¹Mohu' -mi eo bohe to Yahudi to rahanga' Posusa' Roti to Uma Raragii, to rahanga' wo'o Eo Paskah.

¹Aga lähenes hapnemata leibade püha, mida hüütakse paasaks,

²Nto'u toe, imam pangkeni pai' guru agama mpali' ohea-ra ke mpatehi bongo Yesus, apa' me'eka' -ra mpoka'eka' ntodea.

²ning ülempreestrid ja kirjatundjad otsisid võimalust, kuidas Jeesust hukata, sest nad kartsid rahvast.

³Ngkai ree, Magau' Anudaa' mesua' hi rala nono Yudas, to rahanga' wo'o Iskariot, hadua ngkai ana'guru-na Yesus to hampulu' rodua.

³Aga saatan oli läinud Juuda sisse, keda hüüti Iskariotiks, kes oli nende kaheteistkümne hulgast,

⁴Toe pai' hilou-imi mpololitai imam pangkeni hante kapala' polisi Tomi Alata'ala, ba beiwa akala-na mpobalu' Yesus hi hira'.

⁴ja Juudas läks ja rääkis kokku ülempreestrite ja templivalvuritega selles, kuidas ta saaks Jeesuse ära anda nende kätte.

⁵Goe' -ramo mpo'epe lolita Yudas toe, ra'uli' -ki: "Ane nutonu Yesus hi kai', kiwai' -ko doi."

⁵Ja nad said rõõmsaks ja leppisid temaga kokku, et nad annavad talle raha.

⁶Na'io' -mi Yudas, pai' ngkai ree napali' loga to lompe' mpobalu' Yesus hi bali' -na hante uma ra'incai ntodea.

⁶Ja Juudas nõustus ning hakkas otsima Jeesuse äraandmiseks parajat aega, mil rahvahulka pole ta ümber.

⁷Rata-mi tempo-na Posusa' Roti to Uma Raragii. Pai' eo to lomo' -na hi rala posusa' tohe'e, eo posumalea' bima to rakoni' hi Eo Paskah.

⁷Saabus hapnemata leibade püha, mil paasatall pidi tapetama,

⁸Yesus mpohubui Petrus pai' Yohanes, na'uli' -raka: "Hilou-mokoi mporodo-taka pongkoni' Paskah-ta."

⁸ja Jeesus läkitas Peetruse ja Johannese ning ütles: 'Minge ja valmistage meile paasa, et me seda sööksime!'

⁹Rapekune' -i: "Hiapa Pue' nupokono kipomporodoi-e?"

⁹Nemad küsisid temalt: 'Kuhu sa tahad, et me selle valmistaksime?'

¹⁰Na'uli' -raka: "Ane mesua' -koi mpai' hi rala ngata, hirua' -koi hante hadua tomane to ngkeni pontomua' oti ntomu'. Tuku' -i rata hi tomi pesuaa' -na.

¹⁰Tema ütles neile: 'Vaata, kui te lähete linna sisse, siis te kohtate veekruusi kandvat inimest. Minge temaga kaasa sinna majja, kuhu ta sisse astub,

¹¹Rata hi tomi pesuaa' -na, uli' -ki pue' tomi hewa toi: `Na'uli' Guru: Hiapa-kuwo pobabehia-ku Posusa' Paskah hante ana'guru-ku?'

¹¹ja ütelge selle maja peremehele: 'Õpetaja ütleb sulle: Kus on võõrastetuba, kus ma võiksin süüa paasat oma jüngritega?'

¹²Pue' tomi toei mpai' mpotudo' -kokoi hameha' kamar to bohe hi lolo-na. Kamar toe teporodo ami' -mi, hono' -mi rewa-na. Hi retu-mi mpai' niporodo pongkoni' Paskah-ta."

¹²Siis too näitab teile suurt vaipadega kaetud ülemist tuba, seal valmistage!'

¹³Hilou mpu'u-ramo Petrus pai' Yohanes, pai' rarata mpu'u-mi hewa to na'uli' -raka Yesus, pai' -ra mporodo-mi pongkoni' Paskah.

