toe, hi'a-mi jadi' sabi' to mpopalele baja toe hi hawe'ea tauna, bona hawe'ea-ra mpo'epe posabi' -na pai' mepangala' hi baja toei.

⁷see pidi tunnistust andma, tunnistama valgusest, et kõik hakkaksid tema kaudu uskuma.

⁸Yohanes, bela-hawo hi'a baja toe-e. Pai' -i tumai, mpopalele baja toe hi hawe'ea tauna.

⁸Tema ise ei olnud valgus, vaid ta pidi tunnistama valgusest.

⁹Lolita toei, Hi'a-mi poko baja to mpobajahi nono hawe'ea tauna, rata-i hi rala dunia'.

⁹Tõeline valgus, mis valgustab iga inimest, oli maailma tulemas.

¹⁰Hi'a-mi to napopale Alata'ala mpopajadi' dunia' toi. Tapi' karata-na hi dunia', tauna hi dunia' uma mpo'incai-i.

¹⁰Ta oli maailmas, ja maailm on tekkinud tema läbi, ja maailm ei tundnud teda ära.

¹¹Rata-i hi ngata-na moto, tapi' hingka ngata-na uma dota mpotarima-i.

¹¹Ta tuli omade keskele, ent omad ei võtnud teda vastu.

¹²Tapi' hema-hema to mpotarima-i pai' mepangala' hi Hi'a, nawai' -ra huraa jadi' ana' Alata'ala.

¹²Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse,

¹³Uma-ra mewali ana' Alata'ala sabana totu'a-ra, bela wo'o ngkai kuasa manusia', ba ngkai poncamoko. Alata'ala moto to mpopajadi' -ra ana' -na.

¹³kes ei ole sündinud verest, ei liha tahtest, ei mehe tahtest, vaid Jumalast.

¹⁴Lolita toei, mewali manusia' -imi, pai' -i mo'oha' hi laintongo' -ta. Kai', kihilo-mi-kaina kabaraka' -na. Kabaraka' -na toe narata ngkai Tuama-na, apa' Hi'a-mi Ana' -na to Hadudua. Ngkai Hi'a toe-mi pai' alaa-na ta'inca Alata'ala pai' kabula rala-na hi kita'.

¹⁴Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde.

¹⁵Yohanes Topeniu' mpopo'incai ntodea kahema-na Lolita toei. Mekio' -i napesukui na'uli': "Hi'a toi-mile to ku'uli' -e wengi! Ku'uli': ria mpai' to tumai ngkabokoa' ngkai aku', aga meliu kabaraka' -na ngkai aku'. Apa' kako'ia-ku putu, mpolia' ria-imi-hana."

¹⁵Johannes tunnistas temast ja hüüdis valjusti: 'Tema ongi see, kelle kohta mina ütlesin: See, kes tuleb pärast mind, on olnud minu eel, sest tema oli enne kui mina.'

¹⁶Uma ria ka'otia ahi' -na, pai' ngkai ahi' -na toe nagane' -tamo omea, uma ria kaputua-na rasi' to tarata ngkai Hi'a.

¹⁶Jah, meie kõik oleme võtnud tema täiusest, ja armu armu peale.

¹⁷Ngkai nabi Musa tatarima Atura Pue' Ala. Tapi' ngkai Yesus Kristus toe-mi pai' ta'inca mpu'u-i Alata'ala, pai' kabula rala-na hi kita'.

¹⁷Seadus on ju antud Moosese kaudu, arm ja tõde aga tulnud Jeesuse Kristuse kaudu.

¹⁸Uma ria haduaa to mpohilo Alata'ala. Tapi' Ana' -na to Hadudua toei, to tida oa' hi ncori-na, Hi'a-mi to mpakanoto Alata'ala hi kita'.

¹⁸Keegi ei ole iialgi näinud Jumalat. Ainusündinud Poeg, kes on Isa rinna najal, tema on meile teate toonud.

¹⁹Hewa toi posabi' -na Yohanes Topeniu' mpo'uli' kahema-nai Yesus. Topoparenta to Yahudi hi Yerusalem mposuro ba hangkuja dua imam pai' to Lewi hilou hi Yohanes. Karata-ra hi Yohanes, mepekune' -ra: "Pai' -kai tumai toi-e, tumai mpekune' -ko ba hema-ko. Ba iko mpu'u-mi Magau' Topetolo' -e?"

