¹Tohe'i-mi Kareba Lompe', tutura katuwu' -na Yesus Kristus, Ana' Alata'ala.

¹Jeesuse Kristuse [Jumala Poja] evangeeliumi algus.

²Tutura-na ntepu'u ngkai karata-na Yohanes Topeniu'. Karata-na Yohanes toei, telowa ami' -mi hi rala sura nabi Yesaya. Hante wiwi nabi, Alata'ala mpo'uli' -ki Ana' -na hewa toi: Hi'a toi-mi suro-ku, kuhubui-i meri'ulu ngkai Iko, bona mporodo ohea-nu."

²Nõnda nagu on kirjutatud prohvet Jesaja raamatus: 'Vaata, ma saadan sinu palge eele oma käskjala, kes valmistab su teed.

³"Mekio' -i hi papada to wao', na'uli': `Neo' rata-imi Pue'! Porodo ami' -miki ohea-na. Nipakalempe ami' -mi ohea to natara mpai'.'"

³Hüüdja hääl on kõrbes: Valmistage Issandale tee, tehke tasaseks tema teerajad!',

⁴Hewa to ra'uki' toe, mehupa' mpu'u-imi Yohanes Topeniu' hi papada to wao'. Mpoparata-i Lolita Alata'ala hi ntodea, na'uli': "Medea-mokoi ngkai jeko' -ni, pai' kana tumai-koi kuniu' bona Alata'ala mpo'ampungi jeko' -ni."

⁴nii sündis, et Ristija Johannes oli kõrbes ja kuulutas meeleparandusristimist pattude andeksandmiseks.

⁵Wori' tauna to hilou hi papada to wao' doko' mpo'epe lolita-na Yohanes. Ria-ra ngkai ngata Yerusalem pai' ngkai hawe'ea ngata hi tana' Yudea. Hilou-ra mpangaku' jeko' -ra, pai' naniu' -ra hi ue Yordan, tanda kamedea-ra ngkai jeko' -ra.

⁵Ja tema juurde läks kogu Juudamaa ja kõik Jeruusalemma linna rahvas ning kui nad olid oma patud üles tunnistanud, ristis Johannes nad Jordani jões.

⁶Pohea-na Yohanes rababehi ngkai wulu porewua to rahanga' unta. Salepe' -na ngkai kuliba. Koni' -na lari pai' ue wani.

⁶Ja Johannese riided olid kaamelikarvadest ja ta niuete ümber oli nahkvöö ning ta sõi rohutirtse ja metsmett.

⁷Mpopalele-i kareba toi: "Ngkabokoa' ngkai aku', tumai mpai' to meliu kuasa-na ngkai aku'. Bangku' mowilingkudu mpobongka koloro sapatu' -na, uma-a-kuwo natao.

⁷Ja ta kuulutas: 'Pärast mind tuleb minust vägevam, kelle jalatsipaelagi ma ei kõlba kummardudes lahti päästma.

⁸Aku' mponiu' -koi hante ue tanda kamedea-ni ngkai jeko' -ni. Aga Hi'a mpai' mponiu' -koi hante Inoha' Tomoroli'."

⁸Mina ristin teid veega, aga tema ristib teid Püha Vaimuga.'

⁹Rala-na ha'eo, Yesus me'ongko' ngkai ngata Nazaret hi tana' Galilea, tumai mpopeniu' hi Yohanes. Yohanes mponiu' -i hi ue Yordan.

⁹Neil päevil sündis, et Jeesus tuli Naatsaretist Galileamaalt ja Johannes ristis ta Jordanis.

¹⁰Wae ka'oti-na raniu', mencore-imi ngkai ue, pai' mpohilo-imi langi' mobea pai' Inoha' Tomoroli' mana'u tumai molence mpo-danci mangkebodo hompo hi Hi'a.

¹⁰Ja veest välja tulnud, nägi ta kohe taevast avanevat ning Vaimu kui tuvi laskuvat tema peale.