¹³Nad läksid ja leidsid nõnda, nagu Jeesus neile oli öelnud. Ja nad valmistasid paasasöömaaja.

¹⁴Karata-na mpu'u-mi tempo ngkoni' pongkoni' Paskah tohe'e, mohura-imi Yesus hante suro-na hi tomi toe.

¹⁴Ja kui tund tuli, istus Jeesus maha ja apostlid koos temaga.

¹⁵Na'uli' -raka: "Doko' lia-a ngkoni' dohe-ni hi Eo Paskah toi, kako'ia-ku mporata kaparia.

¹⁵Ja ta ütles neile: 'Ma olen südamest igatsenud seda paasat süüa teiega enne oma kannatamist,

¹⁶Apa' bona ni'inca: uma-apa ngkoni' pongkoni' Paskah to hewa toi, duu' -na madupa' mpu'u-mi batua-na posusa' toi nto'u Alata'ala jadi' Magau' hi dunia'."

¹⁶sest ma ütlen teile, ma ei söö seda enam, kuni kõik on läinud täide Jumala riigis.'

¹⁷Oti toe, Yesus mpo'ala' sangkiri' to ihia' anggur, na'uli' tarima kasi hi Alata'ala, pai' na'uli' -raka ana'guru-na: "Ala' -mi tohe'i pai' nibagi-bagi.

¹⁷Ja ta võttis karika, tänas ning ütles: 'Võtke see ning jagage eneste vahel!

¹⁸Apa' bona ni'inca: ntepu'u ngkai wae lau, uma-apa nginu anggur duu' -na rata mpu'u-mi tempo-na Alata'ala jadi' Magau' hi dunia'."

¹⁸Sest ma ütlen teile, mina ei joo nüüdsest peale viinapuu viljast, kuni Jumala riik on tulnud.'

¹⁹Oti toe, na'ala' -mi roti, pai' ka'oti-nai mpo'uli' tarima kasi hi Pue' Ala, napihe-pihe pai' natonu-miraka, na'uli': "Roti to kutonu-kokoi toi, toi-mi woto-ku ((to kutonu mpotolo' -koi. Babehi-mokoi ada toi bona mpokiwoi-a."

¹⁹Ja ta võttis leiva, tänas ja murdis ja andis neile, öeldes: 'See on minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu mälestuseks!'

²⁰Wae wo'o, ka'oti-ra ngkoni', na'ala' sangkiri' to ihia' anggur pai' na'uli' -raka: "Ihi' sangkiri' toi mpobatuai pojanci Alata'ala to bo'u, to mpoposidai' Alata'ala pai' manusia'. Pojanci toe, rapadupa' hante raa' -ku, to rabowo mpai' ane mate-a mpotolo' -koi.))

²⁰Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: 'See karikas on uus leping minu veres, mis teie eest valatakse.

²¹"Aga hilo pe', tauna to mpobalu' -a mpai', ria-imi hi rehe'i lau, ngkoni' dohe-ku toi-e!

²¹Siiski, vaata, minu äraandja käsi on minuga lauas,

²²Aku' Ana' Manusia' bate kana mate hewa to napakatantu Alata'ala. Aga mpe'ahii' tauna to mpobalu' -a tetui!"

²²sest Inimese Poeg läheb küll ära, nii nagu see on määratud, ometi häda sellele inimesele, kes ta ära annab!'

²³Kara'epe-na ana'guru-na toe, momepekune' -ramo ba hema-ra mpai' to mpobabehi hewa toe.

²³Ja nemad hakkasid omavahel arutama, kes see küll võiks nende seast olla, kes seda kavatseb teha.

²⁴Ngkai ree, momehono' -ramo ana'guru-na Yesus, ba hema-ra to meliu kabohe pangka' -ra.

²⁴Aga nende seas tõusis ka vaidlus, keda nendest tuleks arvata teistest suuremaks.

²⁵Toe pai' Yesus mpo'uli' -raka: "Ane hi tauna to uma mpo'incai Alata'ala, uma mowo kasoa-na magau' mpohawai' ntodea. Pai' tauna to bohe pangka' -ra doko' rahanga' `to mpotiroi ntodea.'