¹⁹Ja see on Johannese tunnistus, kui juudid läkitasid tema juurde Jeruusalemmast preestreid ja leviite küsima: 'Kes sina oled?'

²⁰Yohanes mpotompoi' -ra hante kalonto' -lonto' -na, na'uli' -raka: "Bela-kuwo aku' Magau' Topetolo'."

²⁰Tema tunnistas ega salanud, vaid tunnistas: 'Mina ei ole Messias.'

²¹Mepekune' tena-ra: "Ane wae, hema-ko? Ba nabi Elia-dako?" Na'uli' Yohanes: "Bela wo'o." Mepekune' tena-ra: "Ba iko lau-midi nabi bohe to rajanci owi, to ra'uli' tumai mpai' hi rala dunia' -e?" Na'uli' Yohanes: "Bela wo'o."

²¹Ja nad küsisid temalt: 'Kes siis? Kas sa oled Eelija?' Ja ta ütles: 'Ei ole.' - 'Kas sa oled prohvet?' Aga tema vastas: 'Ei.'

²²Ngkai ree, ra'uli' tena: "Ane wae, uli' -kakai ba hema mpu'u-ko, bona ria woli' -na kiparata-raka to mposuro-kai. Beiwa petompoi' -nu kahema-na mpu'u-ko."

²²Siis nad ütlesid talle: 'Kes sa siis oled? Me peame andma vastuse neile, kes meid läkitasid. Kelleks sa ennast nimetad?'

²³Yohanes mpotompoi' -ra hante lolita nabi Yesaya owi, na'uli': "Aku' toi-le, Tauna to mekio' hi papada to wao': 'Neo' rata-imi Pue'. Porodo ami' -miki ohea-na!'"

²³Ta lausus: 'Mina olen hüüdja hääl kõrbes: Tehke tasaseks Issanda tee, nõnda nagu prohvet Jesaja on ütelnud.'

²⁵Ra'uli' wo'o-mi suro to Parisi toera: "Ane bela-ko Magau' Topetolo', bela-ko nabi Elia, bela wo'o-ko nabi to rajanci, napa-di pai' mponiu' -ko tauna-e?"

²⁴Aga läkitatuid oli ka variseride seast.

²⁷Na'uli' Yohanes: "Aku' -le mponiu' tauna hante ue-wadi. Tapi' rata mpai' hadua tauna ngkabokoa' ngkai aku'. Ria moto-imile hi laintongo' -ni tempo toi-e, tapi' uma-i ni'incai. Bangku' jadi' pahawaa' -na mpobongka koloro sapatu' -na, uma-a-kuwo natao."

²⁵Ja need küsisid Johanneselt: 'Kui sa ei ole Messias ega Eelija ega prohvet, miks sa siis ristid?'

²⁸Hawe'ea toe jadi' hi ngata Betania, hi peniua' -na Yohanes hi dipo ue Yordan.

²⁶Tema vastas neile: 'Mina ristin veega, aga teie keskel, kuigi teie teda ei tea, seisab juba see,

²⁹Kampeneo-na, Yohanes mpohilo Yesus rata mpotoa' -i. Na'uli' -mi hi ntodea: "Hilo! Etu-imi tumai Ana' Bima to naporodo Alata'ala. Hi'a-mi to jadi' tolo' woto to mpolali jeko' manusia'.

²⁷kes tuleb pärast mind. Mina ei ole väärt tema jalatsipaelagi lahti päästma.'

³⁰Hi'a-mi to ku'uli' -e wengi. Ku'uli' rata-i ngkabokoa' ngkai aku', aga meliu kabaraka' -na ngkai aku'. Apa' kako'ia-ku putu, mpolia' ria-imi-hana.

²⁸See juhtus Betaanias, sealpool Jordanit, kus Johannes oli ristimas.

³¹Lomo' -na wengi, ko'ia wo'o-kuwo ku'incai Kahi'a-nami Magau' Topetolo'. Hiaa' katumai-ku toi-e, bona mponiu' -ra to Israel hante ue pai' mpotudo' -raka kahema-na Magau' Topetolo' toe-e."

