¹Eo Mingku mepupulo ngkii, tobine toera hilou hi daeo' mpokeni anu mohonga to oti-mi raporodo.

¹Aga esimesel nädalapäeval, veel enne koitu läksid naised hauale, tuues kaasa lõhnarohte, mis nad olid valmis pannud.

²Rata hi ria, rahilo-rawo watu po'unca-na tederu' -mi.

²Ent nad leidsid kivi hauakambri eest ära veeretatud olevat.

³Pesua' -rami hi rala daeo', aga uma raruai' woto-na Pue' Yesus.

³Ja kui nad sisse astusid, ei leidnud nad Issanda Jeesuse ihu.

⁴Bula-ra mokore nakeni ka'ingu' -ra, muu-mule' mehupa' rodua tomane to moheai meringkila' mokore hi ncori-ra.

⁴Ja sündis, et kui nad olid nõutuses selle pärast, vaata, kaks meest seisid nende juures erevalges rõivas.

⁵Wulunga-ramo tobine toera, pai' -ra motumpa hi tana'. Ra'uli' to rodua toera mpo'uli' -raka: "Napa pai' nipali' tauna to tuwu' hi olo' tomate?

⁵Aga kui naised hirmu tundes silmad maha lõid, ütlesid mehed neile: 'Mis te otsite elavat surnute juurest?

⁶Uma-ipi ria hi rehe'i. Tuwu' nculii' -imi! Kiwoi-dile napa to na'uli' -kokoi wengi hi Galilea-e.

⁶Teda ei ole siin, ta on üles äratatud. Tuletage meelde, mida ta teile rääkis juba Galileas,

⁷Na'uli': Ana' Manusia' kana ratonu hi tauna to dada'a bona raparika', aga hi eo katolu-na tuwu' nculii' -i."

⁷öeldes, et Inimese Poeg peab antama patuste inimeste kätte ja risti löödama ja kolmandal päeval üles tõusma.'

⁸Ngkai ree, rakiwoi mpu'u-mi lolita Yesus.

⁸Ja naistele tulid meelde Jeesuse sõnad.

⁹Ponculi' -rami ngkai daeo', pai' ratutura hawe'ea to jadi' toe hi ana'guru Yesus to hampulu' hadua pai' hi hawe'ea topetuku' ntani' -na.

⁹Ja pöördudes hauakambri juurest tagasi, kuulutasid nad kõike seda neile üheteistkümnele ja kõigile teistele.

¹⁰Tobine toera, hira' Maria Magdalena, Yohana, pai' Maria tina Yakobus, pai' tobine ntani' -na to dohe-ra. Ratutura hawe'ea to jadi' toe hi suro Yesus.

¹⁰Aga need olid Maarja Magdaleena ja Johanna ja Maarja, Jaakobuse ema, ja muud naised koos nendega. Nad rääkisid seda apostlitele,

¹¹Aga suro toera uma mpangalai' lolita-ra, ra'uli' lolita to ratamangko-wadi.

¹¹ent need sõnad paistsid nende silmis otsekui tühi jutt ja nad ei uskunud naisi.

¹²Hiaa' Petrus-hana, pokeno-nami hilou hi daeo'. Pengkabungku' -nami mpelongi' hi rala-na, nahilo muntu' hompu' -na-damo to hi ree. Oti toe, nculii' -imi hilou hi tomi-na, pai' ntora mokanono mpenonoi napa to jadi' tohe'e.

¹²[Peetrus aga tõusis püsti ja jooksis hauakambri juurde, ja kui ta kummargil sisse vaatas, siis nägi ta üksnes surilinu. Ja ta läks ära, endamisi imestades sündinu üle.]

¹³Hi eo toe wo'o, rodua topetuku' Yesus mako' hilou hi ngata Emaus, kalaa-na kira-kira hampulu' hakilo ngkai Yerusalem.

¹³Ja vaata, kaks nendest olid selsamal päeval minemas külla, mis on Jeruusalemmast umbes kümne kilomeetri kaugusel, mille nimi on Emmaus.

¹⁴Bula-ra momako' toe, ntora mololita-ra, mpololita hawe'ea to lako' jadi'.

¹⁴Ja nad vestlesid omavahel kõigest, mis olid juhtunud.