²⁵Ent Jeesus ütles neile: 'Rahvaste kuningad peremehetsevad nende üle ja neid, kes nende kallal meelevallatsevad, hüütakse 'heategijaiks'.

²⁶Aga koi', neo' hewa tetu! Timali-na lau-di. Hema-koi to meliu kabohe pangka' -na kana mo'ingku hewa to kedi' lia tuwu' -na. Pai' tauna to mehawai' kana mo'ingku hewa hadua pahawaa'.

²⁶Nõnda ei tohi olla teie seas, vaid suurim teie seas olgu nagu noorim, ja juht nagu see, kes teenib.

²⁷Kupekune' -koi ulu: hema to meliu kabohe pangka' -na? To mohura ngkoni' -di, ba to metonui-di? Tantu tauna to mohura. Hiaa' ohe'i-a hi laintongo' -ni hewa tauna to mpotonui-koi.

²⁷Sest kumb on suurem, kas see, kes istub lauas, või see, kes teenib? Eks see, kes istub lauas? Ent mina olen teie seas nõnda nagu see, kes teenib.

²⁸"Koi' tohe'i-e lau, ria oa' -koi dohe-ku hi rala hawe'ea kasusaa' -ku.

²⁸Aga teie olete need, kes minu juures on püsinud mu kiusatustes,

²⁹Jadi', hewa Tuama-ku mpowai' -a kuasa moparenta, wae wo'o Aku' mpowai' -koi kuasa moparenta.

²⁹ja mina sean teile kuningriigi, nõnda nagu minu Isa mulle on seadnud,

³⁰Toe pai' goe' wo'o-ko-koiwo mpai' ngkoni' pai' nginu dohe-ku hi rala Kamagaua' -ku ane jadi' Magau' -apa mpai'. Pai' mohura moto-koi mpai' hi pohuraa to hampulu' romeha', mpoparentai to Israel to hampulu' rontina."

³⁰et te sööksite ja jooksite minu lauas minu riigis ja istuksite troonidel, mõistes kohut Iisraeli kaheteistkümnele suguharule.

³¹Oti toe, Pue' Yesus mpololitai Simon Petrus, na'uli': "Ee', Simon! Epe: Magau' Anudaa' rawai' loga mposori-koi omea. Hewa pae to ratapi, hewa toe wo'o mpai' kagaga-na pesori to mporumpa' -koi.

³¹Siimon, Siimon, vaata, saatan on väga püüdnud sõeluda teid nagu nisu!

³²Aga kuposampayai ami' -moko Simon, bona neo' lelu' pepangala' -nu. Jadi', ane monoto nculii' mpai' nono-nu, iko kana mporohoi nono doo-nu."

³²Aga mina olen sinu pärast Jumalat palunud, et su usk ei lõpeks. Ja kui sa ükskord pöördud, siis kinnita oma vendi!'

³³Na'uli' Petrus: "Pue', nau' ratarungku' -a mpai' ba paiana rapatehi-a dohe-nu, sadia moto-a mpotuku' -ko!"

³³Peetrus ütles talle: 'Issand, ma olen valmis minema sinuga niihästi vangi kui surma!'

³⁴Na'uli' Yesus: "Petrus, bona nu'inca: kako'ia-na turua' manu' bengi toe mpai' lau, mpolia' tolu ngkani-moko mposapu kanu'inca-ku."

³⁴Jeesus aga ütles: 'Ma ütlen sulle, Peetrus, kukk ei laula täna enne, kui sa oled kolm korda salanud, et sa mind tunned!'

³⁵Oti toe Yesus mpololitai-ra, na'uli': "Nto'u kakuhubui-ni wengi hilou ngkeni Kareba Lompe', uma-koi kupiliu mpokeni karepe' doi ba boku ba sapatu'. Ha ria-mokoi nakakurai' ba napa-napa-e?"

³⁵Ja Jeesus ütles neile: 'Kui ma läkitasin teid kukruta ja paunata ja jalatsiteta, kas teil oli midagi puudu?' Nemad ütlesid: 'Ei midagi.'