²⁹Järgmisel päeval nägi Johannes Jeesust enda juurde tulevat ja ütles: 'Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu.

³⁴Ria wo'o-mi posabi' -na Yohanes toi. Na'uli': "Lomo' -na uma ku'incai Kayesus-na Magau' Topetolo'. Tapi' Alata'ala mpohubui-a mponiu' tauna hante ue, pai' na'uli' -ka hewa toi: 'Ane nampa' nuhilo mpai' Inoha' Tomoroli' mana'u pai' rodo hi hadua tauna, Hi'a-mi mpai' to mponiu' tauna hante Inoha' Tomoroli'.' Jadi', kuhilo mpu'u-mi Inoha' Tomoroli' mana'u ngkai suruga molence danci mangkebodo, mehompo pai' mengkarodo hi Yesus. Toe pai' toi-ka lolita-ku: Yesus, Hi'a-mi Ana' Alata'ala."

³⁰Tema ongi see, kelle kohta ma ütlesin: Pärast mind tuleb mees, kes on olnud minu eel, sest tema oli enne kui mina.

³⁵Kampeneo-na, ria wo'o-i Yohanes hi ree hante ana'guru-na rodua.

³¹Minagi ei teadnud, kes ta on, kuid ma olen tulnud ristima veega selleks, et tema saaks avalikuks Iisraelile.'

³⁶Kanahilo-na Yesus liu, na'uli': "Hilo, etu-imi tumai Ana' Bima Alata'ala!"

³²Ja Johannes tunnistas: 'Ma nägin Vaimu tuvina taevast laskuvat ja tema peale jäävat.

³⁷Kara'epe-na ana'guru-na lolita toe, kahilou-rami mpotuku' Yesus.

³³Minagi ei teadnud, kes ta on, kuid see, kes minu läkitas veega ristima, tema ütles mulle: Kelle peale sa näed Vaimu laskuvat ja tema peale jäävat, see ongi, kes ristib Püha Vaimuga.

³⁸Yesus mewili', nahilo-ra mpotuku' -i. Napekune' -ra: "Napa to nipali' -e?" Ra'uli' -ki: "Hiapa po'ohaa' -nu Guru?"

³⁴Ja ma olen näinud ja tunnistanud, et seesama on Jumala Poeg.'

³⁹Na'uli' Yesus: "Mai-mokoi, nihilo moto mpai'." Hilou mpu'u-ramo mpotuku' -i rata hi po'ohaa' -na. Pai' hi ree-ramo dohe-na ngkai jaa opo' duu' mobengi.

³⁵Järgmisel päeval seisis Johannes jälle seal koos kahe oma jüngriga.

⁴⁰Ana'guru-na Yohanes toera mpotuku' Yesus, apa' mpo'epe-ra lolita-na Yohanes Topeniu' we'i. Hadua ngkai to rodua toera, hanga' -na Andreas, ompi' -na Simon Petrus.

³⁶Kui Jeesus läks neist mööda, ütles Johannes talle otsa vaadates: 'Vaata, see on Jumala Tall.'

⁴¹Kaliliu hilou-imi Andreas mpopali' Simon, na'uli' -ki: "Kirua' -imi-kaina Mesias!" (batua-na: Magau' Topetolo').

³⁷Ja mõlemad jüngrid kuulsid, mida ta ütles, ja läksid Jeesusega kaasa.

⁴²Pai' napo'ema' -imi hilou hi Yesus. Yesus mponaa Simon, pai' na'uli' -ki: "Iko Simon ana' -na Yohanes. Aga ntepu'u tempo toi, rahanga' Kefas-moko." (Hanga' "Kefas" hi rala basa-ra to Yahudi, hibalia hante hanga' "Petrus" hi rala basa Yunani. Batua-na: watu.)

³⁸Aga Jeesus pöördus ümber ja nähes neid kaasa tulemas, küsis neilt: 'Mida te otsite?' Nemad ütlesid talle: 'Rabi,' - see on tõlkes 'Õpetaja' - 'kus sa oled öömajal?'

⁴³Kampeneo-na, Yesus mopatuju hilou hi tana' Galilea. Kako'ia-na me'ongko', hilou-imi mpohirua' -ki Filipus pai' na'uli' -ki: "Tuku' -ama!"