¹¹Alata'ala mololita ngkai langi' mpo'uli' -ki: "Iko toi-mi Ana' -ku to kupe'ahi'. Iko-mi to mpakagoe' nono-ku."

¹¹Ja taevast kostis hääl: 'Sina oled mu armas Poeg, sinust on mul hea meel!'

¹²Oti toe, Inoha' Tomoroli' mpakeni Yesus lou hi papada to wao'.

¹²Ja kohe ajas Vaim Jeesuse kõrbe

¹³Opo' mpulu' eo-i hi ria. Bula-na hi papada toe, Magau' Anudaa' mposori-i. Binata to me'ila dohe-na, pai' mala'eka mpomawai-i.

¹³ja ta oli kõrbes nelikümmend päeva saatana kiusata. Ja ta oli metsloomade seas ning inglid teenisid teda.

¹⁴Ko'ia mahae ngkai ree, Yohanes Topeniu' rahoko' pai' -i ratarungku'. Nto'u toe, hilou-imi Yesus hi tana' Galilea, pai' -i mpopalele Kareba Lompe' to ngkai Alata'ala,

¹⁴Aga pärast Johannese vangistamist tuli Jeesus Galileasse ja kuulutas Jumala evangeeliumi:

¹⁵na'uli': "Neo' rata-mi tempo-na Alata'ala jadi' Magau' hi dunia'! Medea-mokoi ngkai jeko' -ni, pangala' -mi Kareba Lompe'."

¹⁵'Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal. Parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!'

¹⁶Bula-na momako' hi wiwi' rano Galilea, mpohilo-i rodua tauna. Hanga' -ra: Simon hante Andreas ompi' -na. Nto'u toe, bula-ra mebau' hi rano mojala', apa' toe-mi-rawo bago-ra.

¹⁶Ja Galilea järve randa pidi kõndides nägi Jeesus Siimonat ja tema venda Andreast noota järve heitvat, nad olid ju kalurid.

¹⁷Yesus mpo'uli' -raka: "Mai-mokoi ntuku' -a! Uma-pokoi mebau' mpali' uru. Ngkai wae lau, kuwai' -koi pobago mpotudui' tauna mepangala' hi Aku'."

¹⁷Ja Jeesus ütles neile: 'Järgnege mulle ja ma teen teist inimesepüüdjad!'

¹⁸Karapalahii-nami jala' -ra, pai' ntepu'u eo toe mpotuku' Yesus-ramo.

¹⁸Ja nad jätsid kohe oma võrgud sinnapaika ning järgnesid talle.

¹⁹Napaliliu-mi Yesus momako', ko'ia molaa ngkai ree mpohilo wo'o-imi rodua to ntali ompi': Yakobus pai' Yohanes, ana' -na Zebedeus. Hira' toe, bula-ra mpokolompehii jala' -ra hi rala sakaya.

¹⁹Ja kui ta oli pisut edasi läinud, nägi ta Sebedeuse poega Jaakobust ja tema venda Johannest paadis võrke parandamas

²⁰Nakio' -ramo mpotuku' -i. Jadi', rapalahii-mi tuama-ra hi rala sakaya hante tauna to dohe-ra to ngkoni' gaji', pai' mpotuku' Yesus-ramo.

²⁰ja ta kutsus nad otsekohe. Ja nemad jätsid oma isa Sebedeuse koos palgalistega paati ning läksid tema järel ära.

²¹Ngkai ree, Yesus hante topetuku' -na hilou hi ngata Kapernaum. Hi eo pepuea' to Yahudi, mesua' -imi hi rala tomi posampayaa pai' natepu'u-mi metudui'.

²¹Ja nad tulid Kapernauma. Ja Jeesus läks kohe järgmisel hingamispäeval sünagoogi ja hakkas õpetama.

²²Konce-ramo tauna to mpo'epe tudui' -na. Apa' uma-i metudui' hewa guru-guru agama. Petudui' -na, hewa tauna to mokuasa mpu'u.

²²Ja nad olid vapustatud tema õpetusest, sest ta ei õpetanud neid nõnda nagu kirjatundjad, vaid nagu see, kellel on meelevald.