³⁶Ratompoi': "Uma-hawo." Na'uli' Yesus: "Aga hewa toe lau, hema-koi to ria doi-ni ba boku-ni kana nikeni. Pai' hema-koi to uma ria piho' -ni, pobalu' baju-ni nipope'oli piho'.

³⁶Siis ta ütles neile: 'Kuid nüüd, kellel on kukkur, võtku see kaasa, nõndasamuti ka paun, ja kellel ei ole, see müügu ära oma kuub ja ostku mõõk!

³⁷Apa' ria lolita Buku Tomoroli' to mpo'uli': `Magau' Topetolo' mpai' rapohewa tauna to dada'a.' Pai' napa to te'uki' toe kana madupa' hi Aku'. Apa' napa to te'uki' hi rala Buku Tomoroli' to mpolowa-a, neo' madupa' mpu'u-mi wae lau."

³⁷Sest ma ütlen teile, minus peab minema täide, mis on kirjutatud: Ta on ülekohtuste sekka arvatud. Sest ka see, mis minu kohta käib, on lõpul.'

³⁸Ra'uli' ana'guru-na: "Pue', ohe'i moto piho' romata." Na'uli' Yesus: "Wae-mi."

³⁸Aga nemad ütlesid: 'Issand, ennäe, siin on kaks mõõka.' Tema ütles neile: 'Sellest on küllalt.'

³⁹Oti toe, malai-imi Yesus ngkai rala ngata, pai' hewa kabiasaa-na hilou-imi hi Bulu' Zaitun, pai' ana'guru-na hilou wo'o dohe-na.

³⁹Ja Jeesus läks välja ning tuli harjumuspäraselt Õlimäele, ja jüngrid järgnesid talle.

⁴⁰Karata-ra hi ria, na'uli' mpo'uli' -raka: "Mosampaya-mokoi bona neo' -koi mporata pesori."

⁴⁰Ja kui ta sinna paika jõudis, siis ta ütles neile: 'Palvetage, et te ei satuks kiusatusse!'

⁴¹Oti toe, pai' hilou-i molaa hala' ngkai hira', pai' -i mowilingkudu mosampaya.

⁴¹Ta ise läks neist eemale kiviviske kaugusele, langes põlvili maha ja palvetas:

⁴²Na'uli': "Tuama-ku, ane dota-ko, wi'iha-ka-kuwo kaparia to neo' mporumpa' -a tohe'i. Aga bela konoa-ku Aku' to jadi', agina konoa-nu Iko moto." ((

⁴²'Isa, kui sa tahad, võta see karikas minult ära! Ometi ärgu sündigu minu tahtmine, vaid sinu oma!'

⁴³Ngkai ree, mehupa' -mi hadua mala'eka ngkai suruga mporohoi-i.

⁴³[Siis ilmus talle ingel taevast teda kinnitama.

⁴⁴Hangkedi' kanahuduwukui-na mosampaya, apa' pepa mpu'u na'epe. Ini' -na tudo' hi tana' hewa raa'.))

⁴⁴Ja raskesti heideldes palvetas ta veelgi pingsamalt, ja ta higi muutus nagu maha tilkuvateks verepiiskadeks.]

⁴⁵Oti mosampaya, mokore-imi hilou nculii' hi ana'guru-na. Narata-ra bula-ra leta', nakeni kasusa' nono-ra.

⁴⁵Ja palvetamast tõustes tuli Jeesus oma jüngrite juurde ja leidis nad magamas kurbuse pärast.

⁴⁶Na'uli' -raka: "Napa-di pai' leta' -koie! Memata-mokoi pai' mosampaya bona neo' -koi mporata pesori."

⁴⁶Ja ta ütles neile: 'Miks te magate? Tõuske üles ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse!'

⁴⁷Bula-na Yesus mololita-pidi, muu-mule' rata-mi tauna hampodooa. Yudas, hadua ngkai ana'guru-na to hampulu' rodua, hi'a-mi to mpakeni-ra. Karata-ra hi ree, hilou-imi Yudas mpomohui' Yesus, doko' natabe-i hante me'eki ntuku' ada-ra to Yahudi.

