¹Oti toe, mokore-ramo hawe'ea topohura toera pai' Yesus rakeni hilou hi Gubernur Pilatus.

¹Ja kogu nende hulk tõusis püsti ning viis Jeesuse Pilaatuse juurde.

²Karata-ra hi ria, rapakilu-imi, ra'uli': "Tau toii kirata bula-na mpopanawu' ntodea! Na'uli' -raka neo' mpobayari paja' hi Kaisar. Pai' na'uli' wo'o, Hi'a-mi Kristus, hadua magau'."

²Ja nad hakkasid tema peale kaebama: 'Me oleme leidnud, et tema ahvatleb meie rahvast eksiteele. Ta keelab anda keisrile pearaha ja väidab enda kuningas Messia olevat.'

³Jadi', mepekune' Pilatus hi Yesus: "Ha Iko mpu'u-mi Magau' to Yahudi-e?" Na'uli' Yesus: "Wae mpu'u, hewa to nu'uli' tetu-e."

³Pilaatus küsis Jeesuselt: 'Kas sina oled juutide kuningas?' Tema lausus talle vastates: 'Need on sinu sõnad.'

⁴Ngkai ree, na'uli' Pilatus hi imam pangkeni pai' hi ntodea: "Uma-kuna kuruai' sala' -na tau toii."

⁴Pilaatus ütles ülempreestritele ja rahvahulgale: 'Ma ei leia sellel inimesel mingit süüd.'

⁵Tapi' rajojo lau-mi mpo'uli': "Na'ukei' ntodea hante tudui' -na, hobo' hi tana' to Yahudi. Lomo' -na hi Galilea-i, hiaa' wae lau rata-imi hi rehe'i."

⁵Nemad aga ajasid peale, üteldes: 'Tema ässitab rahvast, õpetades rahvast kogu Juudamaal, alates Galileast kuni siiani.'

⁶Kana'epe-na Pilatus tohe'e, mepekune' -i: "Ha to Galilea-i?"

⁶Seda kuuldes küsis Pilaatus, kas see inimene on galilealane.

⁷Ratompoi': "Io', to Galilea-i-hawo." Mpo'epe toe, Pilatus mpohubui tauna mpokeni Yesus hilou hi Magau' Herodes, apa' Herodes toei topoparenta hi tana' Galilea. Pai' nto'u toe, hi Yerusalem wo'o-i-hawo Herodes.

⁷Ja kui ta sai teada, et Jeesus on Heroodese meelevalla alt, saatis ta tema Heroodese juurde, kes ka ise oli neil päevil Jeruusalemmas.

⁸Goe' lia-imi Herodes mpohilo Yesus, apa' mahae-imi mpo'epe tauna mpotompo'wiwi-i, pai' doko' nahilo-i. Nasarumaka, Yesus mpobabehi tanda mekoncehi bona nahilo.

⁸Aga Heroodes sai Jeesust nähes väga rõõmsaks, sest ta oli juba ammugi tahtnud teda näha, kuna ta oli temast kuulnud; samuti lootis ta näha mõnda imetähte, mida ta teeb.

⁹Toe pai' wori' pompekunea' -na hi Yesus, aga Yesus uma winihi.

⁹Ta küsitles teda paljudes asjades, aga Jeesus ei vastanud talle midagi.

¹⁰Imam pangkeni pai' guru agama ria wo'o-ra hi ree, karapo' -damo lolita-ra mpopakilu Yesus hi Herodes.

¹⁰Ent ülempreestrid ja kirjatundjad seisid seal juures ja kaebasid ägedalt ta peale.

¹¹Oti toe, Herodes hante tantara-na mpopo'ore' pai' mporuge' Yesus. Raheai-i hante pohea magau', pai' rakeni nculii' -i hilou hi Pilatus.

¹¹Kui siis ka Heroodes oma sõduritega oli teda halvustanud ja teotanud, heitis ta talle ülle särava rõiva ja saatis tagasi Pilaatuse juurde.