²³Nto'u toe, ria hadua tauna to nahawi' anudaa', mesua' wo'o-i-hawo hi tomi posampayaa toe, pai' -i mejeu':

²³Ja nende sünagoogis oli inimene, kelles oli rüve vaim, ja see kisendas:

²⁴"Ee Yesus to Nazaret! Doko' nupopai-dakaie? Ba doko' nuropuhi-dakaie? Ku'inca moto-kole, ka'Iko-na Suro to moroli' ngkai Alata'ala-e."

²⁴'Mis on meil asja sinuga, Jeesus Naatsaretlane? Kas sa oled tulnud meid hukkama? Ma tean, kes sa oled: Jumala Püha!'

²⁵Yesus mpo'uli' -ki anudaa' toei: "Ngkaba'i-ko! Palai-ko ngkai tauna tetui!"

²⁵Ja Jeesus sõitles teda: 'Jää vait ja mine temast välja!'

²⁶Tauna toei moridi' sabana anudaa', pai' -i me'au, pai' malai-mi anudaa' to mpohawi' -i.

²⁶Ja rüve vaim lahkus temast teda raputades ja valju häälega kisendades.

²⁷Konce omea-ramo tauna to mpohilo, alaa-na momepololitai-ramo ra'uli': "Uma mowo-e'! Toi-e tudui' to bo'u, ria mpu'u baraka' -na! Mpopalai-i anudaa', bo ratuku' mpu'u-diki-hana hawa' -nae!"

²⁷Ja nad kõik olid jahmunud, nii et nad arutasid omavahel: 'Mis see siis on? Kas uus meelevallaga õpetus? Tema vaid käsutab rüvedaid vaime, ja need kuulavad tema sõna!'

²⁸Ngkai ree, kamolele-nami kareba to mpotompo'wiwi Yesus hobo' hi tana' Galilea.

²⁸Ja kohe levis kuuldus temast kõikjale kogu Galilea ümbruskonda.

²⁹Kanculii' -ra Yesus hante ana'guru-na ngkai tomi posampayaa toe, hilou-ramo hi tomi-ra Simon pai' Andreas. Yakobus pai' Yohanes hilou wo'o dohe-ra.

²⁹Aga nemad tulid kohe pärast sünagoogist lahkumist koos Jaakobuse ja Johannesega Siimona ja Andrease majja.

³⁰Hi ria, piniana-na Simon tobine ntora turu apa' ngkelengi' -i. Rapesahui mpo'uli' -ki Yesus kapeda' -na.

³⁰Aga Siimona ämm lamas voodis palavikus. Ja otsekohe räägiti Jeesusele temast.

³¹Ngkai ree, hilou-imi Yesus hi poturua-na, nakamu pale-na pai' napopemata-i. Ncaliu mo'uri' -imi, pai' -i mpolayani-ra.

³¹Ja Jeesus astus ta juurde, võttis tema käest kinni ja aitas ta üles. Ja palavik lahkus Siimona ämmast ning ta teenis neid.

³²Ncimonou' toe, limpa-mi eo, wori' tauna tumai hi Yesus mpokeni hawe'ea to peda' ba to nahawi' seta.

³²Aga õhtu jõudes, kui päike oli loojunud, toodi Jeesuse juurde kõik haiged ja kurjast vaimust vaevatud;

³³Wori' pue' ngata tumai morumpu hi berewe tomi Simon.

³³terve linn oli kogunenud maja ukse ette.

³⁴Wori' tauna to napaka'uri' ngkai haki' -ra to wori' nyala. Wori' wo'o seta to mpesuai' tauna napopalai. Aga seta toera, uma-ra napiliu mololita, apa' ra'inca moto Kahi'a-na Ana' Alata'ala.

³⁴Ja ta tervendas paljusid, kes põdesid mitmesuguseid haigusi, ning ajas välja palju kurje vaime ega lubanud kurjadel vaimudel rääkida, sest need teadsid, kes ta on.

