¹Hi rala Tomi Alata'ala, Yesus mpohilo topo'ua' mpopuna' doi hi rala peti' pompunaa' doi pepue'.

¹Aga vaadates ümber nägi Jeesus rikkaid oma ande ohvrikirstu panevat.

²Mpohilo wo'o-i hadua tobalu to mpe'ahii' tuwu' -na mpopuna' rompepa' doi ngkala.

²Ta nägi ka üht vaest lesknaist panevat sinna kaks leptonit

³Na'uli' Yesus: "Mpu'u ku'uli' -kokoi: tobalu to mpe'ahii' tuwu' -na tohe'e mai, meliu pewai' -na ngkai pewai' hawe'ea tauna toera lau.

³ja ütles: 'Tõesti, ma ütlen teile, see vaene lesknaine pani rohkem kui kõik muud,

⁴Apa' hira' mewai' ngkai labi ka'uaa' -ra. Tapi' tobine toei, nau' hewa apa-mi kampe'ahii' -na, napewai' omea-mi-hana to ria hi hi'a, to naparaluu-hawo hi katuwu' -na."

⁴sest need kõik panid oma küllusest Jumalale anniks, kuid tema pani oma kehvusest kogu elatise, mis tal oli.'

⁵Nto'u toe, ria tauna mpo'uli' -ki Yesus: "Lompe' lia Tomi Alata'ala toi, apa' rawangu hante watu to ncola pai' rarampai hante rewa to rapopepue' hi Pue' Ala." Toe pai' na'uli' Yesus:

⁵Ja kui mõned ütlesid pühakoja kohta, et see on ilusate kividega ja tõotusandidega ehitud, siis Jeesus ütles:

⁶"Rata mpai' tempo-na hawe'ea to nihilo toe lau ragero, uma-pi mpai' ria hamehaa' watu to bate pomeduncu-na."

⁶'Päevad tulevad, mil sellest kõigest, mida te näete, ei jäeta kivi kivi peale, mida maha ei kistaks!'

⁷Ngkai ree, mepekune' -ra ana'guru-na mpekune' -i: "Guru, nto'uma mpai' kadupa' -na to nu'uli' toe-e we'i? Pai' napa mpai' to jadi' tanda ane neo' madupa' -pi?"

⁷Aga nad küsisid temalt: 'Õpetaja, millal need siis tulevad ja mis on tunnustäheks, kui need peavad sündima?'

⁸Na'uli' Yesus: "Pelompehi, neo' -koi ma'ala rabagiu. Apa' wori' mpai' tauna to mehupa' to mpo'uli' kahira' -na Magau' Topetolo'. Ria wo'o to mpo'uli' karata-na mpu'u Eo Kiama. Aga neo' nituku' -ra.

⁸Jeesus ütles: 'Vaadake, et teid ei eksitataks! Sest paljud tulevad minu nimel, öeldes: 'Mina see olen!' ja 'Aeg on lähedal!' Ärge minge nende järel!

⁹Neo' wo'o-koi me'eka' mpo'epe kareba to mpo'uli' wori' tauna manga'e pai' mpo'ewa topoparenta. Apa' hawe'ea tohe'e kana jadi' mperi'ulu. Tapi' ko'ia-hawo rata mpu'u-mi kahudua dunia'."

⁹Aga kui te kuulete sõdadest ja rahutustest, siis ärge kartke, sest see kõik peab enne sündima, kuid lõpp ei ole veel niipea käes.'

¹⁰Ngkai ree, Yesus mpokaliliu lolita-na, na'uli': "Hi eo toe mpai', wori' ngata mosipanga'ei, magau' hadua mpo'ewa magau' kahadua-na.

¹⁰Siis ta ütles neile: 'Rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu.

¹¹Ria mpai' linu bohe, pai' hiapa-apa ria haki' ropu' pai' oro'. Pai' hi langi' ria tanda bohe to mewulungahi.

¹¹Tuleb suuri maavärinaid ning kohati näljahäda ja katku ning hirmsaid ja suuri tunnustähti taevast.

¹²Aga kako'ia-na hawe'ea toe jadi', koi' mpai' rahoko' pai' rabalinai'. Rapakilu-koi hi rala tomi posampayaa, pai' -koi ratarungku'. Rabua' -koi hi magau' pai' hi topoparenta sabana petuku' -ni hi Aku'.