¹⁵Bula-ra mololita pai' momepekune', muu-mule' rata-imi Yesus mpomohui' -ra pai' mako' dohe-ra.

¹⁵Ja sündis, et nende vesteldes ja arutledes lähenes neile Jeesus ise ja kõndis nendega kaasas.

¹⁶Pehilo moto-ra, aga ria anu to mpohilingai' -ra, alaa-na uma ra'incai Kayesus-na.

¹⁶Ent nende silmi peeti, nii et nad ei tundnud teda ära.

¹⁷Na'uli' Yesus mpo'uli' -raka: "Napa-die to ntora nilolita ngkalako' -e?" Mentoda' -ra hante lence to monto'.

¹⁷Aga Jeesus ütles neile: 'Mis lood need on, mida te omavahel veeretate teed käies?' Ja nad jäid kurvalt seisma.

¹⁸To hadua, to rahanga' Kleopas, mpekune' Yesus, na'uli': "Ha lako' rata-ko-tanoe hi Yerusalem-e, pai' uma-di nu'incai napa to jadi' ba hangkuja eo to liu toi-e?"

¹⁸Aga üks neist, nimega Kleopas, ütles temale: 'Sina vist üksi oled selline võõras Jeruusalemmas, kes veel ei tea, mis neil päevil seal on sündinud?'

¹⁹Na'uli' Yesus: "Napa-die?" Hampetompoi' -ra: "To jadi' hi Yesus to Nazaret-le! Hi'a nabi to mobaraka' hi pobago-na pai' pololita-na, lompe' hi poncilo Alata'ala pai' hi poncilo ntodea.

¹⁹Ja ta küsis neilt: 'Mis siis?' Nemad ütlesid talle: 'See, mis juhtus Jeesuse Naatsaretlasega, kes oli prohvet, vägev teos ja sõnas Jumala ja kogu rahva ees,

²⁰Imam pangkeni pai' totu'a ngata-ta mpotonu-i hi topoparenta bona rahuku' mate. Oti toe, raparika' mpu'u-i.

²⁰kuidas meie ülempreestrid ja vanemad on ta loovutanud surmakohtu kätte ja risti löönud.

²¹Hiaa' haru' -mi-kaina nono-kai, apa' ki'uli' Hi'a-mi mpai' to mpobahaka-ta to Israel ngkai bali' -ta. Eo toe lau, eo katolu-nami ngkai karapatehia-na.

²¹Aga meie lootsime, et tema ongi see, kes Iisraeli rahva lunastab. Ometi on täna käes kolmas päev pärast kõige selle sündimist.

²²Hiaa' toe-e, ba hangkuja dua tobine doo-kai mpolahoi ta'i-kai, apa' hilou-ra hi daeo' -na mepupulo ngone,

²²Aga ka mõned naised meie seast, kes käisid koidu ajal hauakambri juures, panid meid hämmastuma.

²³tapi' woto-na uma-pi raruai'. Nculii' -ramo ra'uli' -kakai kampohilo-ra mala'eka to mpo'uli' tuwu' nculii' -imi.

²³Kui nad tema ihu ei leidnud, tulid nad, öeldes end ka näinud olevat inglite nägemust, kes ütelnud, et tema elab.

²⁴Ngkai ree, ba hangkuja dua doo-kai hilou hi daeo'. Rata hi ria, rahilo bate hewa to ra'uli' tobine toera. Aga Yesus uma rahiloi."

²⁴Ja mõned meie kaaslastest läksid hauakambrisse ja leidsid nõnda olevat, nagu ka naised olid ütelnud, teda ennast nad aga ei näinud.'

²⁵Oti toe, Yesus mpo'uli' -raka: "Wojo mpu'u-koi! Uma oa' -tanoe niparasaya hawe'ea to ra'uli' nabi owi-e!

²⁵Ja tema ütles neile: 'Oh te mõistmatud ja südamelt pikaldased uskuma seda kõike, mis prohvetid on rääkinud!

²⁶Magau' Topetolo', bate kana mporata kaparia ncala' -i, pai' lako' mporata-i kabohe tuwu' -na."

²⁶Eks Messias pidanud seda kannatama ja oma kirkusesse minema?'

²⁷Ngkai ree, Yesus mpakanoto-raka hawe'ea to te'uki' hi rala Buku Tomoroli' to mpolowa woto-na, ntepu'u ngkai sura to na'uki' nabi Musa duu' rata hi hawe'ea sura nabi.