³⁵Kamepulo-na parabaja-pidi, memata-imi Yesus pai' -i malai ngkai ngata hilou hi kawaoa' -na, lou mosampaya.

³⁵Ja vara hommikul enne valget tõusis Jeesus üles, väljus ning läks tühja paika ja palvetas seal.

³⁶Simon hante doo-na hilou mpali' -i. Kararua' -na, ra'uli' -ki:

³⁶Ja Siimon ja ta kaaslased ruttasid talle järele

³⁷"Wori' tauna mpali' -ko Guru."

³⁷ning leidsid ta. Ja nad ütlesid talle: 'Kõik otsivad sind!'

³⁸Na'uli' -raka: "Hilou-tamo hi ngata ntani' -na to mohu' bona mpokeni Lolita Alata'ala hi ria wo'o-a. Apa' toe-mi patuju-ku tumai hi dunia'."

³⁸Tema aga ütles neile: 'Läki mujale, naaberküladesse, et ma sealgi kuulutaksin, sest selleks olen ma tulnud!'

³⁹Ngkai ree, kahilou-nami Yesus hante ana'guru-na mpokeni Lolita Alata'ala hi hawe'ea ngata hi tana' Galilea. Metudui' -i hi rala tomi-tomi posampayaa, pai' -i mpopalai seta to mpesuai' tauna.

³⁹Ja Jeesus käis läbi kogu Galilea, jutlustades sealsetes sünagoogides ja ajades välja kurje vaime.

⁴⁰Ria hadua tauna to mohaki' poko' rata hi Yesus. Powingkotu' -nami mpopetulungi, na'uli': "Ane ma'ala, paka'uri' -a-kuwo!"

⁴⁰Ja Jeesuse juurde tuli pidalitõbine, palus teda ja põlvili heites ütles talle: 'Kui sa tahad, siis sa võid mu puhtaks teha!'

⁴¹Metumu' -mi ahi' -na Yesus mpohilo-i. Toe pai' najama-i pai' na'uli' -ki: "Ma'ala moto, kupaka'uri' -moko!"

⁴¹Ja Jeesusel hakkas temast hale, ta sirutas oma käe välja, puudutas teda ja ütles: 'Ma tahan, saa puhtaks!'

⁴²Hampinisi mata, moronto-mi haki' -na, mo'uri' -imi.

⁴²Ja otsekohe lahkus pidalitõbi temast ja ta sai puhtaks.

⁴³Oti toe, Yesus mpohubui-i hilou, na'uli' -ki: "Kutagi mpu'u-ko,

⁴³Ja Jeesus hoiatas meest ja saatis ta kohe minema.

⁴⁴neo' nulolita hi hema-hema napa to jadi' tohe'i-e. Hilou-moko ulu mpopehuwu woto-nu hi imam, bona nahilo kamo'uri' -numi, pai' keni pepue' -nu ntuku' parenta to te'uki' hi rala Atura Musa, bona monoa' hi hawe'ea tauna kamo'uri' -nu mpu'u-mi."

⁴⁴Jeesus ütles talle: 'Vaata, et sa kellelegi midagi ei räägi, vaid mine näita ennast preestrile ja ohverda oma puhtaks saamise eest, mis Mooses on käskinud, neile tunnistuseks!'

⁴⁵Ntaa' we'i, kahilou-na tauna toei, ntora nalolita lau-mi hiapa-apa kanapaka'uri' -na Yesus. Alaa-na, Yesus uma-ipi bisa mesua' hi rala ngata apa' wori' rahi tauna mpotipuhi-i. Mo'oha' hi mali ngata-i-damo hi kawaoa' -na. Aga nau' wae, uma oa' ria kaputua-na tauna tumai ngkai wori' ngata doko' mpohirua' -ki.

⁴⁵See aga läks ja hakkas igal pool kõnelema ja seda uudist levitama, nii et Jeesus ei saanud enam avalikult minna ühtegi linna, vaid pidi viibima eemal asustamata paigus. Ja kõikjalt tuldi tema juurde.