¹²Aga enne seda kõike panevad nad oma käed teie külge ja kiusavad teid taga, andes teid ära sünagoogidesse ja vanglatesse, teid veetakse kuningate ja maavalitsejate ette minu nime pärast.

¹³Nto'u toe mpai', ria loga-ni mpo'uli' -raka pepangala' -ni hi Aku'.

¹³See annab teile võimaluse tunnistamiseks.

¹⁴Pakaroho ami' -mi nono-ni, neo' -koi mingki' mpekiri ncala' ba beiwa mpai' tompoi' -ni.

¹⁴Jätke siis meelde, et te ette ei muretseks, mida eneste eest kosta,

¹⁵Aku' moto-damo mpai' to mpowai' -koi petompoi' to monoto, alaa-na uma ria haduaa ngkai bali' -ni to mpokule' mpobaro ba mposapuaka napa to ni'uli'.

¹⁵sest mina ise annan teile suu ja tarkuse, mille vastu ei saa seista ega rääkida keegi teie vastastest.

¹⁷Nto'u toe mpai', hawe'ea tauna mpokahuku' -koi sabana petuku' -ni hi Aku'. Ntahawe' totu'a-ni, ompi' -ni, posantina-ni, pai' ema' -ni mpewai' -koi hi bali' -ni. Hantongo' -koi mpai' rapatehi.

¹⁶Aga ka teie vanemad ja vennad ja sugulased ja sõbrad reedavad teid ja lasevad mõned teie seast surmata,

¹⁸Aga kakoo-kono-na uma moto-koi moapa. Nau' hangkaho wuluwoo' -ni uma mpai' ria to moronto.

¹⁷ning teie saate kõikide vihaalusteks minu nime pärast.

¹⁹Ane uma mogego' pepangala' -ni hi Aku', bate mporata-koi katuwua' to lompe'.

¹⁸Ent juuksekarvgi ei saa hukka teie peast.

²⁰"Ane nihilo-damo ngata Yerusalem toi ratipuhi tantara bali', ni'inca-mi ka'uma-napi mahae Yerusalem ragero.

¹⁹Oma vastupidavusega kannatustes te pärite oma hinge.

²¹Nto'u toe mpai', tauna to mo'oha' hi Yudea, agina metibo' -ra hilou hi bulu' -na. Tauna to hi rala ngata agina metibo' ngkai rala ngata. Pai' tauna to hi mali ngata neo' -pi leba' mesua' hi rala ngata.

²⁰Aga kui te näete Jeruusalemma sõjalaagreist piiratuna, siis mõistke, et selle laastamine on lähedal.

²²Apa' tempo toe mpai', tempo pehukua' Alata'ala, bona madupa' -mi hawe'ea to te'uki' hi rala Buku Tomoroli'.

²¹Siis need, kes on Juudamaal, põgenegu mägedele, ja need, kes on linnas, mingu välja, ja kes on maal, ärgu tulgu linna,

²³Mpe'ahii' -ra mpai' tobine to nto'u-ra motina'i pai' to mpentii' ana' -ra hi tempo toe, apa' mokoro petibo' -ra. Apa' ngata toi narumpa' silaka bohe, pai' Pue' Ala mpohuku' pue' ngata.

²²sest need on kättemaksupäevad, et kõik läheks täide, mis on kirjutatud.

²⁴Ria-ra mpai' to jadi' konia' piho'. Ria-ra to ratawani pai' rapatau' hi humalili' dunia'. Pai' ngata Yerusalem toi ralisa tauna to bela-ra to Yahudi, duu' -na hudu tempo to napakatantu-raka Pue' Ala.

²³Häda neile, kes on lapseootel, ja neile, kes imetavad neil päevil, sest suur kitsikus tuleb maa peale ja viha selle rahva vastu.

²⁵"Nto'u toe mpai', ria tanda hi eo, hi wula pai' hi betue'. Hawe'ea manusia' mokaratu nono-ra pai' ingu' mpo'epe pomoni pai' pojago tahi'.

²⁴Ja nad langevad mõõgatera läbi ja nad viiakse vangi kõigi rahvaste sekka, ja Jeruusalemm jääb paganatele tallata, kuni paganate ajad saavad täis.