¹²Hi eo tohe'e momekalompei' -ramo Herodes pai' Pilatus, hiaa' ri'ulu mosisala-ra.

¹²Aga selsamal päeval said Pilaatus ja Heroodes omavahel sõpradeks, kuna enne seda olid nad olnud teineteisega vaenus.

¹³Ngkai ree, Pilatus mporumpu hawe'ea imam pangkeni pai' totu'a ngata hante ntodea,

¹³Pilaatus aga kutsus kokku ülempreestrid ja ülemad ja rahva

¹⁴pai' na'uli' -raka: "Tau toii nikeni tumai, ni'uli' mpopanawu' -i ntodea. Kuparesa' -imi hi nyanyoa-ni omea, aga uma ria kuruai' hanyalaa gau' -na to dada'a hewa to nipakilu-ki.

¹⁴ning ütles neile: 'Te olete toonud minu juurde selle inimese otsekui rahva ässitaja, ja vaata, mina ei ole teie ees teda üle kuulates leidnud sellel inimesel ühtegi süüd, mida teie tema peale kaebate.

¹⁵Wae wo'o-hawo pomporata-na Herodes, apa' napoponculi' -imi hi aku'. Tau toii, uma-i mpobabehi ba napa-napa to masipato' rahuku' mate-ki.

¹⁵Kuid ühtegi süüd ei ole leidnud ka Heroodes, sest ta on tema saatnud tagasi meie juurde. Ja vaata, ta ei ole teinud midagi, mis vääriks surma.

¹⁶Jadi', kuweba' -i-wadi pai' kubahaka-i." ((

¹⁶Mina siis karistan teda ja lasen ta vabaks.'

¹⁷Pilatus mpo'uli' hewa toe, apa' biasa-na butu Eo Paskah kana nabahaka hadua tauna to ratarungku', bona mpo'ala' nono ntodea. Toe pai' na'uli': "Kuweba' -i-wadi pai' kubahaka-i."))

¹⁷[Aga ta oli kohustatud neile pühadeks ühe vangi vabaks laskma.]

¹⁸Mpo'epe toe, mogora-ramo ntodea mpo'uli': "Patehi-imi! Bahaka-kakai Barabas!"

¹⁸Aga rahvahulk karjus ja hüüdis: 'Hukka ta ära! Lase meile vabaks Barabas!'

¹⁹Barabas toe ratarungku' sabana pe'ewa-na hi topoparenta hi rala ngata pai' topepatehi wo'o-i.

¹⁹Too oli linnas sündinud mässu ja mõrva pärast vangi heidetud.

²⁰Jadi', apa' Pilatus doko' mpobahaka Yesus, toe pai' mololita tena-i hi ntodea.

²⁰Aga Pilaatus pöördus taas nende poole, tahtes vabaks lasta Jeesust.

²¹Aga rajojo lau-mi mogora, ra'uli': "Parika' -i! Parika' -i!"

²¹Kuid nemad karjusid vastu: 'Löö risti, löö ta risti!'

²²Nakatolu-ngkanii Pilatus mpo'uli' -raka: "Hiaa' napa-mile sala' -nae? Uma ria kuruai' nau' hanyalaa sala' -na to masipato' rahuku' mate-ki. Kuweba' -i-wadi pai' kubahaka."

²²Tema aga ütles neile kolmandat korda: 'Kuidas nii, mis ta siis halba on teinud? Ma ei ole temast leidnud ühtegi surmasüüd. Mina siis karistan teda ja lasen ta vabaks.'

²³Aga rahudukulei' lau-mi merapi' bona Yesus raparika'. Ka'omea-na medagi mpu'u-ramo.

²³Nemad aga ajasid peale suure häälega nõudes, et Jeesus löödaks risti, ja nende kisa võttis võimust.