³⁹Ta ütles neile: 'Tulge ja vaadake!' Nad tulid siis ja nägid, kus ta oli öömajal, ja jäidki sel päeval tema juurde. Oli umbes neljas tund pärast lõunat.

⁴⁴Filipus toei, ngkai ngata Betsaida, ngata-ra hira' Andreas pai' Petrus.

⁴⁰Üks neist kahest, kes oli kuulnud, mida Johannes ütles, ja Jeesusega kaasa läinud, oli Andreas, Siimon Peetruse vend.

⁴⁵Ngkai ree, hilou wo'o-imi-hawo Filipus mpohirua' -ki doo-na to rahanga' Natanael, na'uli' -ki: "Kirua' -imi-kaina Magau' Topetolo' -e, hewa to te'uki' hi rala Buku Atura Musa pai' sura nabi owi! Hanga' -na Yesus ngkai Nazaret, ana' -na Yusuf."

⁴¹Ta leidis esmalt oma venna Siimona ja ütles talle: 'Me oleme leidnud Messia!' - see on tõlkes 'Kristuse'.

⁴⁶Hampetompoi' Natanael: "Ha ria wo'o-hawo to lompe' to mehuwu ngkai Nazaret-e?" Na'uli' Filipus: "Mai-moko, nuhilo moto-i mpai'!" Hilou-ramo hi Yesus.

⁴²Andreas viis venna Jeesuse juurde. Jeesus ütles tollele otsa vaadates: 'Sina oled Siimon, Johannese poeg, sind peab hüütama Keefaseks!' - see on tõlkes Peetruseks.

⁴⁷Yesus mpohilo Natanael tumai mpohirua' -ki, na'uli': "Etu-i tumai hadua to Yahudi to mpo'uhi mpu'u kehi-na Israel ntu'a-na owi, bela-i topebagiu!"

⁴³Järgmisel päeval tahtis Jeesus minna Galileasse. Ja ta leidis Filippuse ja ütles talle: 'Järgne mulle!'

⁴⁸Na'uli' Natanael: "Ngkaiapa kanu'incaa-ku Guru?" Na'uli' Yesus: "Kako'ia-na nakio' -ko Filipus, kuhilo-mokole, hi tawu kaju ara toe-e ria."

⁴⁴Filippus oli pärit Andrease ja Peetruse kodukülast Betsaidast.

⁴⁹Na'uli' Natanael: "Ana' Alata'ala mpu'u-ko-tawo', Guru! Iko mpu'u-mi Magau' to Israel!"

⁴⁵Filippus leidis Naatanaeli ja ütles talle: 'Me oleme leidnud tema, kellest on kirjutanud Mooses Seaduses ja Prohvetid: Jeesuse, Joosepi poja Naatsaretist.'

⁵⁰Na'uli' Yesus: "Nupangala' apa' ku'uli' kakuhilo-nu hi tawu kaju ara-e? Nuhilo tena-pi mpai' to meliu kabohe-na ngkai tetu."

⁴⁶Ja Naatanael ütles talle: 'Mis võib küll Naatsaretist head tulla?' Filippus ütles talle: 'Tule ja vaata!'

⁵¹Oti toe, na'uli' wo'o-mi Yesus: "Makono mpu'u lolita-ku toi: nihilo mpai' langi' tebea pai' mala'eka Alata'ala ngkahe' pai' mana'u tumai hi Aku', Ana' Manusia'."

⁴⁷Jeesus nägi Naatanaeli enda juurde tulevat ja ütles tema kohta: 'Ennäe, tõeline iisraeli mees, kelles ei ole valet.'

⁴⁸Naatanael küsis temalt: 'Kust sa mind tunned?' Jeesus vastas ja ütles talle: 'Ma nägin sind viigipuu all, enne kui Filippus sind hüüdis.'

⁴⁹Naatanael ütles talle: 'Rabi, sina oled Jumala Poeg, sina oled Iisraeli kuningas!'

⁵⁰Jeesus vastas talle: 'Kas sa usud vaid seepärast, et ma ütlesin sulle, et nägin sind viigipuu all? Sa saad näha suuremaid asju kui need.'

⁵¹Ja Jeesus ütles talle: 'Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, te näete taevast avatuna ja Jumala ingleid astuvat üles ja alla Inimese Poja juurde.'