⁴⁷Kui Jeesus alles rääkis, vaata, tuli rahvajõuk, ja see, keda hüüti Juudaks - üks neist kaheteistkümnest -, käis nende ees ja astus Jeesuse juurde talle suud andma.

⁴⁸Aga Yesus mpo'uli' -ki: "Ee' Yudas, ha hante petabe-nu tetu-tanoe nupobalu' -a, Aku' Ana' Manusia' -e!"

⁴⁸Aga Jeesus ütles talle: 'Juudas, kas sa annad Inimese Poja suudlusega ära?'

⁴⁹Karahilo-na ana'guru-na napa to neo' jadi', ra'uli': "Pue', ki'ewa-ramo hante piho'!"

⁴⁹Kui tema jüngrid nägid, mis on tulemas, ütlesid nad: 'Issand, kas me lööme nüüd mõõgaga sekka?'

⁵⁰Ngkai ree, hadua ngkai ana'guru-na mpotime batua Imam Bohe, bela mpoholu tilinga ka'ana-na.

⁵⁰Ja üks neist lõigi ülempreestri sulast ning raius ära tema parema kõrva.

⁵¹Na'uli' Yesus: "Neo' -pi!" Pai' najama tilinga-na napaka'uri' -ki.

⁵¹Aga Jeesus kostis: 'Jätke see!' Ja ta puudutas tema kõrva ja tegi ta terveks.

⁵²Oti toe, Yesus mpololitai-ra imam pangkeni pai' polisi Tomi Alata'ala hante pangkeni to Yahudi to tumai mpohoko' -i. Na'uli' -raka: "Ha toperampaki-a toi-e, pai' mingki' tumai-koi ntali piho' pai' sumampu-e!

⁵²Aga Jeesus ütles ülempreestritele ja templivalvuritele ja vanematele, kes tema vastu olid tulnud: 'Kas te olete nagu teeröövli kallale tulnud mõõkade ja nuiadega?

⁵³Butu eo-na ria lalau-a dohe-ni hi Tomi Alata'ala, tapi' uma-koi hema to dungku pale-ni hi Aku' nto'u toe. Tempo mobengi-damo pai' lako' daho' -koi mpohoko' -a. Toi-mi tempo-ni koi', pai' tempo-na magau' kabengia!"

⁵³Kui ma olin päevast päeva teie juures pühakojas, siis te ei pannud käsi mu külge. Kuid see on teie tund ja pimeduse meelevald.'

⁵⁴Ngkai ree, rahoko' mpu'u-imi, pai' -i rakeni hilou hi tomi Imam Bohe. Petrus metuku' ngkawao-wadi.

⁵⁴Aga nad võtsid Jeesuse kinni ja viisid ära ja tõid ülempreestri majja. Ent Peetrus järgnes eemalt.

⁵⁵Hi laintongo' berewe, rapobaa apu raponerui, pai' Petrus hilou wo'o-hawo mohura dohe-ra mpotololiki apu.

⁵⁵Ja kui nad keset õue tule süütasid ja üheskoos maha istusid, istus ka Peetrus nende sekka.

⁵⁶Hadua tobine topobago hi tomi Imam Bohe mpohilo Petrus bula-na moneru. Napelence pai' na'uli': "Tau tetui, hadua doo-na Yesus!"

⁵⁶Aga üks teenijatüdruk nägi teda tule valgel istuvat ja ütles ainiti tema peale vaadates: 'Ka tema oli koos Jeesusega.'

⁵⁷Nasapu Petrus, na'uli': "Uma-kuna ku'incai-i!"

⁵⁷Peetrus aga salgas: 'Naine, ma ei tunne teda.'

⁵⁸Uma mahae ngkai ree, kahadua-na mpohilo Petrus pai' na'uli' -ki: "Iko wo'o-mi hadua doo-ra ngone!" Na'uli' wo'o Petrus: "Uma! Bela aku'."

⁵⁸Natukese aja pärast lausus üks mees Peetrust nähes: 'Ka sina oled nende seast.' Peetrus aga lausus: 'Inimene, ma ei ole.'

⁵⁹Ba ria hajaa ngkai ree, hadua wo'o-mi mpo'uli': "Bate hi'a mpu'u-di doo-nae, apa' to Galilea wo'o-i-hawo!"