²⁴Napomonoa' -mi Pilatus bona Yesus rahuku' mate, ntuku' pomperapia' -ra.

²⁴Ja Pilaatus otsustas, et sünniks nende nõudmist mööda:

²⁵Pai' napomonoa' wo'o mpobahaka-raka tauna to raperapi', to ratarungku' sabana pe'ewa-na pai' pepatehi-na. Yesus ratonu hi tantara to Roma bona rapatehi ntuku' konoa-ra to Yahudi.

²⁵ta laskis vabaks selle, kes mässamise ja mõrva pärast oli heidetud vangi, aga selle, keda nemad palusid, Jeesuse, andis ta nende meelevalla kätte.

²⁶Ngkai ree, rakeni-imi Yesus hilou hi mali ngata, pai' hi lengko ohea hirua' -ra hante hadua tauna to rahanga' Simon to Kirene. Hi'a tohe'ei, lako' rata hi ngata. Tantara to Roma mpentoe Simon, rapewuku-i mpaha'a kaju parika' hilou dohe-ra mpotuku' Yesus.

²⁶Kuid teda ära viies said nad kätte kellegi Siimona Küreenest, kes oli maalt linna tulemas, ja panid risti tema selga, et ta kannaks seda Jeesuse järel.

²⁷Bula-na Yesus rakeni hilou hi mali ngata, wori' tauna to metuku'. Ria wo'o-ra ba hangkuja dua tobine to metuku'. Tobine toera mpokageoi' pai' mpotantangii' -i.

²⁷Ent Jeesusega käis kaasas suur hulk rahvast ja naisi, kes endale vastu rindu lüües teda itkesid.

²⁸Yesus mpewili' -ra pai' na'uli' -raka: "Ee tobine to Yerusalem, neo' -a nikageoi'. Agina woto-ni moto pai' ana' -ni nikageoi'.

²⁸Jeesus aga ütles nende poole pöördudes: 'Jeruusalemma tütred, ärge nutke minu pärast, nutke pigem iseendi ja oma laste pärast,

²⁹Apa' rata mpai' tempo-na tauna mpo'uli': `Marasi' lau-ramo tobine to lalo, to uma hangkania mo'ana', pai' to uma hangkania mpentii' ana'!'

²⁹sest vaata, päevad tulevad, mil öeldakse: Õndsad on sigimatud, ja ihud, mis ei ole ilmale kandnud, ja rinnad, mis ei ole imetanud!

³⁰Nto'u toe mpai', tauna mpololitai bulu' hewa toi: `Duruhi-makai bulu'! Lulihi-makai watu!'

³⁰Siis hakatakse ütlema mägedele: Langege meie peale! ja küngastele: Katke meid!

³¹Apa' ane Aku', to uma ria sala' -ku, rapohewa toe, peliu-liu-nami mpai' koi'."

³¹Sest kui seda tehakse toore puuga, mis sünnib siis kuivaga?'

³²Nto'u Yesus rakeni hilou raparika' toe, ria wo'o rodua tau ntani' -na to rakeni hilou dohe-na bona rapatehi. To rodua toe, paka' to dada'a gau' -ra.

³²Aga ka kaks muud kurjategijat viidi hukkamisele koos temaga.

³³Karata-ra hi po'ohaa' to rahanga' Bulu' Banga'woo', raparika' -imi Yesus. Pai' to rodua to dada'a gau' -ra toera, raparika' wo'o-ramo-rawo, hadua hi mali ka'ana-na hadua mali ki'ii-na.

³³Ja kui nad tulid sinna paika, mida hüütakse Pealuuks, siis nad lõid Jeesuse sinna risti, samuti kurjategijad - ühe temast paremale, teise vasemale.

³⁴Yesus mosampaya, na'uli': "Tuama-ku, ampungi-ra-rawo, apa' uma ra'incai napa to rababehi." Tantara to mpoparika' Yesus mpotene' undi hewa pompenoa' -ra, ba hema-ra to mporata pohea-na.