²⁶Ria mpai' tauna to mate ngkokore nakeni kawulunga-ra, mpohilo to jadi' hi humalili' dunia'. Apa' hawe'ea anu to mobaraka' hi langi' ralengo.

²⁵Ja päikeses ja kuus ja tähtedes on siis tunnustähti ja maa peal on rahvastel kitsikus ja nõutus merekohina ja veevoogude pärast.

²⁷Nto'u toe-damo mpai', hawe'ea tauna mpohilo-a, Aku' Ana' Manusia', mana'u tumai hi rala limu'. Uma mowo pehini-ku pai' kabaraka' -ku nto'u toe.

²⁶Inimesed jäävad hingetuks maailma peale tulevate sündmuste kartuses ja ootuses, sest taeva vägesid kõigutatakse.

²⁸Ane hawe'ea toe ntepu'u majadi', pakaroho-mi nono-ni pai' mengoa' -mokoi, apa' neo' rata-mi tempo-na rabahaka-koi ngkai kaparia-ni."

²⁷Ja siis nad näevad Inimese Poega tulevat pilve sees väega ja suure hiilgusega.

²⁹Yesus mpololitai ana'guru-na hante lolita rapa' tohe'i, na'uli': "Petonoi-koi kaju ara pai' kaju-kaju ntani' -na wo'o.

²⁸Aga kui kõik see hakkab sündima, siis tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb!'

³⁰Ane nihilo-damo mela' -mi rau-na, ni'inca-mi ka'uma-napi mahae mara eo.

²⁹Ja ta rääkis neile võrdumi: 'Vaadake viigipuud ja kõiki puid:

³¹Wae wo'o ane nihilo-damo kajadia' toe we'i lou, ni'inca-mi ka'uma-napi mahae Alata'ala jadi' Magau' mpu'u-mi hi dunia'.

³⁰kui nad juba pakatavad, siis seda nähes te tunnete iseenesest, et suvi on juba lähedal.

³²"Mpu'u ku'uli' -kokoi: hawe'ea toe we'i bate madupa' kako'ia-na mate omea tauna to tuwu' tempo toi.

³¹Nõnda ka teie, kui te näete kõike seda sündivat, tundke, et Jumala riik on lähedal!

³³Langi' pai' dunia' mogero moto mpai'. Tapi' lolita-ku bate-bate-na duu' kahae-hae-na.

³²Tõesti, ma ütlen teile, see sugupõlv ei kao, kuni kõik on sündinud.

³⁴"Mo'inga' -inga' -koi, neo' -koi sese' ntora mosusa' pai' nginu palangu-langu, ba ntora mpenonoi katuwu' -ni hi dunia', alaa-na lempe' moto-koi hi eo karata-ku. Apa' rata ncorobaa-a mpai'.

³³Taevas ja maa hävivad, aga minu sõnad ei hävi.

³⁵Karata-ku mpai' mporumpa' hawe'ea tauna hi dunia' hewa tewo' mpowoko' wulehu'.

³⁴Aga hoidke end, et teie süda ei oleks koormatud liigsöömise ega purjutamise ega argielu muredega ja et see päev ei tuleks teie peale äkitselt

³⁶Mo'inga' -inga' -koi pai' tida mekakae hi Pue' Ala, bona moroho-koi ntaha hawe'ea kaparia to neo' jadi' toe, duu' -na mpohirua' -ka Aku' Ana' Manusia'."

³⁵otsekui linnupael, sest see tuleb kõikide peale, kes maa peal asuvad!

³⁷Hi eo-na, Yesus metudui' hi Tomi Alata'ala. Hi bengi-na, hilou-i hi mali ngata Yerusalem, pai' -i turu hi Bulu' Zaitun.

³⁶Valvake siis igal ajal, paludes, et te oleksite väärilised põgenema kõige selle eest, mis tuleb, ja seisma Inimese Poja ees!'

³⁸Butu mepulo-na ntodea morumpu hi Tomi Alata'ala doko' mpo'epe tudui' -na.

³⁷Aga Jeesus oli päeva ajal õpetamas pühakojas, ööseks aga läks välja ööbima mäele, mida hüütakse Õlimäeks.

³⁸Ja kõik rahvas tuli varahommikul tema juurde pühakotta teda kuulama.