⁵⁹Ja umbes tund aega hiljem kinnitas seda keegi teine: 'Tõepoolest, ka tema oli Jeesusega, ta on ju galilealane.'

⁶⁰Na'uli' Petrus: "Napa to nu'uli' tetu, uma-kuna ku'incai!" Bula-na Petrus mololita-pidi, turua' -mi manu',

⁶⁰Peetrus aga ütles: 'Inimene, ma ei mõista, mida sa räägid.' Ja otsekohe, kui ta alles rääkis, laulis kukk.

⁶¹pai' Pue' me'ili' mponaa-i. Ngkai ree, nakiwoi-mi lolita-na Pue' to mpo'uli' -ki: "Kako'ia-na turua' manu' bengi mpai', mpolia' tolu ngkani-moko mposapu kanu'inca-ku."

⁶¹Ning Issand pöördus ja vaatas Peetrusele otsa ja Peetrusele tuli meelde Issanda sõna, kuidas ta temale oli öelnud: 'Enne kui täna kukk laulab, salgad sina mu kolm korda ära.'

⁶²Palai-nami Petrus hilou hi mali-na, pai' -i geo' ngkai kapeda' nono-na.

⁶²Ja sealt välja minnes puhkes ta kibedasti nutma.

⁶³Tauna to mpodongo Yesus mpopo'ore' -i pai' mpohopo' -i.

⁶³Aga mehed, kes Jeesust kinni pidasid, teotasid teda ja peksid.

⁶⁴Raputu' lio-na bona neo' -i pehilo, pai' -i rapekune': "Ee nabi! Pe'uli' pe' ba hema to mpohopo' -koe!"

⁶⁴Nad katsid kinni ta silmad ja küsisid temalt: 'Ütle prohvetlikult, kes see on, kes sind lõi?'

⁶⁵Wori' wo'o-pidi lolita peruge' -ra mporuge' -i.

⁶⁵Ja nad teotasid teda paljude pilkesõnadega.

⁶⁶Kamobaja-na, hawe'ea imam pangkeni pai' guru agama hante pangkeni to Yahudi ntani' -na moromu, pai' Yesus rakeni hi nyanyoa-ra.

⁶⁶Ja kui valgeks läks, kogunes rahva vanematekogu, ülempreestrid ja ka kirjatundjad, ning nad viisid Jeesuse Suurkohtu ette

⁶⁷Ra'uli' topohura toera mpo'uli' -ki Yesus: "Uli' -kakai hi rehe'i, ha Iko mpu'u-mi Magau' Topetolo' -e?" Na'uli' Yesus: "Nau' ku'uli' -kokoi, bate uma-le nipangalai' -e.

⁶⁷ja ütlesid: 'Kui sina oled Messias, siis ütle meile!' Aga tema ütles neile: 'Kui ma teile ütleksin, ei usuks te mitte,

⁶⁸Pai' ane Aku' mepekune' hi koi', bate uma-le nitompoi' -ae.

⁶⁸ja kui ma küsiksin, ei vastaks te mitte.

⁶⁹Aga ngkai wae-e lau, Aku' Ana' Manusia' mohura pai' moparenta hi mali ngka'ana Alata'ala to Mobaraka'."

⁶⁹Ent nüüdsest peale istub Inimese Poeg Jumala väe paremal käel.'

⁷⁰Ra'uli' wo'o-mi topohura toera: "Ane wae-di, Ana' Alata'ala mpu'u-ko?" Na'uli' Yesus: "Wae mpu'u-di, hewa to ni'uli' tetu-e."

⁷⁰Aga nad kõik ütlesid: 'Sina oled siis Jumala Poeg?' Aga Jeesus lausus neile: 'Need on teie sõnad, et mina olen.'

⁷¹Ngkai ree, ra'uli' -mi: "Uma-pi mingki' ria sabi'! Ta'epe moto-mi ngkai wiwi-na kasalaa' -na!"

⁷¹Nemad aga ütlesid: 'Mis tunnistust meil veel on vaja? Oleme ju ise seda kuulnud tema suust!'