³⁴[Aga Jeesus ütles: 'Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!'] Aga nad heitsid liisku tema rõivaid jagades.

³⁵Wori' tauna tumai mokore hilau merono. Wae wo'o pangkeni to Yahudi mpopo'ore' -i, ra'uli': "Tau ntani' -na natulungi-ramo. Agina woto-na moto-pi natulungi, ane makono Kahi'a-na Magau' Topetolo' to napelihi Alata'ala-e!"

³⁵Ja rahvas oli jäänud seisma ja teda vaatama. Aga ülemadki irvitasid Jeesuse üle: 'Teisi on ta päästnud, päästku iseennast, kui ta on see äravalitu, Jumala Messias!'

³⁶Tantara-tantara wo'o mpopo'ore' -i. Ramohui' -i pai' rapopo'inui-i anggur to mo'onco,

³⁶Ja ka sõdurid teotasid teda, astudes ta juurde, tuues talle äädikat

³⁷pai' ra'uli': "Ane Magau' to Yahudi mpu'u-ko, wae-pi tulungi moto-mi-kowo woto-nu!"

³⁷ja öeldes: 'Kui sa oled juutide kuningas, päästa iseennast!'

³⁸Hi kaju parika' -na Yesus hi ntoto woo' -na ria ukia' hewa toi: TOI-MI MAGAU' TO YAHUDI.

³⁸Aga tema kohal oli ka tahvel: See on juutide kuningas.

³⁹Hadua todada'a to raparika' dohe-na Yesus, mpolibui' Yesus, na'uli': "Nu'uli' -kona Iko Magau' Topetolo' -e! Ane bongko wae, tulungi-mi woto-nu pai' kai' wo'o-kaiwo!"

³⁹Aga üks ristil rippuvaist kurjategijaist teotas Jeesust: 'Eks sa ole Messias? Päästa siis iseennast ja meid!'

⁴⁰Aga to hadua-i-hana mpotanee' doo-na, na'uli' -ki: "Ha uma-ko me'eka' -e? Uma-ko mengkoru hi Alata'ala-e? Rahuku' mate omea-ta toi-e.

⁴⁰Aga teine sõitles teda: 'Karda ometi Jumalat, kuna sa oled sellesama karistuse all!

⁴¹Aga huku' -ta kita' rodua, toto-na-tana ntuku' kadada'a gau' -ta. Hiaa' Hi'a-hana, uma ria sala' -na."

⁴¹Meie küll õigusega, sest me saame kätte, mis meie teod on väärt, aga tema ei ole teinud midagi sündmatut.'

⁴²Oti toe, pai' -i mpololitai Yesus, na'uli': "Yesus, kiwoi-a-kuwo, ane rata-poko mpai' jadi' Magau'!"

⁴²Ja ta ütles: 'Jeesus, mõtle minu peale, kui sa tuled oma kuningriiki!'

⁴³Na'uli' Yesus mpo'uli' -ki: "Mpu'u ku'uli' -koko: eo toe mpai' lau, ria-ko dohe-ku hi Firdaus."

⁴³Ja Jeesus ütles talle: 'Tõesti, ma ütlen sulle, juba täna oled sa koos minuga paradiisis.'

⁴⁴Tebua' -mi eo, muu-mule' uma-pi mehini eo. Hangaa mobengi-mi hobo' hi ngata toe, duu' rata jaa tolu.

⁴⁴Ja umbes keskpäeva paiku tuli pimedus üle terve maa kuni kella kolmeni peale lõunat,

⁴⁵Kain porini-olo' to tetoe hi rala Tomi Alata'ala, mobika' ntongo' jadi' rontau.

⁴⁵sest päike pimenes. Aga templi vahevaip kärises keskelt lõhki.