²⁷Ja hakates peale Moosesest ja Prohvetitest, seletas Jeesus neile ära kõigist kirjadest selle, mis tema kohta käib.

²⁸Mohu' -mi ngata to ratoa', Yesus ntani' kaliliu-i.

²⁸Ja kui nad lähenesid külale, kuhu nad olid minemas, tegi ta, nagu läheks ta edasi.

²⁹Ntaa' ratagi-idi, ra'uli' -ki: "Mehani-tamo ulu hi rehe'i! Ncimonou' -mi, neo' mobengi-mi." Jadi' mehani mpu'u-imi Yesus dohe-ra.

²⁹Aga nemad käisid talle peale, öeldes: 'Jää meie juurde, sest õhtu jõuab ja päev on juba veeremas!' Ja tema läks sisse, et nende juurde jääda.

³⁰Mohura-ramo hangkaa-ngkania bona ngkoni'. Yesus mpo'ala' roti, naposampayai, napihe-pihe pai' natonu-miraka.

³⁰Ja see sündis, kui ta nendega lauas istus, et võttes leiva ta õnnistas ja murdis ning andis neile.

³¹Nto'u toe, lako' monoto-rada, pai' ra'inca Kayesus-na. Ngkai ree, hangaa mengkaronto-imi, uma-ipi rahiloi.

³¹Siis avanesid neil silmad ja nad tundsid ta ära. Ja tema kadus nende silmist.

³²Momepololitai-ramo, ra'uli': "Toe-tawo' pai' tuna nono-ta hi ohea-e we'i, bula-na mpololitai-ta pai' mpakanoto-taka ihi' Buku Tomoroli' -e!"

³²Ja nad ütlesid teineteisele: 'Eks meie süda põlenud meie sees, kui ta teel meiega rääkis ja meile kirju selgitas?'

³³Pe'ongko' -ra wo'o-mi nculii' hilou hi Yerusalem, mpohirua' -raka ana'guru Yesus to hampulu' hadua, to bula-ra morumpu hante doo-ra.

³³Ja nad tõusid ning pöördusid selsamal tunnil tagasi Jeruusalemma ning leidsid koos olevat need üksteist ja nende kaaslased,

³⁴Ra'uli' to morumpu toera: "Makono mpu'u-di, katuwu' -na nculii' Pue' -e! Mehupa' -imi hi Simon!"

³⁴kes ütlesid: 'Issand on tõesti üles äratatud ja on end näidanud Siimonale.'

³⁵Jadi', to rodua to lako' rata toera mpotutura wo'o-mi-rawo napa to jadi' hi lengko ohea we'i, pai' kara'inca-na Yesus nto'u kampopihe-pihe-na roti.

³⁵Ja nemad ise kirjeldasid, mis tee peal oli juhtunud ja kuidas nad olid tema leivamurdmisest ära tundnud.

³⁶Bula-ra mololita-pidi, muu-mule' mokore wo'o-imi Yesus hi laintongo' -ra, pai' -i mpotabe-ra, na'uli': "Kalompea' rata hi koi'."

³⁶Aga kui nad seda kõike rääkisid, seisis Jeesus ise nende keskel ja ütles neile: 'Rahu olgu teile!'

³⁷Hakene-radile me'eka', apa' ra'uli' -rana mpohilo-ra kiu.

³⁷Aga nemad kohkusid ja lõid kartma, arvates end vaimu nägevat.

³⁸Na'uli' Yesus mpo'uli' -raka: "Napa pai' me'eka' -koi pai' morara' nono-nie?

³⁸Ent tema ütles neile: 'Miks te olete nii kohkunud ja miks sellised kahtlused tõusevad teie südames?

³⁹Hilo-dile rari' to hi pale-ku pai' to hi witi' -kue. Aku' -mile toi-e! Ganga-a pai' petonoi, apa' ane rate-hana, uma-hawo ihia pai' wukua hewa to nihilo hi Aku' toi-e."

³⁹Vaadake mu käsi ja mu jalgu, et see olen mina ise! Puudutage mind kätega ja vaadake, sest vaimul ei ole ju liha ega luid, nõnda nagu te minul näete olevat!'