⁴⁶Oti toe, me'au-imi Yesus napesukui mpo'uli': "Tuama-ku, hi rala pale-nu kutonu-mi kao' -ku!" Ka'oti-na mololita hewa toe, modupe' -mi inoha' -na.

⁴⁶Ja Jeesus hüüdis valju häälega: 'Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!' Seda öeldes heitis ta hinge.

⁴⁷Kanahilo-na tadulako tantara napa to jadi' toe, mpo'une' Alata'ala-imi, na'uli': "Makono mpu'u-tawo! Hi'a he'e tauna to monoa'!"

⁴⁷Aga juhtunut nähes andis väeülem Jumalale au, öeldes: 'See inimene oli tõesti õige!'

⁴⁸Hawe'ea tauna to morumpu merono, karahilo-na napa to jadi' toe, nculii' -ramo hilou hi tomi-ra, pai' halengko ohea mporera' -rera' hunamu-ra.

⁴⁸Ja kogu rahvahulk, kes oli tulnud seda pealt vaatama, lõi sündivat nähes endale vastu rindu ja pöördus tagasi.

⁴⁹Ane hawe'ea pome'inca-na Yesus hante tobine-tobine to mpotuku' -i ngkai Galilea, mokore molaa-ra mpohilo hawe'ea to jadi' toe.

⁴⁹Aga kõik, kes Jeesust tundsid, olid jäänud seisma eemale, samuti naised, kes olid käinud temaga kaasas Galileamaalt alates, ja nad nägid seda.

⁵¹Ria hadua tomane to rahanga' Yusuf to ngkai ngata Arimatea hi tana' Yudea. Yusuf toei, tauna to lompe' pai' monoa' ingku-na, pai' to mpopea wo'o tempo-na Alata'ala jadi' Magau' hi dunia'. Nau' -i hadua topohura hi Polibua' Bohe Agama to Yahudi, aga uma napokonoi hawa' pai' kabotu' -ra to mpo'uli' Yesus kana rapatehi.

⁵⁰Ja vaata, Juuda linnast Arimaatiast pärit Joosepi-nimeline Suurkohtu nõunik, kes oli hea ja õiglane mees,

⁵²Yusuf toei hilou hi Gubernur Pilatus mperapi' woto-na Yesus.

⁵¹kes ei olnud leppinud nende otsuse ega teoga ja kes ootas Jumala riiki,

⁵³Napopana'u-mi woto Yesus ngkai kaju parika' -na, naputu' hante kain to bula, pai' napopoturu hi rala daeo' to ralonga' hi panapa bulu'. Daeo' toe bo'u-pidi, ko'ia hangkania rapotanai.

⁵²läks Pilaatuse juurde ja palus enesele Jeesuse ihu.

⁵⁴Eo toe, eo pomporodoa, pai' ntuku' ada to Yahudi ntepu'u ncimonou' toe rapalii' mobago, apa' ntepu'u-mi eo pepuea'.

⁵³Ja ta võttis selle maha, mähkis linasse ja asetas kaljusse raiutud hauda, kuhu polnud veel mitte kedagi maetud.

⁵⁵Toe pai' tobine to mpodohei Yesus ngkai Galilea mpotuku' Yusuf hilou hi daeo' toe. Rahilo beiwa woto Yesus ratu'u hi rala daeo'.

⁵⁴Ja see oli pühade valmistumispäev, ning hingamispäev oli algamas.

⁵⁶Oti toe, nculii' -ramo hilou hi ngata, mporodo rampa-rampa hante lana honga bona ragelai' -ki woto Yesus. Oti toe, hi eo pepuea' rapento'oi-mi mobago ntuku' Atura Musa.

⁵⁵Aga naised, kes olid Jeesusega koos tulnud Galileast, läksid kaasa ja vaatasid hauakambrit ja seda, kuidas tema ihu sinna pandi.

⁵⁶Siis nad pöördusid tagasi ning panid valmis lõhnarohte ja mürri. Ja hingamispäeval puhkasid nad käsu järgi.