⁴⁰Oti toe, pai' napopohiloi-ramo pale pai' witi' -na.

⁴⁰Ja seda öeldes näitas Jeesus neile oma käsi ja jalgu.

⁴¹Ncaruku' raparasaya Kahi'a-na mpu'u-mi. Wule' mokanganga-ramo nakeni kagoe' nono-ra mogalo ingu'. Toe pai' Yesus mpekune' -ra, na'uli': "Ha ria koni' -ni?"

⁴¹Aga kui nad rõõmu pärast ikka veel ei uskunud ja imestasid, ütles ta neile: 'Kas teil on siin mingit söögipoolist?'

⁴²Ratonu-miki bau' uru to ratunu.

⁴²Nemad panid ta ette tüki küpsetatud kala,

⁴³Nadoa-mi pai' nakoni', bona rahilo kabela-na-hawo kiu.

⁴³ja Jeesus võttis ja sõi nende silma all.

⁴⁴Oti toe, na'uli' -miraka: "Toe-mile to ku'uli' -kokoie bula-ku dohe-ni-pidi. Butu nyala-na to mpolowa woto-ku to te'uki' hi rala sura to na'uki' nabi Musa pai' sura nabi-nabi pai' Buku Rona' Daud, hawe'ea-na kana madupa'."

⁴⁴Siis ütles Jeesus neile: 'Need on mu sõnad, mis ma teile rääkisin, kui ma olin alles teiega, et kõik peab täide minema, mis Moosese Seaduses ja Prohvetites ja Psalmides minu kohta on kirjutatud.'

⁴⁵Oti toe, nanotohi nono-ra bona rapaha ihi' Buku Tomoroli'.

⁴⁵Siis ta avas nende mõistuse kirjadest aru saama

⁴⁶Na'uli': "Hi rala Buku Tomoroli' te'uki': Aku' Magau' Topetolo' kana mporata kaparia pai' kana rapatehi, pai' hi eo katolu-na tuwu' nculii'.

⁴⁶ja ütles neile: 'Nõnda on kirjutatud, et Messias pidi kannatama ja kolmandal päeval üles tõusma surnuist.

⁴⁷Pai' hi rala hanga' -ku Kareba Lompe' kana rapalele hi hawe'ea tauna, bona medea-ra ngkai jeko' -ra pai' Alata'ala mpo'ampungi-ra. Kareba toe kana rapalele hi humalili' dunia', ntepu'u ngkai Yerusalem.

⁴⁷Ja tema nimel peab kuulutatama meeleparandust pattude andeksandmiseks kõigi rahvaste seas, alates Jeruusalemmast.

⁴⁸Koi' -mile to jadi' sabi' ngkai hawe'ea tohe'e-e lau.

⁴⁸Teie olete nende asjade tunnistajad.

⁴⁹"Pe'epei lompe': kupakatu moto mpai' Inoha' Tomoroli' tumai hi koi', hewa to najanci Tuama-ku. Aga kana nipopea ulu hi rala ngata toi, duu' -na baraka' ngkai Alata'ala mana'u tumai mporohoi-koi."

⁴⁹Ja vaata, mina läkitan teie üle oma Isa tõotuse. Teie aga viibige selles linnas, kuni teid rüütatakse väega kõrgelt!'

⁵⁰Oti toe, Yesus mpo'ema' -ra hilou hi mali ngata Yerusalem, mohu' hi ngata Betania. Na'ongko' pale-na pai' nagane' -ramo.

⁵⁰Aga Jeesus viis nad välja kuni Betaaniani ja, tõstes oma käed, õnnistas neid.

⁵¹Bula-na mpogane' -ra toe, kate'oo-ongkoa' -imi mpogaa' -raka pai' hilou-imi hi suruga.

⁵¹Ja see sündis, et neid õnnistades lahkus Jeesus nende juurest ja võeti üles taevasse.

⁵²Mowilingkudu-ramo mponyompa-i, pai' goe' lia nono-ra nculii' hilou hi Yerusalem.

⁵²Ja nemad kummardasid teda ja pöördusid suure rõõmuga tagasi Jeruusalemma

⁵³Eo-eo-na tida-ra hi rala Tomi Alata'ala mpo'une' -une' Alata'ala.

⁵³ja olid alati pühakojas Jumalat tänades.